NordenBladet — Hiinlased ostavad üles Euroopa edukamaid ettevõtteid sellise hooga, et see tekitab juba hirmu näiteks Saksamaal, kuhu hiinlased on palju investeerinud. Hiinlased haistavad edu ja armastavad tehnoloogiat. Hiinlaste raha on uues Saksa pangas N26, millel pole kontoreid ja mis tegutseb ainult internetis ning mobiiliseadmetes. Enamus neid seadmeid on Hiinas tehtud.
N26 panga soov on haarata Euroopas 10-protsendiline turuosa. See tähendab Soomes sadu tuhandeid kliente. N26 pangal on Soomes eelis, kuna turgu valitsevad paar suurt tavapärast panka, mistõttu digiteenuste areng on väga aeglane, vahendab Yle.
N26 tegutseb aga ainult veebis ja mobiiliäpi kaudu ning pangakonto avatakse Skype’i vestluse teel. Selle eeskujud pole mitte Saksa suurpangad Deutsche Bank ja Commerzbank, vaid pigem Spotify ja Uber. Viimased on muutnud täielikult muusika- ja taksoturgu.
Saksamaale oli kõige otstarbekam luua täiesti uus pank, mis sai tegevusloa 2016. aastal. Samal aastal laienes pank Soome turule. Praegu on N26 üks Euroopa kiiremini kasvavatest pankadest. Järgnevalt on kavas laieneda USA-sse ja Suurbritanniasse.
Märtsikuus oli N26 panga järjekordne aktsiemissioon ja selles oli üks suurematest investoritest Hiina interneti valdkonna gigant Tencent. Täpseid Hiinast tulnud summasid pank ei avalikusta.
Tencent on Aasia kõige suurema turuväärtusega ettevõte, mis on börsil noteeritud koos Apple’i, Google’i emaettevõtte Alphabeti ja Microsoftiga. Selle toodete hulgas on näiteks suhtlusteenus WeChat, millel on Hiinas umbes miljard aktiivset kasutajat. Sama ettevõte ostis Soomes 2016. aastal Supercellis 84-protsendilise osaluse. tehingu väärtus oli ligi 8 miljardit eurot. Hiina raha tuleb müginal Euroopa edukamatesse ettevõtetesse.
Hiina investeeringud Euroopasse on mühinal kasvanud. Näiteks 2016. aastal oli investeeringute maht 35,9 miljardit eurot, veel 2009. aastal oli summa ainult kaks miljardit. Euroopas liigub nii Hiina riigiettevõtete raha kui erakapital. Euroopa investeeringud Hiinasse on ainult 7 miljardi euro ringis aastas.
Hiina investeeringute kasv 2010ndatel aastatel on seotud Hiina majanduse arenguga, aga mitte ainult. Hiinat valitsev kommunistlik partei utsitab Hiina ettevõtteid investeerima välismaale. Hiinas on tugev keskvõim, mille mõju majandusele on väga suur. Praeguse presidendi Xi Jinpingi ajal teostab Hiina oma võimu ka majanduse kaudu. Samamoodi saab Hiina piirata investeeringuid poliitilisel teel.
Euroopas huvitab Hiinat põhiliselt infotehnoloogia. Hiinal on Euroopaga suured plaanid. See tuleb välja investeeringutest Euroopa tehnoloogiafirmadesse. Hiina ise on teinud läbi väga kiire arengu: veel mõni aeg tagasi polnud enamusel hiinlastest pangakontotki, aga nüüd tehakse tehinguid mobiili kaudu. Hiinlased on õpetanud eurooplasigi kasutama oma makseteenuseid, näiteks Lapimaal võeti Hiina turistide teenindamiseks kasutusele Alipay.
Aastal 2015 esitles Hiina uut programmi Made in China 2025, mille kohaselt muutub Hiina kõrgtehnoloogiliseks superriigiks. Hiina ei taha enam olla odava tootmise maa, seetõttu ostetakse üles tehnoloogiat kogu maailmast. Hiina eesmärk on olla nutitehnoloogia eestvedaja terves maailmas. Eeskuju on võetus Saksa samalaadsest programmist Industrie 4.0.
Hiina tahab saada Saksamaaks ja minna mööda. Seetõttu ostavadki hiinlased Euroopas kokku tipptehnoloogiat ja teadmisi. Euroopas võeti Hiina raha algul avasüli vastu, kuna 2008. aasta majanduskriis andis Euroopale valusa hoobi ja kõik investeeringud olid teretulnud. Näiteks Rootsi autotootja Volvo tõusis jalule pärast seda, kui selle ostis ära Hiina autotootja Geely.
Hiina raha toetab uusi Euroopa ettevõtteid, näiteks N26 panga üks investoritest on Hongkongi miljardär Li Ka-Shing.
Viimasel ajal aga tekitavad Hiina investeeringud hirmu, eriti Saksamaal. Saksalased kardavad, et hiinlased ei vaja enam mõne aja pärast Saka tehnoloogiat ja Made in Germany asendub varsti Made in China-ga.
Näiteks 2017. aasta aprillis külastas Saksamaa kantsler Angela Merkel Hannoveri messil robootikaettevõtet Kuka, mis oli veel aasta varem Saksamaa au ja uhkus. Ent 2016. aasta ostis selle ettevõtte üles Hiina ettevõte Midea 4,5 miljardi euro eest.
Saksa ajakirja Der Spiegeli väitel on Hiina tulekut arutatud juba Saksa valitsuse istungil. Hiina raha kujutab riski tervele Euroopa Liidule.
Paljudel Euroopa maadel pole Hiina raha vastu midagi. Näiteks Lõuna-Euroopas võetakse Hiina raha meelsasti vastu, kuna majanduslik olukord on kehv. Põhja-Euroopa maad, kaasa arvatud Soome on vaba majanduse poolt.
Soome on Hiinlased investeerinud kõvasti. Lisaks Supercellile veel autotootja Valmet Automotive ja elektriautode akude lahendused. Huawei on loonud oma teise arenduskeskuse Soome. Sunshine Kaid on Kemi rafineerimistehase omanik.
Erinevalt aga Saksa- ja Prantsusmaast pole Hiina investeeringud tekitanud Soomes vastuseisu. Soome ei poolda Hiina investeeringute piiramist Euroopa Liidus.
Hiina investeeringud pole Soomes ka kuigi märkimisväärsed: Hiinat edestavad Rootsi, Suurbritannia, USA, Taani ja Norra.
Saksamaal tekkis paanika pärast seda, kui 2016. aastal kerkis Hiina investeeringute maht kümme korda. Samal ajal Euroopa investeeringud Hiinasse vähenevad.
Soomes on räägitud Hiina eelistest, kuna Hiina saab tänu investeeringutele Euroopas vabalt kaubelda, aga Hiina enda turg on kiivalt kaitstud. See võib anda Hiina ettevõtetele konkurentsieelise. Hiina raha aga ei peeta Soomes probleemseks.
Euroopa ettevõtetes on Hiina investeeringud ühed paljudest. Näiteks saksa N26 panka on lisaks hiinlastele investeerinud ka Lääne ettevõtted nagu Saksa kindlustusfirma Allianz ja üks Facebooki algsetest investoritest Peter Thiel. N26 panga põhiomanikud on jätkuvalt saksa noormehed Valentin Stalf ja Maximilian Tayenthal. Hiinlased pole vaatamata osalusele kuidagi ettevõtte tegevusse sekkunud.
Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT