NordenBladet —Riigikogu liikmed Enn Meri, Külliki Kübarsepp, Ain Lutsepp, Krista Aru ja Andres Herkel soovisid arupärimises riigihalduse ministrile Janek Mäggile hinnangut haldusreformi seaduses nimetatud eesmärkide täitmisele nüüd, kui seaduse jõustumisest on saamas aasta.
Riigikogu liikmed viitasid 12. novembril esitatud arupärimises (nr 455), et OECD riikidega võrreldes on Eesti omavalitsuste fiskaalautonoomia väike. Arupärijad soovisid teada, kuidas on saavutatud omavalitsuste võimekuse kasv avalike teenuste pakkumisel ja tagatud piirkondade ühtlasem areng?
Minister Janek Mäggi sõnul pole põhjust kahelda, et reform lõi eeldused omavalitsuste võimekuse kasvuks. Ta viitas taolisi reforme läbi viinud riikide kogemusele, et hinnanguid ei saa anda enne esimese valimisperioodi lõppu. Mäggi selgitas, et viimase aasta jooksul on enamik omavalitsusi tegelenud ühtsete teenuste ja toetuste väljatöötamistega kogu omavalitsuste piires.
„Suuremates omavalitsustes on paremad võimalused arendada välja erinevaid teenuseid elanikele, näiteks sotsiaalhoolekande valdkonnas, koduhoolduse valdkonnas, sotsiaaltranspordi teenus, tugiisikud, asendushooldus või majandus- ja ehitusvaldkonna arhitekt,“ ütles minister. Ametnike koguarv ühinenud omavalitsustes on Mäggi sõnul vähenenud rohkem kui 300 inimese võrra ehk umbes kümme protsenti. Ta täpsustas, et langenud on juhtide, raamatupidajate ja teiste tugiteenuseid osutavate töötajate osakaal ning suurenenud teenuseid korraldavate inimeste arv nagu lastekaitsjad, juristid ja IT-juhid. „Prognoosi kohaselt suureneb kohaliku omavalitsuste põhitegevuse tulemi maht 2019. aastast enam kui 250 miljoni euroni,“ ütles Mäggi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Adams (EVA) ja Andres Herkel (EVA).
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist vastas arupärimisele e-riigi arengute kohta (nr 456).
Läbirääkimistel võttis sõna Krista Aru (EVA).
Vabas mikrofonis võttis sõna Oudekki Loone.
Tänase istungi alguses andis Riigikogu liikme ametivande Jüri Saar.
Avafoto: Riigikogu liikmed Enn Meri ja Jüri Saar esimeses reas ning Krista Aru ja Ain Lutsepp teises reas. (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet —Soome president Sauli Niinistö kommenteeris Soome ajakirjanikele oma Hiina-visiidi ajal hotellis ka Soome lapsevägistamise juhtumeid.
Niinistö ütles, et ei taha enne valimisi sel teemal arvamust avaldada, aga ta märkis, et võttis sel teemal sõna juba 2016. aastal. Niinistö ütles toona parlamendi istungjärku avades, et euroopalikke väärtusi on vaja kaitsta läbi piirivalve tugevdamise ja tagasisaatmiste kiirendamise.
President ütles, et tema toonased ütlused kutsusid esile teravat kriitikat, aga ta on seisukohal, et õiguslikud sammud loovad raamistiku, milles elatakse, aga need ei sobitu eriti praegusesse olukorda.
Presidendi väitel sünnib selliseid piiranguid, mis takistavad ühiskonnas reaktsioonide tekkimist.
President lisas, et rahvusvahelised lepingud on koostatud vastavalt sellele, mis viimastel aastakümnetel on toimunud, aga midagi sellist, mis nüüd toimub, pole varem olnud.
Niinistö ütles, et rahvusvahelised lepped piiravad Soomes seadusandluse kohendamist. See, kui palju on Soomel liikumisruumi, oli presidendi väitel aktuaalne juba 2016. aastal, aga sellest ajast on diskussioon olnud tema väitel ühepoolne, vahendab Ilta-Sanomat.
