NordenBladet — Helsingi piirkonda puuritud ligi 6 kilomeetri sügavatest aukudest kostab tugevaid pauke. Neid on kuulda Munkkiniemis, Lauttasaaris ja Tapiolas, aga mitte Helsingi kesklinnas. Pauke hakkas kostma pärast seda, kui Otaniemis asuvatesse aukudesse hakati pumpama vett. Geotermilist jaama rajav St1 Deep Heat jätkab vee pumpamist veel kahe nädala jooksul, vahendab Helsingin Sanomat.
Ettevõte jälgib vee pumpamist mitmel moel, aga heli ei salvestata, ei kaljusügavuses ega maa peal.
Üks paukude põhjus võib olla liiga õhuke maapind. Helsingis ulatub paljudes kohtades kalju otse maapinnale ja majad on ehitatud kalju peale. Kui kaljudes on mõni lõhe, siis kajab sealt heli vastu. Seda võib võrrelda äiksega, mis kostub madalasagedusliku mürinana.
St1 projekt tekitab maa sees väikseid värinaid magnituudiga 1,8 palli.
Eesmärk on soojendada süvikusse pumbatud vesi üles kuni 120 kraadini. Soojendatud vett kasutatakse Espoo kortermajade kütmiseks. Hiljem, kui projekt töösse rakendatakse, siis hääled kaovad.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tartu Ülikooli, Helsingi Ülikooli ja Soome Geoloogiakeskuse koostöös tõestasid Jüri Plado, Satu Mertanen, Timmu Kreitsmann, Jouni Lerssi, Jari Nenonen ja Lauri J. Pesonen Kesk-Soomes 2,6 km läbimõõduga kraatri meteoriitse päritolu ning avaldasid oma teadustöö tulemused ajakirjas Meteoritics & Planetary Science. Kraater asub Jyväskyläst 50 km kaugusel põhjaloodes.
Summaneni kraater (koordinaadid 62°39.0’ põhjalaiust ja 25°22.5’ idapikkust) asub Summasjärvi järves ja ei ole looduses otseselt vaadeldav. Kraatrit tõestava materjali otsimiseks andsid vihje Soome Geoloogiakeskuse sajandivahetusest pärinevad aerogeofüüsikaliste uuringute tulemused, mis näitasid, et järve all paikneb ümara põhiplaaniga hea elektrijuhtivusega keskkond. Aastal 2017 korraldati kraatri ümbrusesse kaks ekspeditsiooni. Välitööde tulemusel leiti järvest kagus paarkümmend plahvatusele viitavat – löögikoonustega ja purustatud– kivi, mille suurus ulatus mõnest detsimeetrist paari meetrini. Need kivid pärinevad kraatrisüvikust, olles sealt liustiku poolt välja toodud viimase jääaja käigus. Plahvatuse toimumise aeg ei ole veel teada.
Kivimite mikroskoopilise uuringu tegi Tartu Ülikooli geoloogia osakonna doktorant Timmu Kreitsmann. Leitud kvartsikristallides esinesid planaarsed deformatsioonielemendid: imepeenikesed, tihedalt paiknevad ja üksteisega paralleelsed tasapinnalised lõhed. Koos löögikoonustega on need meteoriidiplahvatuse kümnete gigapaskaliteni ulatuva löögirõhu vaieldamatu tunnus.
Summanen on 191. kraater Maal, mille meteoriitne päritolu on tõestatud. Leid täiendab Soomest avastatud kraatrite hulka, suurendades selle kaheteistkümneni. Summanen on suhteliselt väike kraater võrreldes näiteks Soome suurima, üle 30-kilomeetrise läbimõõduga ja 1,1 miljardi aasta vanuse Keurusselkä kraatriga. Enamik Soome kraatritest asub ida-läänesuunalises vööndis 61. ja 64. laiuskraadi vahel. Kraatrite suure hulga selles piirkonnas põhjustab Fennoskandia kilbi kõrge vanus (Summasjärvi ümbruses 1,91–1,88 mld aastat), avanevate graniitsete kivimite tugevus ja vastupidavus erosioonile ning geoloogilise uurituse hea tase.
Vasakul: Summaneni meteoriidikraatri asukoht Soomes koos üheteistkümne varem avastatud kraatriga. Paremal: Summaneni kraatri ümbruse batümeetriline ja reljeefkaart. Summasjärvi rannajoon on kujutatud punase joonega ja kraater kollase ringiga. Struktuuri plahvatuslikule päritolule viitavad kivimid leiti järvest kagus asuvalt saarelt ja maismaalt. (Foto: Meteoritics & Planetary Science)
Summaneni meteoriidikraatri avastuse alus oli Soome Geoloogiakeskuse aerogeofüüsikaliste uuringute põhjal koostatud kaart, millel on näha ümar takistuse anomaalia. (Foto: Meteoritics & Planetary Science)
Summaneni kraatrist kagus asuvate löögikoonustega graniitsete kivide fotod. (Foto: Meteoritics & Planetary Science)
Kvartsiterade mikrofotod, millel on näha planaarseid deformatsioonielemente: imepeenikesi, tihedalt paiknevaid ja üksteisega paralleelseid tasapinnalisi lõhesid. Vasakpoolsel fotol paiknevad lõhed kahes kristallograafilises suunas. Planaarsed deformatsioonielemendid tekivad ainult väga suure plahvatusrõhu juures. (Foto: Meteoritics & Planetary Science)
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Kaul Nurme, Vahur Kollomi ja Eesti Vabaerakonna 15. juunil algatatud kollektiivne pöördumine „Metsarahu manifest“ ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.
