Pühapäev, juuli 6, 2025

Monthly Archives: aprill 2018

Soomes on tekkinud räimekriis: kvoot on täis püütud ja järgmine kord saab kala alles detsembris

NordenBladet — Pool Soomes tarbitavast räimest tuleb Kaskisten sadama kaudu. Anders Granfors püüab sellest lõviosa koos oma isa ja vennaga. Räimed tuuakse sadamasse, kust nad viiakse saja meetri kaugusele tehasesse. Sealt liigub kala hulgiladudesse ja poodidesse.

See kett on aga tänavu varakult katkemas ja Granforsid valmistuvad varajaseks suvepuhkuseks, mis kestab aasta lõpuni. Nimelt on ELi kehtestatud püügikvoot täis saanud, vahendab Yle.

Ligi 3000 tonni suurune kvoot on liiga väike, see saab juba kuu aja pärast täis. Olukord on enneolematu. Tavaliselt puhkavad traalerid suvel vaid paar kuud. Varem on riik kehtestatud püügikeelud, et kala jätkuks aasta lõpuni.

Kvoodisüsteemi muudeti möödunud aasta alguses. Kvoodid kehtestati püügilaevadele eraldi ja kaluritele määrati kvoodid varasema püügi alusel. See vähendas söögiks kasutatava räime püüdjate osakaalu, kuna nende saagid on olnud väiksemad kui neil, kes püüavad söödaks minevat kala.

Granforsi väitel pole nad kunagi taga ajanud kogust, vaid kvaliteeti. Fileerimiseks kõlbavad vaid suuremad räimed. Need, kes söödaks püüavad, on rahul igasuguse kalaga.

Soomes püütakse toiduks kasutatavat räime vaid Põhjalahe lõunaosas, 6-8 sõidutunni kaugusel kaldast. Saaki tuuakse kaldale kolm korda nädalas, et see ei rikneks.

Kalastajate olukorda halvendas seegi, et Põhjalahes vähendati püügikvooti võrreldes varasemaga 40 protsendi võrra. Rahvusvaheline mereuurimisnõukogu püüab selle otsusega säilitada räimepopulatsiooni. Kalurite arvates on aga räime meres küll ja aasta on väga hea.

Räimekriis on suur löök töötlemistehastele. Kuivaniemen Kala toodab räimefileed Kaskisten sadamas ja ettevõtte tegevus sõltub Granforside püügist. Kalapüügi lõpp tähendab pikka puhkust ka tööstuse kümnekonnale töötajale. Kuivaniemen kala juht Reijo Suutari ütles, et räim saab Soomes otsa maikuus ja siis minnakse aasta lõpuni puhkusele.

Maa- ja metsamajandusministeeriumist öeldi, et kvoodisüsteemi puhul tehti teadlik valik. Leiti, et kalapüügi piiramine pole valitsuse pädevuses. Vastutust peaks kandma püüdjad ja töötlejad.

Eesmärk oli, et turg paneb kõik paika. Iga kalaettevõte saab oma kvoodi ja toimetab selle järgi. Vana süsteem, kus valitsus seadis püügile ajalised piirangud, oli jäik ja ebatäpne. Aastad olid väga erinevad ja mõnikord kehtestati piirangud juba jaanuaris, et kala jätkuks terveks aastaks. Vana süsteemi juurde enam tagasi ei minda.

Kvoodid paneb paika Euroopa Liit ja tänavune aasta on esimene, mil räime ei jätku toiduks piisavalt, kuna kvooti piirati 40 protsendi võrra. Uues olukorras peaks ettevõtjad tegema rohkem koostööd. Nüüd oodataksegi seda, et turg paneb kõik paika.

Ministeeriumist viidatakse, et räim ei lõppe otsa igal pool, mujal Soomes olevat olukord parem. Näiteks tuuakse Turus tegutsev Martin Kala, mis on sama suur tööstus kui Kuivaniemen kala Kaskisteni sadamas ja koos töötlevad nad 95 protsenti Soome kodumaisest toidusilgust. Martin Kala aga ei saa ministeeriumi jutust aru, kuna nende olukord on samasugune nagu Kaskisteni puhul.

Martin Kala tehasejuht Jari Multanen ütles, et kõikide lepinguliste traalerite kvoodid on täis ning räim saab poodidest otsa mais-juunis. Martin Kala ootavad samuti ees sundpuhkused.

