NordenBladet — Soomes on eurotsooni odavaimad kodulaenud, intress vaid 0,92 protsenti, selgub Euroopa keskpanga värskest ülevaatest. Odavuselt teisel kohal on Portugal, aga sealgi on intress pool protsendipunkti kõrgem kui Soomes.
Kõige kõrgemat intressi, üle 3 protsendi makstakse Kreekas ja Iirimaal, kus majandused toibuvad suurest kriisist. Intress on suhteliselt kõrge, üle 2 protsendi ka Baltimaades. Eestis on kodulaenude intress mitu korda kõrgem kui Soomes – 2,36 protsenti.
Soome madalad intressid tulevad sellest, et intress seotakse euriboriga, samas kui mujal, näiteks Saksa- ja Prantsusmaal eelistatakse fikseeritud intressi. Euriboriga seotuse tõttu on Soomes suurem risk, et intressid tõusevad.
Soomes Nordea analüütikud ei usu, et Euroopa keskpank intresse veel niipea tõstma hakkab. Nordea prognoosib esimest intressitõusu alles 2019. aasta detsembris. Kodulaenude intressides avaldub see tõus aasta varem, kuna euribor hakkab tõusma arvatavalt käesoleva aasta lõpus.
Praegu on 12 kuu euribor veel miinuses ehk oli reedel -0,189 protsenti.
NordenBladet — 17. aprillil kell 12 kaitses Tallinna Ülikoolis doktoritööd loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Kadri Vilumaa, kes uuris vallistikega rannikumaastike kujunemist ja arengut. Autor leidis, et tormi-ajuveest mõjutatud rannikud on ideaalsed alad mineviku sündmuste, sealhulgas tormisuse, detailseks uurimiseks. Olulisemate sündmuste jäljed on vanades vallides hästi säilinud tänu pidevale maakerkele ja tõusu-mõõna puudumisele.
Uurimistöö peamine eesmärk oli leida olulisemad tegurid ja analüüsida protsesse, mis rannikumaastike kujunemist ja arengut mõjutasid. „Leidsin, et lainetuse ja tuule koosmõjul tekkinud vallide ja nõgude siseehituses on salvestunud informatsioon minevikus aset leidnud rannaprotsesside ja maastikus toimunud muutuste kohta. Selle uurimine annab suurepärase võimaluse vallistikega rannikumaastike kujunemise ja arengu mõistmiseks,“ selgitas töö autor ja lisas, et vallistike arengus on omanud olulist tähtsust nii eoolsed protsessid (ehk tuulekuhje) kui ka tormisemate ja vaiksemate perioodide vaheldumine.
Uuringutulemuste põhjal selgus, et alade soostumine on alanud erinevatel aegadel. See on sõltunud hüdroloogilisest režiimist, sealhulgas põhjavee taseme muutustest. ”Turbakihi alumises osas esinevad söeosakesed näitavad aga seda, et põlengud on olnud sageli olulised niiskusrežiimi muutjad, millele on sageli järgnenud alade soostumine,” selgitas Vilumaa. Tööst selgub, et turba kasv sõltub pigem vallide mõõtmetest ja veerežiimist, kui pinnavormide vanusest. Autori sõnul võib üldjoontes järeldada, et turba tekkimine on enamasti alanud nõgude moodustumisest üle 1000 aasta hiljem.
Vallistike ja nendevaheliste nõgudega rannikumaastikele on tänapäeval iseloomulik intensiivse soostumise jätkumine, mille kohta annavad tunnistust turba alla mattunud madalamad vallid. Võime eeldada, et ilmselt kattuvad tulevikus kõik vallid turbaga, misläbi seesugused maastikud kaotavad oma heterogeensuse ja muutuvad üsna ühetaolisteks sootasandikeks.