Kollektiivse pöördumise selgituses märgitakse, et algatuse mõte on anda 2018. aasta sügisel Riigikogus arutlusele tulevale strateegiadokumendi ,,Metsanduse arengukava aastateks 2021 — 2030” aruteluks täiendav sisend.
Kollektiivse pöördumisega astutakse välja kõikide Eestimaa metsade kaitseks. „Leiame, et on viimane aeg sõlmida ühiskondlik kokkulepe tasakaalukaks metsade majandamiseks. Eesti metsad on meie ühine rikkus. Jätkates metsaraiet praeguses tempos, on Eesti poole sajandi pärast kaetud valdavalt raiesmike või võsaga,“ kirjutatakse manifestis. Toonitatakse, et Eesti metsad vajavad tasakaalukat majandamist. Metsade raiumine peab olema vastavuses metsade samaväärse taastumisega. Nii meie elukeskkonna hoidmiseks kui tulevastele põlvkondadele metsa säilitamiseks tuleb ühiskonnas sõlmida vastavad kokkulepped. Pöördumisele on allkirja andnud 1649 toetajat.
NordenBladet – Suvi on täies hoos ning lapsed leiavad iga päev uusi mänge ja tegevusi – suplevad koduaeda paigutatud täispuhutavas basseinis, mängivad oma mängumajas, käivad jooksmas, mängivad naabri lastega ning kokkavad. Estellal mängib iga päev ka viiulit ning loeb oma kohustuslikku kirjandust, mida koolis suveks lugeda jäeti. Mängumaja on aastaid seisnud, ent nüüd tuli neil soov see korda teha ja sisse kolida. Terve päev koristati, veeti toast asju mängumajja ning loomulikult plaaniti sinna jääda ka ööseks.
No las jäävad, mõtlesin. Pole mõtet kõike keelata. Aga nagu ma arvasin, nii ka läks – kella kaheteist paiku öösel olid mõlemad kõpsti toas tagasi – sest väidetavalt oli mängumajas “kuri sääsk”, kes magada ei lasknud. Ise kaldun arvama, et neil oli ebamugav ja võib-olla isegi hirm. Aga nüüd elamus käes ning tuju tagantjärgi hea. Altpoolt leiate mõned pildid meie basseinist, laste mängumajast ning Estella Elisheva tehtud hõrgutistest.
Üks meie suvine lemmik on maitsestamata jogurtist tehtud magustoit. Selleks on vaja maitsestamata jogurtit (või Kreeka jogurtit), mett, värskeid marju ning müslit. Sega komponendid kokku ja maitsev ning tervislik magustoit ongi valmis! Yumm**** Leidsime Rimist ka vahva topsi (maksis vist euro), kuhu saab just sellist jogurtit kooli/trenni/reisile kaasavõtmiseks teha. Väga mõnus ja praktiline. Kaan käib korralikult peal ja müsli osa saab eraldi kaane sisse panna. Ohh jah, no ja siis veel isetehtud marjajäätis – tegemisrõõm on lastel suur, ainult kahjuks vormist välja võtmine meil veel ei õnnestu. Äkki kellegil on mõni nipp jagada, kuidas ise valmistatud jäätis vormist ilusti välja saada?
NordenBladet —Kolmapäeval, 4. juulil algavad Riigikogus üksikkülastajatele mõeldud ekskursioonid. Kõik huvilised saavad ilma eelneva registreerumiseta osaleda Toompea lossi ja Riigikogu tööd tutvustavatel tuuridel augusti lõpuni.
Eestikeelsed ekskursioonid toimuvad kolmapäeviti algusega kell 13 ning ingliskeelsed ekskursioonid kolmapäeviti ja reedeti algusega kell 12.
Kohal tuleks olla 15 minutit enne ekskursiooni algust Riigikogu vasakpoolse sissepääsu juures. Eelnevalt ekskursioonile registreeruma ei pea, kuid kaasa tuleb võtta pildiga isikut tõendav dokument. Ekskursioon kestab 45 minutit.
Oma teadmisi jagavad huvilistega Riigikogu Kantselei giidid, kes annavad ringkäigul ülevaate Riigikogu ajaloost ja tegevustest. Samuti saab tutvuda parlamendihoone ja lossi eripärase arhitektuuriga.