Prsidendi väitel oli rahvusvahelisi leppeid raske muuta 2016. aastal ja on raske ka praegu, kuigi juba 2016. aastal oleks olnud vaja hakata piirama kontrollimatut sisserännet Euroopa Liitu. Lahendus oleks presidendi väitel see, kui pagulasi võetakse vastu pagulaslaagritest, kus inimesed on juba vastuvõtuküpseks tunnistatud.
Prsidendi väitel peavad paljud Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud kokkulepet rahvusvahelise õiguse vastaseks, aga suur osa nii ei arva. See on samuti vaidluse küsimus.
NordenBladet —Soomes hoiatas uuring juba 2016. aastal välismaalastega seotud seksuaalkuritegude eest, seda ka ohvriks sattumisel. Migratsiooni mõju turvalisusele kajastava uuringu tellis valitsus ja selle koostas Politseikõrgkool. Uuringust tuleb välja, et seksuaalkuritegude risk on migrantide puhul kõige suurem, vahendab Kaleva.
Välismaalaste puhul on suur risk olla nii kurjategija kui ohver. Välismaa naistel on võrreldes teistega kahekordne risk saada vägistatud. Migrantidest poistest on iga kolmas seksuaalse vägivalla ohver. Tüdrukutel on see osakaal veidi väiksem.
Migrantidest naistel on võrreldes soomlannadega kahekordne risk sattuda kuriteo ohvriks. Kõige kõrgem on kuritegevuse risk pagulaskeskustes. Neis on risk sattuda vägivalla-, varavastaste- ja seksuaalkuritegude ohvriks, samuti on suur süütamiste oht.
Uuring tehti pärast 2015. aastat, kui Soome tuli rekordiline kogus ehk üle 30 000 migrandi.
Uuringu autorid kritiseerisid toonaseid integratsioonimeetmeid, mis ei andnud pikas perspektiivis mingeid tulemusi. Poliitikutele heideti ette suutmatust teha pikemas perspektiivis vajalikke otsuseid.
Ebaõnnestunud migratsioon koos süveneva kehva majandusliku olukorraga oli peamine põhjus, miks migrandid läksid kuritegelikule teele. Kaasa aitas ka migrantide tööelust kõrvale jäämine.
Kuritegevuse põhjuseks oli ka migrantide koondumine elurajoonidesse, kus elavad kehvalt hakkama saavad inimesed. Lisaks veel kultuurilised põhjused nagu migrantide patriarhaalse ühiskonna taust ja migrantide traumad sõjas ja konfliktides.
Migrantidega seotud riskid mõjutavad uuringu kohaselt nii migrantide endi elu kui laiemalt Soome ühiskonda. Riskide hulka kuuluvad välismaalaste vaesus, tööelust välja jäämine, madal haridustase ja nõrk õppeedukus.
Risk jääda tööelust kürvale on eriti suur just migrantidest naistel. Migrantide laste ja noorte probleemne käitumine on samuti risk. Eriti migrantide pojad teevad rohkem koolist poppi, proovivad rohkem narkootikume ja satuvad kergemini koolikiusamise ohvriteks.
Migratsioon toob uuringu järgi kaasa ka rassistlike vihakuritegude ohu. Uuringus on neile antud kõrgeim ohuhinnang. Migrantidega seotud rassistlik vägivald suurenes hüppeliselt 2015. aastal.
Ohud puudutavad ka nn teise põlvkonna migrante ehk neid, kel üks või mõlemad vanemad on migrandid. Migrante kasutatakse uuringu järgi soomlastest rohkem ära ka organiseeritud kuritegevuses. Migrante värvatakse näiteks narkokuritegude toimepanijateks.
NordenBladet — Eelmisel aastal suri narkootikumide üledoosi tõttu 110 Eesti elanikku. TÜ farmakoloogid uurivad sõltuvuse tekkemehhanisme ja püüavad leida selle jaoks ravivõimalusi.
Ainuüksi Tallinnas tehti mullu häirekeskusele narkootikumide üledoosi tõttu 1396 väljakutset, mida on 193 võrra enam kui 2016. aastal. Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimeri sõnul näitab statistika, et narkootikumide üledoosist põhjustatud surmades ei ole langussuundumust saavutatud.
Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda on hariduselt arst, kes on oma teaduskarjääris keskendunud ravimisõltuvusele. Ta uurib selle tekkemehhanisme ning seda, kuidas mõjutab ravimisõltuvust epigeneetika, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
Epigeneetilised mehhanismid aitavad organismil kohaneda välistegurite mõjuga. Kui geenid reguleerivad organismi toimimist, siis väliskeskkond mõjutab epigeneetiliste mehhanismide kaudu nende geenide regulatsiooni. Narkootikumid on ühed väliskeskkonna tegurid.
“Eks narkootikumide tarvitamine ole ühelt poolt seotud sellega, kui jõukad me oleme,” tõdes Kalda. Oma roll on asjaolul, et oleme maailmale avatud ja seetõttu jõuavad mujal levinud pahed igal juhul ka meieni. Noorem põlvkond pidavat Kalda sõnul juba eelistama alkoholile teisi uimastavaid aineid.
Anti Kalda selgitas, et kui inimene uimasti suukaudse manustamisega enam oodatud toimet kätte ei saa, hakkab ta süstima ning siis tuleb üledoseerimine ja tekivad komplikatsioonid. Kunagi ei ole ka teada, kui puhas aine on ja mida sellesse on segatud.
Kalda sõnul on fentanüül narkomaani lõpptee, sest süstitavatest narkootikumidest on see kõige kättesaadavam ega ole ka nii kallis kui näiteks kokaiin. Seda aga, kumb neist kahest kahjulikum on, Kalda kinnitusel öelda ei saa.
Palju räägitakse ka kanepist ja selle seadustamise võimalusest. Kalda selgitas, et kanepit peetakse ohtlikuks sel põhjusel, et tihtipeale on see sissejuhatus teiste uimastite tarvitamisele. “Proovitakse kanepit – meeldib –, aga ühel hetkel see enam ei toimi ja tahetakse proovida midagi muud, et sama tunnet kätte saada. Ja nii see läheb.”
Kuidas uurida ravimisõltuvust?
Miks on aga nii, et osal inimestel tekib sõltuvus väga kergesti, kuid teistel mitte? Just selle küsimusega Kalda tegelebki. Ravimisõltuvust inimeste peal uurida ei saa, sest see võib neid kahjustada, ja seetõttu tuleb uuringutes kasutada loomi, peamiselt närilisi.
Kalda sõnul mängivad sõltuvuse kujunemisel kindlasti rolli geenid, kuid need pole ainukesed määrajad. Olulised on ka keskkonnategurid.
Üks tema püstitatud hüpotees seisneb selles, et sõltuvust mõjutab teatud geenide kombinatsioon, milles iga geen annab väikese osa. Kokkuvõttes võib see aga tekitada sellise fooni, et kui inimene puutub kokku sõltuvust tekitava ainega, käivituvad tal kergemini mehhanismid, mis viivad sõltuvuse tekkeni.
Teine hüpotees on, et tähtis roll võib olla epigeneetilistel mehhanismidel, mis aitavad keskkonnasignaalidel mõjutada meie organismi geene. Kuna geenid ei muutu, ei ole tähtsad mutatsioonid ega DNA järjestused, vaid epigeneetilised mehhanismid, millega reguleeritakse geenide aktiivsust ja avaldumist. “Üritame tõestada hüpoteesi, et sõltuvust mõjutavad ühelt poolt geenid, aga teisalt varase eluea stress, mis mõjutab epigeneetilisi mehhanisme, ja kui selline inimene puutub kokku narkootilise ainega, reageerib ta sellele tugevamini,” kõneles Kalda.
Varases nooruses kogetud stress, haigused, nälg ja füüsiline vägivald mõjutavad organismi hilisemat arengut ning elundkondi ja närvisüsteemi, mis on sõltuvuse mõttes keskse tähtsusega. Närvisüsteem reageerib siis sõltuvust tekitavale ainele teistmoodi, enamik neid aineid aga mõjutab omakorda närvisüsteemi.
