NordenBladet — Möödunud suvel Soomes tegevuse lõpetanud taksoteenuse jagamisteenus Uber naasis uuesti Helsingisse. Uberi tegevus sai uuesti võimalikuks tänu taksoseaduse muutumisele Soomes. Uberi Soome juht Joel Järvinen ütles, et on hea, et taksolubade arv lasti vabaks ja kõik nõudeid täitvad inimesed võivad sõita taksot, vahendab Taloussanomat.

Uber alustas Soomes tegevust 2014. aasta lõpus. Teenus töötab esialgu Helsingis ja selle ümbruses Espoos, Vantaal ja Kauniainenis.

Möödunud aastal mõisteti paljudele Uberi juhtudele kohtu kaudu trahvid seaduse rikkumise eest. Lisaks nõuti neilt välja kõik teenitud tasud.

Käesoleva aasta kevadel saatis Uber senistele taksojuhtidele kirja, milles paluti neid enda juurde tööle. Taksojuhid polnud aga eriti huvitatud, kuna nende andmed oli Uberile edastanud liiklusturvalisusamet Trafi.

Uusi taksolubasid on taotletud väga aktiivselt, näiteks juba pühapäeval sai Trafi ligi 700 elektroonilist taotlust.

NordenBladet — Soome terviseamet Fimea kõrvaldab turult Hiina päritolu valsartaani sisaldavad vererõhuravimid, kuna need suurendavad vähiriski. Euroopa terviseametnikud on leidnud Hiina tootja Zhejiang Huahai Pharmaceutical Co. toodetest saastet, mistõttu neid ei saa kasutada, edastab Fimea.

Saaste on N-nitrosodimetüülamiin (NDMA), mis suurendab vähki haigestumise riski.

Turult eemaldatud ravimid moodustavad ligi 30 protsenti kõigist valsartaani sisaldavatest ravimitest. Soomes puudutab see ligi 20 000 inimest. Asendusravimid on Diovan, Diovan comp, Valsartan KRKA ja Valsartan/Hydrochlorthiazide KRKA.

Teadaanne ravimeid tarvitavatele patsientidele:

• kui ravikuur on pooleli, siis ei tohiks seda lõpetada, vaid asendada mõne asendusravimiga
• võta ühendust apteegiga, et asendada turult eemaldatud ravim müügikõlbulikuga
• küsimuste korral võta ühendust raviarstiga

NordenBladet — Jaaniaja sajud imbusid Soomes maapinda, mistõttu veekogude ja põhjavee tasemed on jätkuvalt tavapärasest madalamad.

Jõed on samuti kuivaks jäänud. Näiteks juunikuus oli paljudes jõgedes vett alla 10 protsendi tavapärasest.

Juulis tavaliselt veetasemed langevad ja tänavu oodatakse veetaseme langust eriti madalale. Saimaa järvede veetase on aga jätkuvalt kõrge seoses sügisvihmade ja lume sulamisega.

NordenBladet — Soomes on pööranud langusse valitsusparteide toetus ning kasvab kiiresti opositsiooni toetus, selgub Yle tellitud erakondade toetusuuringust. Kõige rohkem kerkis juunis põlissoomlaste toetus – tervelt 2 protsendipunkti võrra 10,3 protsendini. Suurima opositsioonipartei sotside toetus tõusis 0,3 protsendipunkti võrra 20,3 protsendini.

Peaministripartei Keskerakonna toetus kukkus juunis 1 protsendipunkti võrra 16,6 protsendini. Põlissoomlastest möödunud aastal eraldunud valitsuserakonna Siniset toetus kukkus pea olematuks – langus 1,6 protsendipunkti 1,1 protsendini.

Telefoniküsitlus viidi läbi 6. juunist kuni 3. juulini. Küsitlusele vastas 2440 18-79 -aastastest isikutest Mandri-Soomes. Oma seisukoha edastas 63,1 protsenti vastajatest.

NordenBladet — Poekett Lidl on teatanud, et eemaldab Soomes müügilt ühekordsed plastikust joogikõrred, sööginõud ja vatitikud. Teised kaaluvad samuti müügi piiramist. Lidli samm on seotud Euroopa Liidu uue kavandatava direktiiviga, mis tahetakse jõustada 2019. aasta algul ja mis piirab ühekordsete plastikust toodete müüki. Millega müügilt eemaldatud tooted asendatakse, pole veel teada.

Ühekordsed plastikust tooted võetakse Lidli poodides müügilt ära 2019. aasta lõpuks. Sellega vähendab Lidl plastikust toodete müüki 50 tonni võrra aastas.

Nüüd mõeldakse, millega tooted asendada. Üks võimalus on kartong ehk papp, millest juba valmistatakse ühekordseid taldrikuid. Soomes uuritakse praegu hoogsalt võimalusi, kuidas mõelda välja puidul baseeruvaid plastikuvabasid tooteid.

Soome teised suured poeketid Kesko ja S-grupp plaanivad samuti plastikust toodete müügi vähendamist. S-grupp tahab näiteks kõikide müüdavate toodete pakendid muuta taaskasutatavaks 2022. aasta lõpuks. Kesko otsib samuti keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Nii on Soome kettides juba osade müüdavate vatitikkude varred asendatud puidu või paberiga. Uued müüdavad joogikõrred on biolagunevad.

Euroopas toodetakse igal aastal 25 miljonit tonni plastikjäätmeid, aga ainult 30 protsenti sellest läheb taaskasutusse. Kui midagi ette ei võeta, on 2050. aastaks maailmaredes rohkem plastikrämpsu kui kala.

Euroopa Liidus tahetakse jõuda selleni, et 2030. aastaks oleks kõik ELi turul müüdavad tootepakendid taaskasutatavad. Plastikut puudutav direktiiv tahetakse vastu võtta enne 2019. aasta uusi parlamendivalimisi.