Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: märts 2020

Eesti: Möödunud aastal tõusis keskmine brutokuupalk igas maakonnas

NordenBladet — Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, madalaim aga majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kinnisvaraalases tegevuses ning muudes teenindavates tegevustes.

Võrreldes 2018. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal, vastavalt 14% ja 10%. Keskmine brutokuupalk langes põllumajanduse tegevusalal 1,9% ja kinnisvaraalases tegevuses 0,7%.

Avalikus sektoris oli keskmine brutokuupalk 1525 eurot ja tõus aastas 9,5%. Erasektoris, nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõttetes, oli keskmine brutokuupalk 1368 eurot ja tõus aastas 6,7%.

Maakonniti oli 2019. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1531 eurot) ja Tartu (1426 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (992 eurot) ja Valga (1058 eurot) maakonnas. Brutokuupalk tõusis igas maakonnas. Kõige kiirem tõus aasta jooksul oli Põlva, Lääne ja Pärnu maakonnas ning aeglasem Jõgeva ja Rapla maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1886 eurot ja tunnis 12,5 eurot. Keskmine tööjõukulu kuus palgatöötaja kohta tõusis aasta varasemaga võrreldes 7,3%.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, 2012–2019
Aasta Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aastaga, %
2012 887 5,7
2013 949 7
2014 1005 5,9
2015 1065 6
2016 1146 7,6
2017 1221 6,5
2018 1310 7,3
2019 1407 7,4

Möödunud aasta viimases kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1472 eurot ehk 6,3% kõrgem kui 2018. aasta neljandas kvartalis. Keskmine brutotunnipalk oli 8,4 eurot, mis on 7% kõrgem kui aasta varem. Võrreldes kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam hariduse (15,1%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (10,5%) tegevusalal, langes aga majutuse ja toitlustuse (1%) ning põllumajanduse tegevusalal (0,2%).

Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud”, mille esitamise tähtaeg oli 18. jaanuar 2020. Statistikaamet avaldas kvartalikokkuvõtte 30 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ tegemiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse alusel.

 

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Teadlaste esindajad andsid 2. märtsil Riigikogule üle allkirjad Eesti teaduse ja Eesti-uuringute toetuseks

NordenBladet — Teadlaste esindajad andsid 2. märtsil Riigikogule üle allkirjad Eesti teaduse ja Eesti-uuringute toetuseks

Esmaspäeval, 2. märtsil kell 11.15 anti Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle „Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus“ ja sellele kogutud toetusallkirjad. Pöördumist on toetanud 122 asutust, organisatsiooni ja kollektiivi ning 1920 eraisikut. Pöördumise ajendas Eesti teaduse, sealhulgas Eesti-uuringute ebapiisav rahastamine, mis seab ohtu põhiseaduse täitmise ja riigi elujõulisuse. Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole.

Avaliku pöördumise esitasid 29. jaanuaril 2020 kuus teadus- ja haridusasutust: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Rahva Muuseum.

Pöördumisega taotletakse teadusrahastuse üldist suurendamist ja eraldi meetmeid Eesti-uuringute rahastamiseks. Rahastussüsteem peaks toetama teaduse laiapõhjalisust, eri uurimissuundade ja -valdkondade järjepidevat arengut, tagades ka teadlaste järelkasvu. Rõhutatakse vajadust leida stabiilne rahastus Eesti avalikkuse huve teenivale, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevusele.

Üks pöördumise algatajaid, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlane Mari Sarv rõhutab: „Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda ja loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti-uuringute jätkumise eest. Meile kõigile on eluliselt oluline, et püsiksid ja areneksid kõik Eesti maad, loodust, kultuuri, rahvast ja riiki puudutavad uurimisvaldkonnad, et teadustöö teeniks meie kõigi huvisid ja toetaks riigi ja rahva jätkusuutlikkust. Tuleb säilitada eesti keele oluline osa – teaduskeel – ja rohkem väärtustada eestikeelset teadust. Teadustöö stabiilsuse ja kestvuse tagamisel on oluline mitte unustada noorte teadlaste võimalusi siin oma teadustööd teha.“

Avalikule pöördumisele saadud toetus näitab suure osa Eesti haritlaskonna ja loomeinimeste muret selle pärast, et teaduse rahvusvahelistumise ja kvaliteedi tõstmise tähe all jätab praegune rahastamispoliitika tähelepanuta Eesti-uuringute ja eestikeelse teaduse avalikud funktsioonid. Lisaks kõrgkoolidele ja akadeemilistele organisatsioonidele on pöördumise toetajate seas paljud üle-eestilised kultuuriorganisatsioonid, sealhulgas loomeliidud.