Kalda on oma uurimismeeskonnaga uurinud geenide aktiivsust reguleerivat ensüümi, mida nimetatakse DNA metüültransferaasiks. Uurijad on avastanud, et kui manustada katseloomadele sõltuvust tekitavaid aineid nagu psühhostimulaatorid (amfetamiin, kokaiin, Ecstasy), ilmneb ajus, eriti nendes aju piirkondades, mis reguleerivad sõltuvuse teket, selle ensüümi aktiivsuse muutus.
Sõltuvuse korral tekivad nii inimestel kui ka katseloomadel püsivad käitumuslikud muutused. “Me teame, et kui teeme katseloomast sõltlase, kestab see sõltuvus tal kogu elu. See on sama põhjus, miks on suitsetamist ja narkootikumide tarvitamist raske maha jätta,” sõnas farmakoloog. Seda võib võrrelda programmeerimisega, sest ka sõltuvuse korral programmeeritakse aju justkui ümber.
DNA metüültransferaasi uurivad farmakoloogid sellepärast, et teha kindlaks, kas see võiks olla potentsiaalne ravi sihtmärk. Praegu pole ravimisõltuvuse vastu head vahendit. Uurijate töö eesmärk ongi leida uusi potentsiaalseid sihtmärke, millele ravimid võiksid toimida, ja seejärel uurida edasi, kas on mõni aine, mis võiks toimida ning kas selle efektiivsus ja ohutus vastab ravimite kohta kehtivatele kriteeriumidele.
Kõige enam kasutatakse metadooni, mille korral on narkootikumidest loobumise nähud leebemad. Kasutusel on ka psühhoteraapia vormid, aga need ei toimi kõigi inimeste peal, sest selleks peab patsient ise olema kontaktne ja tahtma probleemist lahti saada.
Kalda tõi näite, et palju kasutatakse antidepressante, aga need aitavad vaid 60% depressiooni all kannatavatest inimestest. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna professor Märt Saarma sõnul löövad antidepressandid inimese aju biokeemia segamini. Kalda täpsustas, et ravimitel ja muudel keemilistel ühenditel on omad halvad küljed. Aju on oma peente närvivõrkudega väga spetsiifiline organ, kuid ravimid on robustsed.
NordenBladet —Rahanduskomisjon toetas oma tänasel istungil eelnõu, mis lubab tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna. Kehtiva õiguse kohaselt võivad kindlustust pakkuda üksnes aktsiaseltsid ja Euroopa äriühingud.
Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin märkis, et kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. „Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa Finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal,“ ütles Stalnuhhin. Ta selgitas, et kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt 3 miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt 2 miljonit eurot.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Taavi Rõivase sõnul on Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus ei ole ühistulise kindlustusandja ärivorm lubatud. „Euroopa kindlustusühistute turumaht moodustab 2016. aasta seisuga ligi kolmandiku Euroopa kindlustusturust asudes põhiliselt Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides ning paljud neist tegutsevad ka piiriüleselt. Tegu on kasvava trendiga,“ ütles Rõivas.
Kindlustusühistute eripäraks on see, et ühistute tegevus põhineb liikmelisusel ning nad peavad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Tulundusühistu on ühistu, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Võrreldes tavalise tulundusühistuga on kindlustusühistule ette nähtud mõned erisused. Näiteks saab kindlustusühistu asutada vaid tähtajatult, sest kindlustusandja tegutsemise luba on tähtajatu. Samuti on eelnõus ette nähtud erand seoses ühistust lahkumisel saadava hüvitise maksmisega. Kui ühistul pole piisavalt vahendeid hüvitise maksmiseks, siis võib põhikirjaga ette näha, et hüvitist ei maksta või pikendatakse väljamakse tegemise tähtaega. Ka kasumi väljamakseid ei tohi teha, kui ühistu omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
Eelnõu kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse pakkumise korral. Siis ei tohi kindlustusühistu ette näha tingimusi, mis piiravad kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusühistuga kindlustusleping.
Rahanduskomisjon otsustas konsensuslikult saata valitsuse 3. detsembril algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) Riigikogu täiskogu istungile 23. jaanuaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja viia kolmas lugemine läbi 30. jaanuaril.
