Reede, juuli 4, 2025

Monthly Archives: oktoober 2018

Soomes kadus 30 aastat tagasi 15-aastane Piia, alles nĂĽĂĽd hakkab mĂĽsteerium lahenema

NordenBladet — Turu ligidal Piikkiös kadus 1988. aasta 7. oktoobril jäljetult 15-aastane koolitüdruk Piia. Ta oli läinud vennaga kodus telekapuldi kasutamise pärast tülli, lahkus kodust ja pärast seda teda enam ei nähtud.

Nüüd, pärast 30 aastat kestnud otsinguid hakkab ring lõpuks koomale tõmbuma ja tõde päevavalgele jõudma. Asjasse tõi selgust 2001. aastal Rootsist saabunud kiri.

Nimelt on politsei saanud vihjeid Piia võimaliku matmiskoha kohta. Piia kadumise müsteeriumile aitas lähemale jõuda 2001. aastal Soome televisiooni politseisaatele saabunud kiri, milles keegi „Tom on Borås” kirjutab, kuidas ta nägi pealt, kuidas Piia kadumise ööl tõsteti ühte teadvuseta tütarlast valgesse Volvosse. Kirjale oli lisatud auto registreerimisnumber.

Kiri kandis kuupäeva 20. november 2001 ja sel oli Turu 5. detsembri postitempel.

Keskkriminaalpolitsei uurija Kimmo Heinonen ĂĽtles, et kirja saatjat on ĂĽritatud leida Rootsist, aga seni tulemusteta. Asja kohta on isegi tehtud ametlik abipalve Rootsi politseile.

Kirjas on märgitud, et Tom vaatas Soomes käies Politsei-TV saadet lahendamata mõrvalugude kohta. Ta kirjutab, et tuli Soome 7. oktoobri õhtul 1988. aastal ja liikus Ida-Soome poole. Piikkiös märkas ta kesköö paiku, kuidas teadvusetut tüdrukut autosse tõsteti. Auto oli valget värvi Volvo. Kirjale on lisatud ka registrinumber, mille politsei on kinni katnud.

Mees arvas, et tegemist oli mingi haigusjuhtumi või muu säärasega.

Kiri saabus algul Politsei-TV saatele, kust see politseile ĂĽle anti.

 

Soomlaste keskmine palk tõusis 3470 euroni

NordenBladet — Soome keskmine palk tõusis 2018. aasta 3. kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,1 protsenti 3470 euroni. Kõige rohkem kerkis palk erasektoris, 2,2 protsendi võrra. Avalikus sektoris oli palgatõus 1,7 protsenti.

Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 3470 eurot ja see kasvas aastaga 72 euro võrra. Erasektoris oli keskmine palk 3566 eurot, omavalitsustes 3089 eurot ja riigiasutustes 3919 eurot.

Hinnaindeksi muutus ehk inflatsioon oli augustis ja septembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,3 protsenti.

Majanduskomisjon: platvormipõhise taksoveo seadustamine on teenuseosutajate arvu aastaga kahekordistanud

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon sai ülevaate taksoteenuse arengutest pärast kokkuleppevedude regulatsiooni sätestava seaduse jõustumist möödunud aasta novembris.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et seadusemuudatuse tulemusel on teenuseosutajate hulk aastaga kahekordistunud, tänu millele on taksode kättesaadavus ja ka hind paranenud. Järelevalve käigus on selgunud, et mitmetel kokkuleppeveoks kasutatavatel sõidukitel on puudu sõidukikaart ja õiget liiki kindlustus. „Teenuse usaldusväärsuse tõstmiseks on kavas teha seadusemuudatus, millega tekib kohustus näidata rakenduses ka sõidukikaardi andmeid,“ lausus Sester. „Platvormipõhiste teenuste regulatsiooni eesmärk peab olema ühelt poolt konkurentsi suurendamine ja sealt tulenevad paremad hinnad ja teenused ning teiselt poolt usaldusväärne ja ühtsete nõuetega teenus.“

Istungil toodi välja, et praegu on väljastatud umbes 8000 teenindajakaarti ja ligi 5000 sõidukikaarti. Märgiti, et Tallinna munitsipaalpolitsei on tänavu teinud üle 7000 kontrolli ja algatanud umbes 500 menetlust.

Istungil andsid olukorrast ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving ning teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee.

