Pühapäev, juuli 6, 2025

Monthly Archives: aprill 2018

Riigikogu külastas 4000 inimest

NordenBladet — Riigikogu lahtiste uste päeval käis Toompea lossi, parlamendi töö ja saadikutega tutvumas umbkaudu 4000 inimest. Pika Hermanni tornis käis 850 külalist ning Riigikogu tutvustavatel ekskursioonidel osales üle 500 huvilise.

Külalisi oli ka välisriikidest, näiteks Ameerika Ühendriikidest, Austriast, Brasiiliast, Hispaaniast, Iirimaalt, Iisraelist, Indiast, Itaaliast, Jaapanist, Leedust, Lätist, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Šotimaalt, Šveitsist, Türgist, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt.

Terve päeva olid avatud Riigikogu esindus- ja tööruumid. Fraktsioonides sai kohtuda saadikutega.

Riigikogu lahtiste uste päev algas pärimusmuusikute tervituskontserdiga Toompea lossi rõdult. Külalisi tervitas lossi hoovis Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Valitsuse infotunnis vastasid rahva küsimustele peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ja kultuuriminister Indrek Saar.

Lahtiste uste päeval peetud mälumängus „Eesti Vabariik 100“ teadis kõige rohkem õigeid vastuseid Riigikogu I võistkond, kuhu kuulusid parlamendiliikmed Andres Herkel, Kristen Michal, Marko Pomerants ning Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Toivo Mängel. Koolivõistkondadest oli parim Tallinna Reaalkool.

Kohvikus toimus arutelu „100 saabunud. Kuidas ja kuhu edasi?“, kus vahetasid mõtteid Riigikogu liikmed Monika Haukanõmm, Liisa Oviir, Henn Põlluaas, Kersti Sarapuu, Helir-Valdor Seeder ja Urve Tiidus. Arutelu juhtis Urmas Vaino.

Kultuuripärandi aastal viisid huvilisi ajas tagasi Eesti Vabaõhumuuseumi töötoad ja oma tegemisi tutvustas Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Eesti Meremuuseum tutvustas töötubade ja väljaandega Lennusadama näitust “100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018”. Eesti Ajaloomuuseumi „Laste Vabariigis“ sai koos sõpradega üles ehitada oma unistuste riiki ja vaadata Eesti multifilmiklassikat. Kohal oli ka NUKU muuseum töötoaga „NUKU mängud“.

Lahtiste uste päeva lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusikute hea tuju kontsert Valges saalis.

Riigikogu tähistas lahtiste uste päevaga 99. sünnipäeva.

Esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus – Asutav Kogu – tuli kokku 23. aprillil 1919. aastal Tallinnas. Riigikogu tähistab seda sündmust igal aastal lahtiste uste päevaga.

Tänavu kahekümnendat korda toimunud lahtiste uste päeva traditsioon sai alguse 1999. aastal.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverentsil on luubi all dialoogid Eestiga

NordenBladet — Eesti-uuringute Tippkeskus on tegutsenud kaks aastat ja selle ajaga on tööle hakanud 12 valdkondadeülest töörühma järgmistes teadussuundades: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringud; biograafika; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia; eetika, keele- ja vaimufilosoofia; kirjakultuuri ja kirjandusuuringud; korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringud; kõne- ja muusikauuringud; migratsiooni- ja diasporaauuringud; narratiiviuuringud; nüüdiskultuuri (sh meedia) uuringud; soouuringud ning usundi- ja müüdiuuringud.

Kevadkonverentsi (27-28. aprillini 2018 Rakveres Aqva Hotel & Spas) töö toimub töörühmade ettekandeblokkides, konverentsi eesmärk on suhestuda aktuaalsete sotsiaal- ja humanitaarküsimustega ühiskonnas, kajastada tippkeskuse teadlaste käsilolevaid põnevaid uurimisküsimusi ning -tulemusi, analüüsida ühiselt kahe tegevusaasta järel, kuidas on taotlusest lähtuvaid probleeme lahendatud.

Konverentsi kava ja ettekannete lühikokkuvõtetega palume tutvuda kodulehel https://www.folklore.ee/CEES/2018/kevad

Konverentsi toimumist toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145), Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Eesti Kultuurkapital.

Korraldustoimkond: Mare Kõiva, mare@folklore.ee; Anne Ostrak, anne.ostrak@folklore.ee; Piret Voolaid, piret@folklore.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

ENPA Eesti delegatsioon osaleb assamblee istungil Strasbourgis

NordenBladet — Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmed viibivad uuel nädalal Strasbourgis Prantsusmaal assamblee tänavusel teisel osaistungil, kus tähelepanu keskmes on inimõigustega seotud teemad.