Paralleelselt allkirjade kogumisega on meedias toimunud diskussioon teadusrahastuse, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteaduste baasrahastuse probleemide üle. Teadusalase arutelu ühiskondlikku kõlapinda ja valmisolekut panustada sellesse, et riigi juhid mõistaksid oma vastutust Eesti-uuringute tuleviku ees, näitab suure hulga pärimusega seotud loojate ja praktikute tegevus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks – sotsiaalmeedias on välja kujunenud aktiivne toetusgrupp, arhiivi ja teaduse toetuseks on loodud temaatilisi laule, 4. märtsil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis pärimusmuusikute toetuskontsert.

Pöördumine anti Riigikogu esimehele üle 2. märtsil kell 11.15.

Lisainfo:
Mari Sarv, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur, 56456699, mari.sarv@folklore.ee
Urmas Sutrop, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor, 5207188, urmas.sutrop@kirmus.ee

 

 

Käimas on Leedu Teadusnõukogu korraldatav teine taotlusvoor EMP finantsmehhanismi 2014-2021 Balti teaduskoostöö programmis

NordenBladet — Taotlusi saavad elektroonilises taotlussüsteemis JUNKIS esitada Leedu ülikoolid ja teadusorganisatsioonid, kes on kantud Leedu riiklikku ülikoolide ja teadusasutuste inforegistrisse AIKOS (www.aikos.smm.lt). Kohustus on kaasata vähemalt ühte projektipartnerit Eestist ja Lätist ning vähemalt ühte partnerit Norrast, Islandilt ja/või Liechtensteinist. Partneritel on nõue vastata teadusorganisatsiooni mõistele  EL TAI riigiabi definitsiooni tähenduses.

Kavandatavad teadusprojektid peavad käsitlema vähemalt ühte teemat, mis on esitatud viie prioriteetse valdkonna all.

Projektide pikkus: 36 kuud

Projekti maksimaalne eelarve: 1 mln eurot

2. taotlusvooru toetuste kogumaht: 10 mln eurot

Taotluste esitamise tähtaeg: 3. aprill kl 16 (EET).

Lähemalt saab tutvuda avatud taotlusvooru kõigi juhendmaterjalidega Leedu Teadusnõukogu kodulehel.

 

Islandil on juba 11 koroonaviiruse juhtu, pea kõik toodud Itaaliast suusareisidelt

NordenBladet — Pisikesel Islandil on juba 11 kinnitatud koroonaviiruse juhtu, enamus neist sisse toodud viimaste päevade jooksul Itaaliast. Täna, teisipäeval said kinnituse viimased kaks juhtu, edastas riigi peaepidemioloog Þórólfur Guðnason. Kaks nakatunut saabusid laupäeval Itaaliast Veronast. Nad olid käinud suusatamas Põhja-Itaalias, vahendab mbl.is.

Islandil on karantiinis kokku üle 300 inimese. Kõik peale ühe nakatumise on seotud Itaaliaga, kus inimesed käisid suusareisil. Üks juhtum on seotud Austriaga, kus üks inimene käis reisil.

Eesti: Peaminister tunnustas noorte olĂĽmpial osalenud sportlasi ja treenereid

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas võõrustas täna Stenbocki majas noorte taliolümpial osalenud Eesti sportlasi ja nende treenereid ning andis edukalt esinenud olümpiasangaritele üle tänukirjad.

Lausanne’is toimunud noorte taliolĂĽmpia koondis oli läbi aegade kõige suurem ja edukaim – kokku võttis mängudest osa 25 Eesti sportlast ning võideti neli medalit. Kuldmedali võitsid Arlet Levandi võistkondlikus iluuisutamises, Marek Potšinok 3×3 jäähokis ning Kelly Sildaru pargisõidus, pronksmedali võitis Erik Potšinok 3×3 jäähokis.

„Tänan teid au ja kuulsuse eest, mida te Eesti riigile toonud olete,“ sõnas peaminister olümpialastele. „Iga sportlik saavutus rahvusvahelistel võistlustel on tunnustust väärt. Oma pühendumusega olete te näidanud Eesti sportlaste võimekust võistelda ja võita maailma tasemel. Teie saavutused väärivad kõige kõrgemat tunnustust.“

Peaministri sõnul on Eesti spordil tugev järelkasv ning noorsportlased on heaks eeskujuks liikumisaktiivsuse tõstmisel. „Eesti tippspordi tulevik võrdub meie laste ja noortega. Mul hea meel, et meil on edukad noored, kelle järgi joonduda ning kes on inspiratsiooniallikaks paljudele – nii spordiga juba tegelevatele kui alles alustavatele lastele. Kuid ka kõigile teistele oma eluviiside kujundamisel. Nii on meil tervem ja tugevam ühiskond ning tulevikus veelgi rohkem olümpiavõitjaid,“ lausus Ratas.

Peaminister avaldas tänu ka treeneritele, öeldes, et tippsporti pole võimalik teha ilma professionaalse toeta.

 

Allikas: Eesti Riigikogu