Euroopa Liit pani tänavused kvoodid paika oktoobrikuus. Pärast seda tehtud uuringud näitavad, et kala on rohkem, mistõttu võiks sügisel kvoote tõsta. Asi peaks selguma maikuus, aga arvatav kümne protsendi suurune tõus kalatöötlejaid ei rahulda. See tähendab seda, et kalurid pääsevad merele novembris ja kala jõuab poodidesse alles jõuludeks.

Ministeerium on pakkunud töötlejatele, et nad taotleks omale ise kvoote, aga see ei muudaks asja, kuna ka nemad püüaks kala sama kiiresti välja kui elukutselised kalurid. See on ka arusaadav, kuna kevadel on kala 4-5 korda rohkem kui sügisel. Kevadel saadakse tulu ning sügisel ollakse kahjumis. Asi laheneb ilmselt siis, kui toiduks ja söödaks räime püüdvatele kaluritele kehtestatakse eraldi kvoodid. Toiduks püüdvaid traalereid on Soomes 5-6, söödaräime püüdjaid aga mitukümmend.

Kalatöötlejad on mures ühtlasi räime maine pärast. Sügiseks on planeeritud mitmeid räimeüritusi, aga näiteks räimelaata ei saa enam korraldada. Nüüd on pakutud, et räime võiks hakata soolama, et oleks aasta jooksul midagi võtta.

Lapimaa turismis on kerkinud esimeseks hiinlased, kolmas koht on ĂĽllatav

NordenBladet — Seni Lapimaa turismi valitsenud inglased on langenud teiseks ning esimeseks on tõusnud möödunud aasta numbrite põhjal hiinlased. Hiinlased olid möödunud aastal Rovaniemis suurim turistide rühm, kui sisse arvata ka Hong Kongist ja Taiwanist saabunud inimesed. Hiinlased on Rovaniemis juba tavaline nähtus, möödunud aastal ööbisid hiinlased linnas 42 000 korral.

Hiinlased edestasid esimest korda britte, kelle arvele langes 35 796 ööbimist. Kogu Lapimaal langes hiinlaste arvele möödunud aastal ligi 60 000 ööbimist.

Inglaste osakaalu kukkumine ei tule Brexitist, lihtsalt teiste maade turistide arv on kiiresti tõusnud. Nüüd rajataksegi Rovaniemisse kahte uut suurt hotelli, et turiste ära mahutada.

Hiina turistide arvu kasv kahel viimasel aastal on täitnud tühimiku, mis tekkis vene turistide ärakukkumisest. Parimatel aastatel oli venelastel Rovaniemis 60 000 ööbimist, möödunud aastal vaid 19 339.

Teine grupp, kes on tulnud venelaste asemele on Iisraeli turistid. Nemad ongi tõusnud kolmandale kohale. Iisraeli turistide osakaalu tõusu taga on soomlannaga abielus olev Iisraeli turismiettevõtja Simon Biton, kes teeb Iisraelis Lapimaale kõvasti reklaami. Ühtlasi on ta Rovaniemis vanasse korrusmajja teinud luksushotelli Golden Circle Suites.

Hiina turistide kasvu taga on omakorda kohalik Hiina ettevõtja Chao Tang.

Lisaks Iisraelile on palju turiste ka mujalt Lähis-Idast, näiteks on Lapimaa üles leitud Omaanis.

Maad, kust Rovaniemisse tulid põhiliselt ööbivad turistid 2017. aastal:

Hiina, sh Hongkong 42 000

Suurbritannia 35 796

Iisrael 34 112

Saksamaa 31 361

Prantsusmaa 31 038

Itaalia 21 113

Hispaania 19 812

Venemaa 19 339

Jaapan 18 774

Singapur 15 462

Allikas: Visit Rovaniemi

 

 

Riigikogu lihtsustas tööandja pankroti korral Töötukassalt hüvitise saamise

NordenBladet — Riigikogu kiitis  heaks valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse.

Seadusega (575 SE) tehakse töötaja jaoks lihtsamaks Töötukassalt hüvitise saamine, kui tööandja osutub maksejõuetuks. Lisaks tagatakse seadusega õigusselgus ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu väljamaksmise ajas ja arvestamise metoodikas.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 77 ja vastu viis saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (590 SE) võtab üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi. See lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidus.

