NordenBladet â Steriliseerimine pole kuigi tĂ”hus viis rasestumise Ă€rahoidmiseks. Tuhandest viis naist rasestub steriliseerimisele jĂ€rgnenud aasta jooksul. TĂ”husam on hormoonspiraali kasutamine.
Soomes on olnud paarid ƥokeeritud, kui naine on lootnud steriliseerimisega laste saamisele lÔpu teha, aga sellele vaatamata on ultraheli uuringus avastatud rasedus. Paljudele ei sobi pillid ega spiraal, kuna neil on kÔrvalmÔjud nagu kÔhuvalu, vinnid ja meeleolu vaheldumised. Kummiallergia tÔttu ei talu mÔned naised kondoome. SeetÔttu lasevad paljud naised end steriliseerida, aga tuleb vÀlja, et see pole kuigi tÔhus meetod, vahendab Helsingin Sanomat.
Kui abielupaar pöördub steriliseerimiseks arsti poole, siis tehakse operatsioon esimesena sellel, kelle jÀrjekord tuleb esimesena. KuivÔrd meeste jÀrjekorrad on pikemad, steriliseeritakse esmalt enamasti naisi. Soomes on seaduse jÀrgi steriliseerimiseks nÔutav vÀhemalt 30 eluaastat vÔi kolm last.
Soome naisel eemaldati operatsiooni kĂ€igus munajuhad tĂ€ielikult. PĂ€rast eemaldamist need kontrolliti ĂŒle ja pĂ”letati. Sellele vaatamata kaebas naine mĂ”ne aja pĂ€rast kehva enesetunnet. Algul arvas ta, et see tuleb hormoonidest. Naine kahtlustas juba vĂ€hki. Juunis lĂ€ks abielupaar Bulgaariasse reisile ja seal ostis naine igaks juhuks rasedustesti. Selle nĂ€it oli positiivne. Naine tegi uue testi: ta oli rase.
Naine oli veendunud, et tegemist on emakavĂ€lise rasedusega ja et tema elu on ohus. Ta lĂ€ks Bulgaarias haiglasse. Arstid Ă”nnitlesid: kĂ”ik oli korras ja loode oli ilusti emakas. Paarile nĂ€idati pilti, mis pidi olema vĂ”imatu: lapse sĂŒda lĂ”i. Naine oli rase ja kĂ”ik oli normaalne. Abort ei tulnud pĂ€rast seda enam kĂ”ne alla.
Arstid ĂŒtlevad selle peale, et steriliseerimine polegi kuigi tĂ”hus meetod raseduse Ă€rahoidmiseks. Viis naist tuhandest rasestub aasta jooksul pĂ€rast steriliseerimist. Hormoonspiraal on tĂ”husam: sellega rasestub vaid kaks naist tuhandest.
Rasestumist olukorras, kus munajuhad on eemaldatud ei oska arstid seletada, aga nende vĂ€itel juhtub aeg-ajalt ka imesid. Ilmselt oli munajuha lĂ”ikekoha otsas vĂ€ike ava, kustkaudu munarakk emakasse pÀÀses. Varem on olnud teadaolevalt ainult ĂŒks sÀÀrane juhtum. Arstiteaduses on ka juhtum, kus naisel eemaldati ĂŒhelt poolt munasarjad ja teiselt poole munajuha, aga ikka naine rasestus, kuna ĂŒks munajuha leidis teiselt poolt munasarja.
NĂŒĂŒd valmistub Soome pere uue ilmakodaniku sĂŒnniks. Ehitusmehena töötav pereisa ehitab juba Ă”htuti uut maja, kuhu suurenev pere Ă€ra mahuks. Paaril juba on varasemast kokku neli last. Pereema töötab lastekaitses ja jÀÀb dekreeti aasta lĂ”pus.
Soomes on steriliseerimiste arv viimastel aastatel vĂ€henenud, kuna ka sĂŒndide arv on vĂ€henenud. Kui aastal 2000 tehti steriliseerimine 8700 naisele, siis möödunud 2017. aastal vaid 1820 naisele. Tavalisemaks on muutunud meeste steriliseerimised: möödunud aastal steriliseeriti Soomes 2607 meest.
Steriliseerimist vÀhendab ka see, et turule on tulnud tÔhusamad rasestumisvastased vahendid ning lapsi saadakse hilisemas eas, mil steriliseerimine pole enam aktuaalne.
Loe kĂ”iki NordenBladetÂŽi “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT











