NordenBladet — Soomes on toimunud ootamatu pööre, kus riiki on asunud juhtima alla 35-aastased noored naised. Võim läks noorte naiste kätte peale valimisi peaaegu üleöö. Nüüd on uus peaminister 34-aastane Sanna Marin, kes on läbi aegade noorim Soome peaminister. Rahandusministriks on tõusmas 32-aastane keskerakonna juht Katri Kulmuni. Kolmandat valitsuserakonda, vasakparteid juhib 32-aastane Li Andersson (haridusminister) ning neljandat valitsuserakonda, roheliste parteid juhib 34-aastane Maria Ohisalo (siseminister).
Viienda valitsuserakonna rootsi erakonna juht on samuti naine, 55-aastane Anna-Maja Henriksson (justiitsminister). Mehed juhivad Soomes ainult opositsioonierakondi, koonderakonda ja põlissoomlaste erakonda.
NordenBladet — Psoriaasi ja atoopilist dermatiiti põeb 2–3% rahvastikust ja ligikaudu 4% täiskasvanud inimestest. Levinud haigus on ka ateroskleroos, mis mõjutab väga paljude kõrgemas eas inimeste elukvaliteeti. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas välja töötatud masinõppemudelitega leiti esmakordselt markerid, mida varem ei ole nende haigustega seostatud.Uus teadmineaitab haigusiparemini diagnoosida ja ravi kulgu jälgida. Kui see mudel jõuab ühel päeval arstide kasutusse, muutub enamlevinud haiguste diagnoosimine ja ravi senisest täpsemaks ja odavamaks.
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorant, mass-spektromeetria labori spetsialist Aigar Ottas rääkis, et psoriaasil ja atoopilisel dermatiidil on hulganisti kaasuvaid haigusi. Üks neist on ateroskleroos. Selle tekkeriskid on näiteks kõrge iga, meessugu, suitsetamine, rasvumine, alkoholi tarbimine ja suur LDL-i ehk n-ö halva kolesterooli sisaldus veres. „Kindel on, et psoriaas ja atoopiline dermatiit aitavad kaasa ateroskleroosi avaldumisele ning inimese tervisekäitumuslikel otsustel on mõju mitmesuguste haiguste tekkeriskile.“
Tema teadustöö kuulub metaboloomika valdkonda, mis hõlmab väikese molekulmassiga ainete mõõtmist ja analüüsimist. Eri meetodite abil on võimalik luua metaboloomne „sõrmejälg“, mis iseloomustab teatud haigusi või seisundeid. Oma töös õnnestus Ottasel leida muu hulgas haigustega seotud markereid, mida varem ei ole nende haigustega seostatud. Nii leidis ta mitmeid ainevahetusradade produkte, mis neid haigusi esmakordselt iseloomustavad.
Näiteks psoriaasi uurides leidis Ottas aminohappeid, mida saab seostada naharakkude kiire jagunemisega, ja biomarkereid, mis viitavad oksüdatiivsele stressile. Atoopilist dermatiiti uurides avastas ta atsüülkarnitiinide suhteid, mis viitavad häirunud rasvade ainevahetusele ning suuremale südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkimise riskile. Ateroskleroosi analüüsimise käigus leidis Ottas fosfatidüülkoliine, millel oli otsene seos arterite jäikuse ja südame suurenenud löögisagedusega. Lisaks leidis ta psoriaasi ja atoopilist dermatiiti uurides markereid, mis võivad soodustada südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riski.
Uurimistööst saadud andmetele tuginedes töötati välja statistilised masinõppemudelid, mis võimaldavad suure tõenäosusega ennustada proovide kuulumist haigete või tervete rühma.
„Minu doktoritöö on eeltöö suurematele uuringutele, mis keskenduvad masinõppemudelite loomisele, et ennustada proovide kuulumist haigete või tervete kategooriasse. Tänu sellele on arstidel tulevikus võimalik haigusi paremini diagnoosida ja ravi kulgu jälgida,“ kirjeldas Ottas, lisades, et kui nende haiguste diagnoosimine ja ravi oleks täpsem ja kulutõhusam, oleks ühiskondlik kasu suur. „Kui need lahendused jõuavad igapäevameditsiini, siis saab psoriaasi, atoopilist dermatiiti või ateroskleroosi põdev inimene kindlasti paremat ravi.“
Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ning kliinilise meditsiini instituudi dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo.
NordenBladet —Rootsis hakkas vangide arv 2017. aastal plahvatuslikult kasvama, mille põhjuseks on karmistunud seadused ja migratsioon. Rootsis on lokkava kuritegevuse tõkestamiseks karmistatud seadusi, mis on kaasa toonud vangide arvu plahvatusliku kasvu. Nüüd on tekkinud uus probleem: vanglad on puupüsti täis, vahendab Dagens Nyheter.
Vanglates on juba voodid asendatud naridega ning nüüd planeeritakse uusi kasarmuid. Vangla järjekorras on ootel sadu süüdimõistetuid, keda pole kuhugi panna. Probleem süveneb veelgi pärast jõulupühi.
Mitmetes Rootsi vanglates on hakatud ühte kongi panema kokku mitmeid inimesi. Näiteks Göteborgi Högsbo vanglas on 83 kongi ja 99 vangi. Rootsis on kokku 4500 vanglakohta, viie aasta jooksul kasvab kohtade arv 1000 võrra. Vahepeal kasutatakse ajuti lahendusi. Lisaks vanglatele võetakse kasutusele muud hooned nagu endised haiglad.
Varem langes Rootsis vangide arv aastakümneid, aga 2017. aastal pööras järsku kasvule. Põhjuseks on seaduste karmistamine ja rahvaarvu kasv. Rootsis on 2000ndatel aastatel rahvaarv kasvanud 1,5 miljoni elaniku võrra. Kokku on Rootsis üle 10 miljoni elaniku. Rahvaarvu kiire kasvu põhjuseks on ühelt poolt sündimus, aga teiselt poolt migratsioon. 2018. aastal moodustas 80 protsenti rahvaarvu kasvust migratsioon.
Kõige levinumad kuriteod on Rootsis vägivallakuriteod. Järgnevad narkokuriteod ning salakaubavedu. Vangidest 94 protsenti on mehed.
NordenBladet —Soomes aegus aastavahetusel suur hulk vanu võlgu. Aegumine tuleneb 2015. aastal vastu võetud seadusest, mille kohaselt aeguvad võlad 20 aastaga. Eraisikute vaheliste võlgade aegumisaeg on 25 aastat.
Aegumine puudutab ka varasemaid võlgu nii, et 01.01.2000 ja enne seda tekkinud võlad aegusid äsja möödunud aastavahetusel. Aegumine ei puuduta aga vara, mis on jõutud enne aastavahetust arestida. Arestitud vara arvelt saab võlga vähendada, vahendab MTV.
NordenBladet —Poest ja R-kioskist ostetud Helsingi ühistranspordi piletid lähevad uuest aastast kallimaks. Muutus tuleb sellest, et R-kioski tahtis müügi ära lõpetada, kui müügi eest enam boonust ei makstud. Nüüd müüb R-kioski pileteid edasi, aga müügi eest võetakse lisatasu. Täpsemad hinnad selguvad 2020. aasta algul, vahendab MTV.
Vahendustasu hakkavad võtma ka K-grupi poed ja see on olenevalt piletist 0,5 kuni 2 eurot. HOK-Elanto Alepa ketis hakatakse samuti piletimüügi eest vahendustasu võtma. Täpsemad hinnad selguvad 1. jaanuaril.
