NordenBladet — Soome maksuameti nimel saadetakse jälle valeteateid. Elektronposti teel levivas petukirjas antakse teada 244,79 euro suurusest maksutagastusest. Maksuameti logoga kiri on aga koostatud kehvas soome keeles. Sõnumi abil püütakse saada inimeste krediitkaardi ja arveldusarve andmeid.

Tasub meelde jätta, et maksuamet ei küsi kunagi krediitkaardi ega arveldusarve numbreid elektronkirja või sms-sõnumi teel. Klientidel palutakse kiri kustutada ilma seda avamata.

Suurem sarnane petukirjade laine oli möödunud aasta sügisel. Siis oli tagasi saadavaks summaks märgitud 318,112 eurot, selleks tuli end ühel „leheküljel” netipanga tunnustega sisse logida. Lehekülg meenutas maksuameti lehekülge veebis.

Selliste sõnumite eesmärk on saada inimese käest teada krediitkaardi ja netipanga andmed. Kui inimene on kuhugi sellisesse kohta oma andmed edastanud, siis tasub lasta kaart kohe kinni panna.

Petukiri võib saabuda ka sms-i teel. Maksuametilt võib tulla küll meeldetuletus sms-i teel, aga maksuamet ei küsi kunagi sms-i teel kliendi andmeid.

NordenBladet — Soome turule on ilmunud mitmed laenulõksud, mille tõttu võib inimene sattuda maksehäireregistrisse. Näiteks Bank Norwegian pakub inimestele kuni 60 000 euro suurust tagatiseta laenu 15 aastaks. Selle laenu intress võib olla aga ligi 38 protsenti. Sellise laenu tagasimakse suurus on 4 korda kõrgem, mis tekitabki inimestel suured võlgnevused.

Soomes on maksehäireregistris olevate inimeste arv kasvanud rekordilise ligi 400 000-ni.

Soomes tahetakse nüüd kehtestada intressi piirangud ka üle 2000 euro suurustele laenudele, aga tähtaja osas piiranguid pole. Soome üks suuremaid probleeme ongi laenutähtaegade pikenemine kaugele tulevikku. Sellega hoitakse laenuprotsent küll madalal, aga inimene peab lõpuks ikka maksma tagasi kordades suurema summa.

NordenBladet — Soome Lapimaale tuleb üle 100 uue tuuleelektrijaama, ehitus pakub tööd vähemalt 2000 inimesele. Kokku on investeeringu suurus 700 miljonit eurot, mis on suurim tuleenergia projekt Soome ajaloos.

Tuulikud paigutatakse kolme piirkonda: Ylitornio, Pello ja Rovaniemi. Piirkonnakeskustest oleks tuulikuteni maad 50-60 kilomeetrit.

Tuulejaamad toimivad vabal turul, ilma riigipoolse toetuseta, teatas projekti eest vastutav Smart Windpower.

Kokku värvatakse ehituse ajaks piirkonnas ligi 2000 inimest.

NordenBladet — Soomes ollakse üha enam hädas iseõhuga, kuna uued ja soojapidavad kivihooned seovad niiskust ning tekib hallitus. Järjekordsed ohvrid olid Oulu politseinikud, kellest üle saja said omale kaela tervisehädad ning 22 tekkis astma vaid mõne kuu jooksul.

Probleemid algasid 2016. aasta sügisel, kui Oulu Rata-aukio politseimajas hakati tegema remonti. 270-st politseimaja töötajast 140 läks kohe arsti juurde. Töötervishoiuarst tuvastas 47 inimesel tööga seotud hingamisvaevused ja 22 inimesed diagnoositi astma, vahendab Yle.

Kõik see juhtus vähem kui viie kuu jooksul. Eriti kehvas olukorras oli arestimaja, kus haigestusid peaaegu kõik valvurid. Pärast probleemide kuhjumist politseimaja suleti ja politseinikele otsiti uued ruumid.

Tegemist oli järjekordse betoonkolossiga Soomes, mis osutus kasutuskõlbmatuks. Üheks probleemiks oli ventilatsioon, mis tekitas hoones alarõhu ja imes kõik kahjuliku läbi seinte hoone sisemusse. Kõrval asub kohtumaja, kus inimesed samuti kaebavad siseõhu üle.

Ametlikult aga ei suudetud ära tõestada seost tervisehäirete ja hoone siseõhu vahel. Paljud nooremad politseinikud ei julgenud asjast rääkida, kuna kartsid oma karjääri pärast.

Soomes on avalike hoonete puhul laiemalt siseõhuprobleemid väga suured, kuna riigil pole raha, et teha korralikku remonti. Sarnaseid probleeme siseõhuga on tänavu tuvastatud Tampere ja Jyväskylä politseimajades.

NordenBladet — Ida-Helsingisse Olavinlinnantie parkla kõrvale ujula ja Itäkeskuse vahel on tekkinud külmkappide surnuaed. Praegu on kohale toodud neli külmkappi. Kohalikud inimesed on täheldanud trendi, et parklates, kus varem oli süüdatud autosid, on nüüd hakanud tekkima prügilad. Paar nädalat tagasi pandi tähele, et parklasse oli kohale toodud üks külmkapp. Helsingi keskkonnaametist mingit vastust ei tulnud. Nüüd on külmkappe juba neli, vahendab Ilta-Sanomat.

Veidi eemal oli pikalt seisnud ka üks pesumasin, aga see on nüüd ära viidud. Inimeste jaoks on arusaamatu, miks ei viida külmkappe veidi eemal asuvasse jäätmejaama, kus neid tasuta vastu võetakse.

Külmkappide metsa alla toomise puhul võib olla tegemist keskkonnakuriteoga, kui külmkappidest imbub välja keskkonnaohtlikku freooni.

Helsingi keskkonnatöötaja väitel on tegemist jäätmekäitluseeskirjade rikkumisega. Selliseid asju on täheldatud viimasel ajal paljudes parkides ja haljasaladel. Inimestel on millegipärast arvamus, et kui keegi paneb kuhugi midagi maha, siis on ka teistel selleks õigus. Keskkonnaametnikud käivad regulaarselt asju ära toomas ja kui keegi vahele jääb, siis saab karistada. Helsingis peetakse asjade toomist parkimisplatsile eriti kummaliseks seetõttu, et linnas on tipptasemel jäätmekäitlussüsteem. Jäätmejaama (sorttiasema) saab pea kõike ära viia tasuta ja need on avatud igal argipäeval hilisõhtuni.