Riigikogu võttis 26 Riigikogu liikme algatatud ja majanduskomisjonis pikalt arutatud ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (188 SE) vastu möödunud aasta 14. juunil, see jõustus mullu 1. novembril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Õiguskomisjon tahab soodustada välisinvesteeringuid Eestisse

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele maksekontode eelnõu, millega tahetakse soodustada välismaiseid investeeringuid Eestisse. Eelnõuga tahetakse anda võimalus kasutada osaühingu loomiseks ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses loodud kontot. Kehtiva seaduse järgi on osaühingu asutamise eelduseks Eestis avatud äriühingu pangakonto.

Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul parandaks seadusmuudatus meie ettevõtluskeskkonda. „Praegu loobuvad välisinvestorid Eestisse raha paigutamisest ja loovad oma äriühingu mujal, sest neil ei õnnestu eemal olles siin pangakontot avada. Eelnõu liberaliseerib majanduskeskkonda ning toob välisinvestorid ja e-residendid Eestisse tagasi.“

Komisjoni liige Külliki Kübarsepp leidis, et eelnõu vajaks paremat kooskõlastust finantsjärelevalve asutustega. „Rahapesu andmebüroo ja Finantsinspektsiooni seisukohad ei ühti kõiges rahandusministeeriumi omadega. Arvestades Danske Banki juhtumit on eriti oluline, et me ettevõtlust soodustades ei jätaks tähelepanuta võimalikke riske.“

Eelnõuga tahetakse vabastada riigilõivust ettevõtja e-posti aadressi äriregistrisse kandmine ja muutmine. Kehtiva korra järgi on vaja kande muutmisel tasuda 18 eurot riigilõivu. Eelnõu ei muuda aktsiaseltsi asutamiskorda, milleks on jätkuvalt vaja avada ka väärtpaberikonto Eesti pangas.

Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (712 SE) esimene lugemine on kavandatud täiskogu istungile 24. oktoobril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Skandaal Norras: avaldati sõjaliste objektide asukohad

NordenBladet — Norras puhkes skandaal, kuna kohalik julgeolekuasutus NSM avaldas kaardi koos sõjaliste objektide asukohtadega, mida peetakse kasulikuks materjaliks terroristidele või vaenlastele.

Kaardile on kantud Norra julgeoleku jaoks olulised 239 objekti, vahendab Norra rahvusringhääling NRK.

Augusti lõpus internetis avaldatud kaardi eesmärk on ära näidata lennukeelutsoonid, kus ei saa kasutada näiteks droone või muid mehitamata sõidukeid. Pärast seda avaldas Norra kaitse ja julgeoleku teemadele pühendunud veebisait Aldrimer.no artikli, milles ei pea asjatundjad sellise kaardi avaldamist põhjendatuks.

Taustaks, sarnase info on Soome kohta avaldanud liiklusturvalisusamet Trafi.

Asjatundjad räägivad NRK-le, et sellist kaarti poleks tohtinud üldse avaldada. Kaardil on kõik Norra sõjaväe ja julgeoleku jaoks olulised objektid.

Ühelt poolt on tõsi, et droonide lennutamist tuleb piirata, aga teiselt poolt on nüüd avalikustatud kõik salajased objektid. Kaardil on palju infot, mis kasulik välismaistele luureteenistustele. Näiteks on räägitud seda, et Venemaa jaoks on nüüd väga lihtne infot hankida ja varasemat teavet kontrollida.

Kõige hullem on see, et kaardile on kantud ka need kohad, mille saladuses hoidmisega on kõvasti vaeva nähtud.

Kaardi avaldanud Norra julgeolekuasutuse NSM osakonnajuhataja aga kaitseb kaardi avaldamist sellega, et objektide juurde pole märgitud, mida need endast kujutavad. Samas ta tunnistab, et kaardil on „tundlikke” objekte. Ühtlasi pole kaardile kantud päris kõiki olulisi objekte.

Soomes saab Trafi lehelt alla laadida rakenduse Droneinfo, kus on näha kõik keelatud alad, nende seas ka sõjalised objektid. Soome kaitsejõududel on aga ka selliseid alasid ja objekte, mida kaardile pole kantud.

Lisaks Droneinfo rakendusele on leenukeelutsoonid näha ka ilmailukartta.fi veebist, kus on olemas ka ajutised lennukeelutsoonid ja kuhu info laekub kaitsejõududelt.

Soomes peab riigikaitseliste objektide pildistamiseks taotlema luba. Piirang kehtib sõjaväebaasidele, kasarmutele ning sõjaväesadamatele ja -lennuväljadele, samuti garaažidele.

Soome politsei saab peatselt loa alla tuua kõik droonid ja muud õhusõidukid, mis lendavad keelutsoonide kohal.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT