NordenBladet — Rovaniemis alla kukkunud ja põlema süttinud lennuk oli Soome lennukitootja Aton Avion Oy esimene prototüüp, millesse on pandud raha üle miljoni euro. Tehas tahab jõuda tänavu kümnete lennukite tootmiseni. Lennuki looja Markku Koivurova ütles, et oli halb uudis, et lennuk peale alla kukkumist põlema süttis. Lennuk kukkus alla, kuna kerkisid esile tehnilised probleemid. Lennuki piloodid tegid hädamaandumise metsa.
Piloodid maandumisel viga ei saanud, küll aga põletushaavu seoses sellega, et lennuk põlema süttis.
Atol Avion Oy on Soome ainus lennukitehas ja asutatud 2012. aastal. 2016. aastal müüdi neljandik ettevõttest Hiina investoritele.
Tulevikus on kavas Soomes hakata lennukeid tootma ja ühe seeriatootmises lennuki hinnaks kujuneb 169 000 eurot.
NordenBladet — Danske Banki rahapesuskandaal seoses Eestiga sai sisse uue hoo: nimelt selgus, et summad olid poole suuremad kui seni arvatud, ligi 7 miljardit eurot. Keelatud rahapesuoperatsioonid toimusid aastatel 2007-2015, vahendab väljaanne Berlingske Business.
Raha tuli Venemaalt, Moldovast ja Aserbaidžaanist. Raha niidid viivad Vene presidendi Vladimir Putini ja julgeolekuagentuuriga FSB seotud isikute ja ettevõteteni. Ka Aserbaidžaani valitsus olevat viinud Euroopasse ligi 2,5 miljardit eurot. Rahaga vaigistati poliitikuid ja ajakirjanikke, kes kritiseerisid president Ilham Alijevit.
Ebaseadusliku raha liikumise paljastas raamatupidaja Sergei Magnitski, kes suri segastel asjaoludel eeluurimise ajal. Danske Bank on rahapesu ja muid ebaseaduslikke operatsioone tunnistanud. Pank on lubanud avaldada sisekontrolli tulemused septembrikuus.
NordenBladet — Soome ettevõte Asqella Oy on leiutanud kaamera Argon, millega on võimalik vaadata riiete alla. Kaamerat kasutatakse külastajate kontrollimiseks Turus nädalavahetusel toimuva Ruisrocki muusikafestivali ajal.
Argon on ligi kaks meetrit kõrge ja kaalub ligi 200 kg. See meenutab veidi Star Warsi filmidest tuttavat robotit R2-D2, aga see on firma juhi Arttu Luukaneni väitel kokkusattumus, vahendab Helsingin Sanomat.
Kaamera eesmärk on leida inimeste riiete alt esemeid ja seeläbi parandada turvalisust. Eri lainepikkusi kasutav kaamera mõõdab inimese kehasoojust. Inimene paistab kaamera pildil hele ja esemed tumedat värvi. Pildi järgi pole võimalik tuvastada inimese anatoomiat, näiteks sugu. Samuti on kaamera passiivne ja ei eralda mingit kiirgust. Oma olemuselt sarnaneb kaamera tavalise termokaameraga. Argon kasutab aga sada korda suuremaid lainepikkuseid. Tänu sellele paistavad riided täielikult läbi.
Riiete all olevad esemed aga takistavad soojuse eraldumist, mistõttu paistavad tumedatena. Tänu suurele tundlikkusele on kaamera võimeline tuvastama esemeid ka liikuva inimese riiete all.
Südamestimulaatoreid, tehisliikmeid ja muid naha all olevaid esemeid kaamera ei näe. Kaamera tuvastab vaid kehasoojuse eraldumist takistavad esemed.
Kaamera on mõeldud suurte rahvahulkade turvalisuse tagamiseks näiteks festivalide ajal või metroojaamades. Need on sellised kohad, kuhu on raske paigaldada tavalist turvakontrolli, kuna see takistab inimeste liikumist.
Seadme eesmärk pole inimest asendada, vaid lihtsustada inimese tööd. Inimesed peavad riiete alla olevad esemed tuvastama.
Argon ei suuda siiski eristada lõhkeainet tavalisest juustu- või suitsupakist. Kõik on aga kaamera pildil näha. Ruisrocki ajal kasutatava kaamera asukohta ei avaldata. Kaamera võib tuvastada ohtlikud esemed, samuti näiteks narkootikumid. Kaasa võetud viinapudeleid kaameraga siiski otsima ei hakata. Aga kui pudel leitakse, siis võetakse see ära.
Kaamera pole mõeldud väikeste esemete nagu taskunugade tuvastamiseks, vaid rohkem suuremate asjade, nagu relvade ja lõhkekehade avastamiseks.
NordenBladet — Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja Itaalia presidendi Sergio Mattarella kohtumisel keskenduti rändepoliitikale, julgeolekuküsimustele, parlamentide töökorraldusele ning kahe riigi suhetele. Nestori ja Mattarella hinnangul on kahe riigi omavahelised suhted olnud viljakad ja konstruktiivsed. „Tunnustume Itaalia panust NATO õhuturbemissiooni, et tagada siinse regiooni julgeolek,“ ütles Nestor. Mattarella sõnul on liitlaste julgeoleku tagamine meie enda julgeoleku tagamine.
