Pühapäev, juuli 6, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2020

Soomes on pensionisĂĽsteemis muudatused alates aasta algusest

NordenBladet — Selle aasta algusest kerkivad Soomes madalamad pensionid paarikümne euro võrra, aga vanusekordaja võib pensioni summat vähendada. Lisaks tõuseb seoses 2017. aasta pensionireformiga minimaalne pensioniiga kolme kuu võrra, mis tähendab, et järgmisest aastast pääseb pensionile 63 maasta ja 9 kuu vanuselt.

Kui pensionile pääsemise vanus täitub novembris, siis pääseb pensionile detsembris. Enne pensionile jäämist tasub pensioni suurus välja selgitada, kuna pensionireformiga kasutusele võetud vanusekordaja võib pensioni summat vähendada. Vanusekordaja vähendab peale 1958. aastat sündinud inimestel vanaduspensioni summat järgmisel aastal 4,6 protsenti. See ei mõjuta aga varasemaid pensione, vahendab Iltalehti.

Kui vanusekordaja tundub liiga karm, siis võib pensioniealine jätkata töötamist, mis oligi selle asja mõte. Mida kauem tööd teha, seda suurem on pension. Vanusekordajast siiski pääsu pole, see mõjutab kõiki pensione.

Vanusekordaja vähendab järgmisel aastal ka töövõimetuse alusel välja makstavaid töövõimetuspensione. Kordaja vähendab ka tööpensionil põhinevaid perepensione (perhe-eläke), osaliselt eelpensione (varhennettu vanhuuseläke) ning karjääripensione (tööuraeläke).

Kõige madalamaid pensione kergitatakse Soomes aasta algusest ligi 34 euro võrra kuus. See puudutab 600 000 pensionäri, kes saavad rahvapensionil (kansaneläke) põhinevat pensioni. Garantiipension (takuueläke) tõuseb 50 euro võrra kuus.

Pensione mõjutavad ka tööpensioni indeksi ja palgakordaja muutus. Tööpensioni indeks on 2020. aastal 2617, mis tähendab, et tööpension tõuseb võrreldes käesoleva aastaga 1,2 protsenti. Tööpensioni indeksi muutuses arvestatakse 20 protsendi ulatuses palkade ja 80 protsendi ulatuses hindade muutusega.

Palgakordaja on uuel aastal 1,446. Tõus võrreldes käesoleva aastaga on ligi 2 protsenti. Palgakordaja muutmisel arvestatakse 80 protsendi ulatuses palkade ja 20 protsendi ulatuses hindade muutusega.

Pensionireformi üks suuremaid muutusi oli eelpension ehk ove. See võimaldab vähemalt 61-aastastel võtta kogutud pensionist kasutusele 25-50 protsenti. Inimene saab ise otsustada, kas teeb selle kõrvalt tööd või mitte. Tuleb aga arvestada, et eelpension vähendab hiljem põhipensioni summat. Vähenemine on 0,4 protseti iga kuu pealt.

Kui võtta eelpensioni ja teha tööd edasi, siis koguneb uut pensioni tehtud töö eest. Seega on ove paindlik võimalus ja selle kasulikkuse võiks eelnevalt välja arvestada. Kui asi huvitab, võib igaüks võtta ühendust oma kindlustusseltsiga ja selgitada välja pensioni suurus. Pensionile jäämine võib mitmel moel üllatada. Esiteks sissetulekud vähenevad, samuti mõjutavad pensioni suurust tööperioodi katkestused. Hea pensioni eelduseks on pidev stabiilne töösuhe ning tööea pikkus.

 

Mõne aastaga lennutatakse orbiidile üle 40 000 sidesatelliidi, teadlased on juba hirmul

NordenBladet — USA firma Space X ja teised firmad lennutavad lähiaastatel taevasse kokku üle 42 000 sidesatelliidi, et katta terve maakera ja pakkuda kõikjal mobiilset internetti. Space X saadab iga paari nädala tagant taevasse 60 uut satelliiti. Kokku saadetakse orbiidile neid 12 000. Starlinki satelliite on juba isegi maa pealt palja silmaga näha, vahendab Helsingin Sanomat.

Kuivõrd taevas on palju satelliite, siis on neid üha kergem näha. Paremini nägemiseks piisab binoklist. Nende kõrgus on umbes 10 kraadi horisondi kohal, mis vastab endast eemal hoitava kämbla laiusele. Satelliite on näha korraga pool minutit kuni minut.

Teadlased on juba hirmul, et tuhanded satelliidid võivad hakata häirima maapealsete teleskoopide tööd. Nõnda võivad jääda kahe silma vahele maale ohtlikult lähenevad asteroidid. Satelliitide raadiosignaalid aga hakkavad häirima raadioteleskoopide tööd. Soome teadlased peavad raadioside häireid isegi ohtlikumaks.

Kui oma projektid teiks teevad ka teised firmad nagu Amazon ja Oneweb, võib mõne aasta pärast olla taevas üle 42 000 satelliidi. Nende allatoomine isegi pärast kasutusea lõppu võib olla probleemne. Taevasse koguneb üha enam prügi. Seetõttu oleks hea, kui hakataks seadma piiranguid, kes ja kui palju võib satelliite orbiidile lennutada.

Praegu on kosmose kasutamine küllalt vaba. 1967. aasta kokkuleppe järgi tohib kosmost kasutada ja selleks tuleb luba küsida oma riigilt, mis vastutab järelvalve ja tagajärgede eest. USA on andnud firmale Space X vastava loa. Teised riigid siin sekkuda ei saa.

 

Soomes on tehtud tuhandeid HI-viiruse koduteste

NordenBladet — Soomes on HI-viiruse kodutestid olnud kättesaadavad aasta jooksul ning nendega on tehtud tuhandeid teste. Samas pole veel teada, kas nendega ka mõni haigusjuhtum on tuvastatud. Teste müüakse ühes kuus ligi 300 ehk aastas 3000-4000. Testi hind on 30-40 eurot. Hivpointi poes maksab test 35 eurot, vahendab Yle.

Testi tegemisel võetakse näpu otsast vereproov. Tulemus saadakse 15 minutiga. Positiivse tulemuse puhul on soovitav pöörduda kontrolliks tervishoiuasutusse.

HI-viiruse tõrjeks on Soomes võetud tänavu kasutusele ka ennetav ravim, mis aitab nakatumist ära hoida. Ravim on mõeldud isikutele, kel on oht nakatumiseks. Selliseid isikuid on Soomes mõnisada. Peamiselt on need mehed, kes seksivad teiste meestega. Kui varem oli selliste ravimite hind ligi tuhat eurot kuus, siis nüüd on hind langenud alla 100 euro peale kuus.

Ravimit võttes HIV külge ei hakka. Mida varem haigus tuvastatakse, seda lihtsam on ravi. HIV-i ravitakse igapäevaselt võetavate ravimitega. Väljatöötamisel on ka pikaajalised ravimid ja vaktsiin, aga nendega läheb veel aega. Tänu ravile on AIDSi suremine Soomes väga haruldane ja viirusekandjad elavad tavalist elu.

Soomes lõpetab tegevuse üks kaubanduskeskus teise järel – kliente pole isegi kesklinnas

NordenBladet — Soomes on kaubanduskeskusi suletud viimased paarikümmend aastat, nõudlust pole isegi kesklinnas. Samal ajal on kasvamas nõudlus väiksemate kodupoodide järele. Viimase paarikümne aastaga on Soomes suletud ligi tuhat kaubanduskeskust. Hiljuti sulges Forssas uksed K-Supermarket. Tarbijates äratab poodide sulgemine imestust, aga kaupmeeste väitel ei tasu äri end enam ära, vahendab Yle.

Samas oleks turgu väiksematele kodulähedastele poodidele, kuna elanikkond vananeb ja kaugel poes käimine on keeruline.

Poodide lahti hoidmiseks soovitatakse hakata maksma nn külapoodide toetust ka suuremates keskustes, kus kauplemine end ära ei tasu. Külapoodide toetust samas samuti kõigile ei jagu, seda said üle terve Soome vaid 80 poodi.

Kaubanduskeskuste sulgemisele on samuti lahendus olemas: selle asemele tulevad veebipoed, mis kauplevad ka toiduainetega ja toovad vajadusel kauba otse koju.

Soomes on käimas eriti suur gripivaktsiiniuuring – katsejänestena kaasatakse ligi 60 000 soomlast

NordenBladet — Soomes on käimas erakordselt suur gripivaktsiiniuuring – praegu on kaasatud katsejänestena 30 000 soomlast ja see number kasvab 60 000 peale. Uuringu eest vastutab Soome Terviseamet koos vaktsiinifirmaga Sanofi Pasteur. Katsejänesed on üle 65-aastased soomlased 13 suure tervisekeskuse piirkonnas, vahendab Helsingin Sanomat.

Eesmärk on välja selgitada, kas suures koguses antav vaktsiin suudab kaitsta üle 65-aastaseid paremini südame- ja veresoonkonna ning hingamisteede haiguste eest kui tavaline vaktsiin. Suur annus tähendab seda, et vaktsiini kogus on tavalise 15 mikrogrammi asemel 60 mikrogrammi.

Vaktsiini koostis on sama mis tavalistel gripivaktsiinidel. See annab kaitse nelja gripitüve vastu nagu ka tavaline vaktsiin. Varem pole maailmas selliseid asju ette võetud. Soome eelis on põhjalikud registriandmed, mille põhjal on võimalik vajalik hulk inimesi kokku saada. Uuringus osalejad peavad käima vaid korra end vaktsineerida laskmas. Pärast seda jälgitakse inimest registrite kaudu.

Nõnda on uuring vaktsiini valmistaja jaoks erakordselt odav. Kui inimesi peaks aktiivselt jälgima, oleks kulu kümme korda suurem. See tähendab, et soomlasi on katsejänestena väga hea kasutada. Mujal riikides pole nii ulatuslikku patsiendiregistrit kui Soomes. Uuringuid tehakse uuritava enda loal. Vaktsiini valmistaja Sanofi Pasteur maksab uuringu eest Terviseametile.

Terviseamet võttis selle asja ette, kuna gripp on rahvatervise mõttes oluline haigus. On oluline töötada välja tõhus vaktsiin vanematele inimestele, kuna nende immuunsus on nõrgenenud ning tavaline vaktsiin pole nii tõhus kui noortel.

Näiteks USA-s ja veel neljas riigis on juba kasutusel suuremas koguses vaktsiin, aga seda vaid kolme gripitüve vastu. Seda peetakse senistest tõhusamaks. Praegu uuritaval vaktsiinil pole veel müügiluba Soomes ega mujal Euroopa Liidus, aga see on kavas taotleda.

Praegune uuring kestab kahe gripihooaja vältel. Esimesed vaktsiinid anti sügisel ja järgmised tuleva aasta sügisel. Soovijaid uuringus osalemiseks on olnud lihtne leida. Probleem oli pigem selles, et huvilisi oli liigagi palju. Uuringu tulemused selguvad 2022. aastal.