Kolmandatest riikidest pärit teadlased ja üliõpilased saavad eelnõu järgi EL liikmesriikides liikuda, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga võivad teadustöö tegijad edaspidi Eestis viibida dokumendi kehtivusaja lõpuni. Üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul.

Eelnõuga tehakse ka muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.

Lisaks määratakse direktiiviga kolmandatest riikidest pärit lapsehoidja-koduabilise (au pair’i) Eestisse lubamise ja siin elamise tingimused. Välismaalane, kes soovib tulla Eestisse keelt õppima ja eesti kultuuriga tutvuma, saab end registreerida siin lühiajaliselt kuni üheksaks kuuks töötama või taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks kuni üheks aastaks lapsehoidja-koduabilisena. Lapsehoidja-koduabilise töö maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ja üks päev nädalas peab olema töökohustustest vaba.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits (KE), Henn Põlluaas (EKRE), Tarmo Kruusimäe (IRL) ja Mart Helme (EKRE).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 33 saadikut, erapooletuid oli kaks. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai 2018.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soomes luuakse uus laiapõhjaline erakond – liikmed mitmest senisest erakonnast

NordenBladet — Soomes luuakse seniste erakondade liikmete põhjal uus laiapõhjaline partei. Asutajaliikmete hulgas on koonderakonna Kokoomus ja sotside esindajad, samuti ajakirjanikud. Uue partei loomise taga on Koonderakonna üks võtmefiguure Hjallis Harkimo ja endine sotside sekretär Mikael Jungner, vahendab Helsingin Sanomat.

Eesmärk on tuua uusi tuuli Soome poliitikasse ning osaleda juba järgmisel aastal parlamendivalimistel.

Uus liikumine esindab vaba turumajanduse suunda ja võtab valijaid ära peamiselt Koonderakonnalt.

Jungner ütles, et eesmärk pole luua uut parteid, aga liikumise loomist ta ei eitanud.

Teadaolevalt on uues projektis tegev ka Iltalehti ajakirjanik Tuomas Enbuske.

Menetlusse võeti eelnõu Mart Laari Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamiseks

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Vabariigi Presidendi 19. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Mart Laari Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine” eelnõu (620 OE).

Seoses Eesti Panga Nõukogu esimehe Mart Laari ametivolituste lõppemisega 12. juunil 2018 teeb Vabariigi President Riigikogule ettepaneku vastavalt põhiseadusele nimetada Mart Laar uueks ametiajaks Eesti Panga Nõukogu esimeheks alates 13. juunist 2018. Seadus ei piira õigust nimetada Eesti Panga Nõukogu esimeest ametisse kaheks ametiajaks järjestikku.

President põhjendas, et kahekordne peaminister Mart Laar on oma mitmekülgsete teadmiste ja juhtimiskogemusega sobiv inimene täitmaks Eesti Panga Nõukogu esimehe rolli. Ta on viie aasta jooksul tõestanud oma sobivust sellesse ametisse.

Eesti Panga Nõukogu esimehena on Mart Laar käivitanud uuel tasemel järelevalve Eesti Panga üle, algatades Eesti Panga tegevuse hindamise protsessi, mis aitab vältida negatiivseid üllatusi. Samuti on ta esimehena toetanud Eesti Panga siseauditi tegevuse viimist uuele tasandile, mis on sealhulgas kaasa toonud selle, et auditi käigus tehtud soovitused on täna tähtajaks täidetud.

Mart Laar on tugevdanud Eesti Panga Nõukogu positsiooni järelevalveorganina. Ta on algatanud Eesti Panga Nõukogu sisulise aruande lisamise Riigikogule esitatavale Eesti Panga aastaaruandele, käivitanud Nõukogu enesehindamise protsessi ja viinud sisse tema liikmetele ametialase käitumise juhise.

President leiab, et vajame Eesti Panga Nõukogu esimehe positsioonil tugevat isiksust ja usaldusväärset autoriteeti, kel kriitilisel hetkel oleks kogemusi ja julgust tegutseda. Seetõttu esitan Mart Laari uueks ametiajaks Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaadiks.

Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

 

Allikas: Eesti Riigikogu