Nestor ja Mattarella tõdesid, et Euroopa Liidu põletav probleem on rändekriis, mille lahendamine nõuab riikidevahelist tihedat koostööd. Eesti on selle lahendamisse andnud oma panuse.
Nestori ja Mattarella hinnangul on kahe riigi omavahelised suhted olnud viljakad ja konstruktiivsed. Eriti toodi esile kultuurivahetus kahe riigi vahel. Nestor meenutas maikuu alguses Roomas Santa Sabina kirikus toimunud maestro Arvo Pärdi autorikontserti, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele. Itaalia president avaldas heameelt, et saab just Eesti juubeliaastal külastada Riigikogu.
Kohtumise käigus tutvustati mõlema parlamendi tööd ja riikide valimissüsteeme. Mattarella märkis ära Eesti e-riigi arendamise ja pidas seda maailma liidripositsioonil olevaks.
Nestor ja Mattarella avaldasid kohtumisel heameelt kahe riigi laieneva mitmekülgse koostöö üle, milleks on aastakümnetega loodud head eeldused.
Kohtumisel osalesid välikomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti-Itaalia parlamendirühma esimees Oudekki Loone.
NordenBladet — Miamist väljuv lennuk hilineb. Lennuki ahjust tuleb kõrbelõhna ja seda peab kontrollima. Lennuk saabub Pariisi tund aega hiljem ja pere ei jõua edasilennule. 4-liikmeline pere magab tunde lennujaama pinkidel. Edasilennule tehakse piletid ilma lisatasuta. Soomes on pere 8 tundi oodatust hiljem.
Pere taotleb lennufirma Air France’i käest hüvitist. Nädal hiljem tuleb otsus – hüvitise suurus on 2400 eurot. Summa tundub suur, sest see kataks terve pere Ameerika-lennu pluss kahe nädala rendiauto kulud.
Ent selles pole midagi imelikku. Üha enam soomlasi taotleb lennufirmadelt hüvitist lendude hilinemise eest. Euroopa kohus tegi juba 10 aastat tagasi otsuse, et reisijal on õigus lennu ärajäämisega võrdväärsele hüvitisele, kui reisija saabub sihtkohta vähemalt kolm tundi oodatust hiljem, vahendab Yle.
Soome lennufirmalt Finnair on samuti suurenenud hüvitiste nõudmine, kuna reisijad on muutunud oma õiguste osas teadlikumaks. Lendude hilinemise tõttu tuleb Finnairile mitu tuhat hüvitise taitlust aastas.
Lendude hilinemistega on seotud ka üha enam tarbijakaitse vaidlusi – möödunud aastal ligi 1000. Lennufirmad pole eriti altid hüvitis maksma, aga enamus vaidlus laheneb tarbijate kasuks.
Hüvitist ei saa, kui hilinemine on seotud erakordsete asjaoludega, mida poleks saanud vältida. Tehniline viga on harva selline erakordne asjaolu, samas linnuga kokkupõrge või välgutabamus võib olla. Erakordseteks loetakse ka streike, ilmaga seotud asjaolusid, julgeolekuriske ja lennuturvalisust puudutavaid ootamatuid asjaolusid, poliitiliselt ebakindlat olukords või lennuliiklust puudutavat otsust.
Euroopa kohtu hinnangul on tehniline viga harva see põhjus, mis välistab hüvitise maksmise. Sabotaaž, terrorirünnak, ehitusviga või linnuga kokkupõrge on erakordne asjaolu.
Hüvitise summa sõltub lennu pikkusest ja hilinemise kestusest. Tavapärane hüvitis on 250-600 eurot. Kui väljastpoolt Euroopa Liitu tuleva lennu pikkus on üle 3500 kilomeetri ja hilinemine üle 4 tunni, võib hüvitis olla 600 eurot reisija kohta. Näiteks kui 5-liikmelise pere tagasilend Bangkokist hilineb, võib hüvitis olla 3000 eurot. Hüvitis on suur, kuna see võib olla suurem kui tekitatud kahju.
Hüvitist saab taotleda otse lennufirma kodulehe kausu. Lisaks on mitmeid ettevõtteid nii Soomes kui mujal, kes taotlevad hüvitisi kliendi eest. Teenusel peruutetutlennot.fi oli 2017. aastal ligi 7000 klienti. Käesoleval aastal on kliente juba 10 000.
Ettevõtte väitel pole reisijad teadlikud oma õigustest. Ette nähtud hüvitist taotleb alla poole reisijatest.
Lennufirmadel on hüvitiste osas eri suhtumine. Osa ei vasta üldse taotlustele, osa maksavad hüvitise kahe nädala jooksul. Ja siis on lennufirmad, kes poevad alati selle taha, et hilinemise põhjustasid ettenägematud asjaolud.
Hüvitiste vahendusfirmad võtavad tavaliselt omale 25-30 protsenti hüvitise summast. Paljud reisijad aga taotlevad hüvitist otse lennufirmalt või teenuse Flightright kaudu.
Hüvitiste puhul on huvitav nüanss see, et 600-eurose hüvitise võib saada ka sülelaps, kuigi pilet ei pruugi midagi maksta. Samuti makstakse hüvitist pagasi hilinemise eest ja seda tehakse kliendi esitatud tšekkide põhjal. Inimesed saavad omale osta terve garderoobi selga ja see makstakse kinni.