„On oluline õppida tundma minevikus toimunud protsesside mõju rannikute arengule, et prognoosida kliima soojenemisega kaasneva tormisuse kasvu võimalikku mõju tulevikus,“ selgitas autor töö olulisust. Esmakordselt on töös kasutatud erinevaid uurimisvaldkondi hõlmavat metoodilist mitmekülgsust (georadari, geoloogilis-geomorfoloogilised, mullastiku, taimkatte, veerežiimi uuringud, radiosüsiniku dateeringud, turba analüüs), mis võimaldas koguda uusi andmeid maastike struktuuri, kujunemise ja arengu kohta erivanuselistel rannikutel. Saadud tulemused annavad väärtusliku sisendi maakasutuse planeeringuteks, looduskaitseks, maavarade kasutamise planeerimiseks, prognoosideks ja riskianalüüsideks kliimamuutuste valguses (sh surve rannikutele – purustused, üleujutused). Uurimistöö tulemused on kasutatavad ka rannikumaastike arengu võimalike tulevikustsenaariumide pikemaajalisel prognoosil.
Doktoritöö pealkiri on “Formation and evolution of coastal plains with ridge-swale systems in Estonia” (“Vallistikega rannikumaastike kujunemine ja areng Eestis”) ja selle avalik kaitsmine toimu 17. aprillil Tallinna Ülikoolis. Doktoritöö juhendaja on TLÜ vanemteadur Are Kont, oponendid Klaipeda Ülikooli juhtivteadur Albertas Bitinas ja Tartu Ülikooli vanemteadur Alar Rosentau.
NordenBladet — Riigikogu aseesimees Kalle Laanet osales jüripäeva oikumeenilisel mälestusteenistusel Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, kus asetas pärja Püha Jüri ratsamonumendi jalamile.
Teenistusel süüdati veteranide ja vabadusvõitlejate mälestuseks küünlad. „Jüriöö tuled on eestlasi südames saatnud läbi aastasadade. Meie esiisade süüdatud tuli innustas Eesti rahvast võitlema vabaduse ja oma riigi eest. Tänagi vaatame jüriöö tuld erilise austusega, sest see oli üheks teenäitajaks sada aastat tagasi loodud iseseisvale Eesti riigile,“ ütles Laanet.
Mälestusteenistusest võttis osa ka Poola Senati esimees Stanis?aw Karczewski. Teenistusel avati mälestustahvel 40-le Eesti Vabadusristi ordeni kavalerist poolakale. Laanet ja Karczewski avasid kiriku näituse- ja vastuvõtu osas väljapaneku „Józef Pi?sudski – Poola ja Euroopa riigimees”. Laaneti sõnul on ajalugu näidanud, et Eesti ja Poola koostöö on olnud tugev ja edukas. Ta lisas, et koostööga jätkamine on meie julgeoleku ja turvalisuse võti.
Teenistusel esines sõnavõtuga kaitseminister Jüri Luik ja pärgade asetamisel Kaitseväe juhataja Riho Terras. Õnnistussõnad ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma. Pärjad asetasid monumendi jalamile ka Vabariigi Valitsus, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Poola Senat.
NordenBladet — Soome tselluloosiprojekte juhitakse nüüd Hiina rahaga ja Hiina vajadusi arvestades. Hiinast on saanud Soome metsatööstuse vedur. Hiinlased on sees kõigis Soome suuremates metsaprojektides pärast seda, kui tuli teade suure Hiina investeeringu kohta Kuopiosse rajatavasse maailma suurimasse Finnpulpi tselluloositehasesse. Nüüd küsitakse, kas Soomele on sellest üldse midagi kasu, vahendab Yle.
Kolm ülejäänud Hiina osalusega projekti on Kemijärvile ja Paltamosse planeeritavad Boreal Biorefi ja KaiCelli tselluloositehased ning Kemisse planeeritav Kaidi biotehas.
Boreal Bioref teatas märtsikuu lõpus, et Hiina paberifirma Shanying on selle peaomanik. KaiCell on sõlminud eelleppe Hiina tekstiiligigandi CHTC-ga. Kaidi biotehas on olnud hiinlaste kontrolli all algusest peale.
Soomes on hakatud nüüd mõtlema, miks ründavad hiinlased Soome metsatööstust.
Üks põhjus on selles, et Hiinal pole piisavalt puitu, et rahuldada kodumaist nõudlust paberi järele, räägib Soome loodusvarakeskuse teadur Matleena Kniivilä. Kuigi Hiina on pindalalt suur, on metsa seal väga vähe. Pikakiulist tselluloosipuud ei ole piisavalt, mistõttu otsib Hiina toorainet põhja poolt.
Lühidalt on Soomes olemas tooraine, mida Hiina vajab. Maailmas pöörlevad paljud asjad nüüd Hiina raha abil.
Aalto ülikooli keskkonnatehnika professor Olli Dahl hoiatab, et hiinlased ei osta toorainet sugugi iga hinnaga. Soomest otsitakse haavapuitu soodsa hinnaga, mis tähendab, et seda hangitakse tehasest kõige rohkem 100 kilomeetri raadiusest. Seetõttu peab Dahl võitjateks eelkõige kohalikke metsaomanikke.
Finnpulpi uue tehase territoorium kattub osaliselt Metsä Groupi uue tehasega Äänekoskis ja olukorras, kus mõlemad tehased vajavad 6,5 miljonit kantmeetrit puitu aastas, toob see kaasa nõudluse järsu kasvu. Kokku tarbivad kaks tehast aga viiendiku Soome puidukogusest.
Kohalikele piirkondadele on Hiina investeering suur võit, seda nii töökohtade kui maksutulu mõistes. Tervikuna aga pilt nii ilus pole, kuna keegi ei taha, et Soomest saab tulevikus üks suur tselluloosivabrik. Ekspordiks soovitakse kõrgtehnoloogilisi tooteid, mitte suurtes kogustes odavat tselluloosi – seda isegi vaatamata heale tootlusele.
Tselluloos on isegi paberiga võrreldes madalama kategooria toode, mistõttu on selle tootmise kasv murettekitav. Professor Dahli arvates näitab järeleandmine Hiina rahale Soome metsatööstuse au puudumist. Metsatööstus saab selles süüdistada ainult ennast, kuna pole suutnud arendada piisavalt uusi tooteid. Soome vajaks hädasti rohkem kõrgtehnoloogilist tootmist.
Puude raiumine kujutab endast lisaks muule suurt keskkonnariski. Keskkonna teema on jaganud teadlased kahte leeri: riigi palgatud teadlased räägivad, et metsa raiuda on hea, samas kui kriitikud viitavad metsa raiumisega seotud ohtudele. Helsingi ülikooli rahvamajandusliku metsaökonoomika professor Olli Tahvonen tõstatab küsimusele, milleks Soome metsi kasutatakse ja mis hinnaga. Küsimus ei puuduta siin ainult hiinlasi. Seda tuleks arutada, kui metsapoliitikat kujundatakse. On selge, et investorid raiuvad nii palju kui suudavad, aga Soome avalik võim peaks jälgima, et jääks midagi järele ka süsinikoksiidi sidumiseks.
NordenBladet — Soome valitsus otsustas mitte pikendada palju rahvusvahelist tähelepanu äratanud kodanikupalga eksperimenti, mis kestab käesoleva aasta lõpuni.
Praegu teenivad 2000 töötut Soomlast sotsiaalse eksperimendi raames 560 eurot kuus tingimusteta põhisissetulekut, mis peaks projekti eestvedajate sõnul pakkuma neile majanduslikku turvavõrku ja motiveerima neid seeläbi proovima erinevaid töökohti, suurendades nii tööturu üldist mobiilsust.
Kahe-aastane pilootprojekt algas 2017. aasta jaanuaris, kui loosi teel valiti välja 2000 töötut. Soomest sai nii esimene kodanikupalka maksev Euroopa riik. Projekti ühe eestvedaja, professor Olli Kangase sõnul on valitsus aga projekti vastu huvi kaotanud ja ei finantseeri seda enam.
„Ma olen natuke pettunud, et nad ei otsustanud seda laiendada,” möönis Kangas, kellel ei õnnestunud saada täiendavat 40-70 miljonit eurot, et haarata projekti ka grupp töötavaid soomlasi. Nii piirdubki eksperiment ainult 2000 töötu katsealusega. Pilootprojekti tulemused avaldatakse millalgi 2019. aasta lõpus.
Selle aasta veebruaris väljastatud OECD uurimisrühma raporti järgi peaks Soome tõstma kodanikupalga ellu viimiseks makse ligemale 30 protsendi võrra. Samuti kasvataks kodanikupalk Soomes sissetulekute ebavõrdust ja tõstaks vaesuspiirist allpool elavate inimeste arvu.