Eesti delegatsiooni esimehe ja ENPA asepresidendi Marianne Mikko sõnul tuleb tõsine töönädal. „Arutleme teemadel, nagu kuivõrd Euroopa ajakirjanikel on võimalus töötada demokraatia valvurina, kuivõrd erakorralise olukorraga riigid nagu Ukraina, Türgi ja Prantsusmaa järgivad õigusriigi printsiipe, ning kolmandaks, kuidas järgitakse kübersõjas inimõigusi,“ ütles Mikko.

Istungil on arutelu all veel kliimamuutusi käsitlev Pariisi kokkulepe, ravimitele mittealluv tuberkuloos Euroopas, olukord Liibüas, terroristliku rühmituse ISIS rahastamine, riigisiseste migrantide humanitaarsed vajadused ning migreerunud laste integreerimine, toetamine ja kaitsmine läbi kohustusliku hariduse.

Kammertooni nädalale annab Mikko sõnul aga sõltumatu komisjoni raport korruptsioonist ehk nn kaaviaridiplomaatiast, mis avalikustatakse täna õhtul ENPA kodulehel.

Eesti delegatsioon on ENPA istungil koosseisus Marianne Mikko, Tiit Terik ja Jaak Madison.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soomes nõutakse lasteaiaõpetajate palgatõusu 2300 euro pealt 3000 euro peale

NordenBladet — Soomes on praegu lasteaiaõpetajate miinimumpalk 2300 eurot. Seda peetakse liiga väikseks, kui arvestada, et teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmine sissetulek on 4000-5000 eurot. Nüüd nõutakse lasteaiaõpetajate palga tõstmist vähemalt 3000 euroni.

Lasteajatöötajate palgad on püsinud muutumatuna ligi 30 aastat, samas kui töö hulk ja vastutus on kasvanud.

Lasteaiaõpetajate palgatõusu toetuseks on loodud rahvaliikumine #Eileikkirahaa (Eimänguraha). Täna kogunesid liikumise esindajad, ligi 3000 inimest Helsingi kesklinna meelt avaldama.

Rahvaliikumisega on liitunud kokku ligi 16 000 inimest. Rahvaliikumine sai alguse sellest, kui Yle avalikustas kuu aega tagasi, et Helsingi piirkonna omavalitsused on omavahel mitteametlikult kokku leppinud õpetajate palkade külmutamise. Omavalitsuste esindajad lükkasid selle väite hiljem ümber.

Savonlinnast kaob ülikool, see tähendab ligi 1000 töökoha kadumist ja survet kinnisvaraturule

NordenBladet — Soomes Savonlinnas pannakse kevadel kinni õpetajate kõrgkool ja see tähendab ülikoolihariduse lõppu linnas. Minema läheb ligi 800 tudengit, lisaks õppejõud, kokku tuhande inimese ringis. Rahas tähendab see ligi 13 miljoni eurot kadumist.

Alates sügisest tegutseb Ida-Soome ülikooli õpetajakoolitus ainult Joensuus.

Savonlinna niigi väikest elanike arvu 34 600 arvestades on löök päris suur. Savonlinnast on juba palju inimesi lahkunud, nüüd lahkub veel ja see tähendab suurt survet kinnisvara hindadele. Lisaks ühiselamutele jääb korraga tühjaks 500-600 korterit. Ühiselamud, 15-20 korrusmaja on kavas viie aasta jooksul lammutada.

Linna 1500 üürikorterist seisavad juba praegu tühjalt 250. Ühiselamute täituvus on olnud 70 protsenti. Kolm ühiselamut on päris tühjad.

Savonlinnast on juba läinud mitmeid ülikooli asutusi nagu rahvusvahelise meedia osakond, samuti kutsekoolituse müügi, disaini ja turismi erialad. Asemele on tulnud tervishoiu erialad, aga mitte nii palju. Kokku on Savonlinnast kadunud ligi 1500 õppekohta, asemele on tulnud mõnikümmend.

Noorte inimeste lahkumine tähendab ka seda, et vanurite osakaal tõuseb kiiresti. Noorte inimeste lahkumisega pannakse kinni meelelahutusasutused nagu klubid.

Savonlinnas paistab hästi terve Soome ebaühtlane areng: mõned piirkonnad arenevad, teised hääbuvad. Lõuna-Savo on eriti kehvas seisus. Statistika järgi kaotas see piirkond möödunud aastal kõige rohkem elanikke. Koos inimeste lahkumisega väheneb ka töökohtade arv.

Savonlinna on suveperioodil populaarne turismisihtkoht, kus käib ligi 500 000 inimest. Kõige kuumem aeg on juulikuu. Savonlinnat tuntakse Saimaa järvede ja ooperipäevade järgi, aga seal on ka arenenud tööstust.