NordenBladet — Riigikogu lükkas eilsel istungil tagasi eelnõu, mille eesmärk oli teha valitsusele ettepanek viia sisse niinimetatud ühe protsendi seadus, mis oleks andnud igale kodanikule õiguse suunata kuni üks protsent tema tulumaksuga maksustatavast tulust heategevuseks või vabaühenduste tegevuse toetuseks.
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses tulumaksu osalise suunamisega vabaühendustele maksumaksja poolt“ eelnõu (589 OE) eesmärk oli sellise süsteemi kaudu teha vabaühendusi vabamaks ja anda kodanikele võimalus osaleda riigieelarve tegemisel. Seletuskirjas põhjendati, et selline maks või meetod on kasutusel mitmes Euroopa riigis.
Eelnõu algatajate esindaja Artur Talvik tutvustas oma ettekandes eelnõu eesmärki ja sisu. Ta tõi välja, et seda niinimetatud ühe protsendi seadust peaks käsitlema sellise vahendina, mis paneb inimesi mõtlema nende vabaühenduste peale, mis ühiskonnas teevad olulisi asju ja suunama siis seda maksuraha nendele vabaühendustele.
Rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi andis ülevaate komisjoni istungil arutatust ja viitas erinevatele seisukohtadele. Ligi tõi sealhulgas välja ka valitsuse esindaja seisukoha, kelle kaudu saadi kinnitust sellest, et ka vabaühenduste organisatsioonid ei toeta seda eelnõu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist, Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist.
Otsuse eelnõu vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Selle vastuvõtmise poolt oli 10 saadikut, vastu oli 14 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 2. Otsuse eelnõu ei leidnud toetust ja langes menetlusest välja.
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.
Põhiseaduskomisjoni 3. aprillil algatatud õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu (609 SE).
Eelnõuga määratakse õiguskantsler Eestile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitjaks, laiemalt tagatakse Eestis tõhusam inimõiguste, s.h puuetega inimeste õiguste kaitse.
Eelnõu lähtub ÜRO Peaassamblee 20.  jaanuari 1993. aasta resolutsioonist, millega võeti vastu nn Pariisi printsiibid. Need panevad liikmesriikidele kohustuse luua riiklik inimõiguste asutus lähtudes resolutsioonis sõnastatud tingimustest. Seletuskirjas märgitakse, et Eesti pole siiani erinevatel, peamiselt administratiivsetel põhjustel selle asutuse loomise kohustust täitnud. Välisministeerium peab oluliseks ja vajalikuks seesuguse puudujäägi kõrvaldamist. Ministeeriumi hinnangul vastab nn Pariisi printsiipidele Eestis enim õiguskantsleri institutsioon. Õiguskantsler on nõus ja valmis täitma riikliku inimõiguste asutuse ülesandeid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine eelnõu (605 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada Kalle Laaneti asemel erikomisjoni liikmeks Hanno Pevkur. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 2. aprillil algatatud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise lepingu, millega muudetakse kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut” ratifitseerimise seaduse eelnõu (606 SE).
Eelnõu näeb ette ratifitseerida nimetatud kaubandus-, arengu ja koostöölepingu muudatused. Muudatused on valitsus heaks kiitnud 2008. aasta juulis ja neile kirjutas Eesti alla 2. juulil 2009.
Koostöölepingu eesmärk on tugevdada lepinguosaliste koostööd mitmes valdkonnas: elavdada lepinguosaliste suhtlemist, toetada Lõuna-Aafrika Vabariigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning piirkondlikku koostööd. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 2. aprillil algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (607 SE).
Eelnõu annab võimaluse hakata piirama kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust ning väljastamist. Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet saavad hakata kohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis” eelnõu (608 OE).
Eelnõu võimaldab kasutada Kaitseväe kuni 50 tegevväelast kuni 2018. aasta 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis. Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest Malisse.
Prantsusmaa on Eestile edastanud 17. jaanuaril 2018 ametliku kutse osaleda Prantsusmaa operatsioonis Barkhane Mali Vabariigis. Kutse eel ja järel on arutatud Eesti võimalikku osalemist Eesti ning Prantsusmaa kõrgetasemelistel poliitilistel kohtumistel ja kaitseministeeriumite ning kaitsevägede vahelistel konsultatsioonidel. Taotlus lähtub vajadusest panustada Euroopa lõuna suunaliste väljakutsete lahendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
NordenBladet — Maaelukomisjoni eilsel istungil käsitleti taastuvenergiaprojektidega seotud küsimusi maapiirkondades. Istungil kuulati ära ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ülevaade, mille kohaselt on riik võtnud sihiks toetada päikesepaneelide soetamist väljaspool Tallinna. Selleks on ette nähtud omavalitsustele ja korteriühistutele 1,4 miljonit eurot, mille eraldamine on kavas käesoleva aasta esimesel poolel.
Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on riigi abi päikesepaneelide kasutusele võtmisel väljapool suuremaid keskusi teretulnud. „Kui tahame maapiirkondades elukvaliteeti ja tegutsemisvõimalusi otsustavalt parandada, siis peame looma selleks tingimused. Selles omab olulist rolli ka kaasaegne ja ökonoomne energiavarustussüsteem,“ ütles Kokk. Ta märkis tunnustavalt, et Eesti Energia ja paljud teised ettevõtted pakuvad päikeseenergia lahendusi üle Eesti ettevõtjatele ja eratarbijatele. Lähiajal avaneb ka Sihtasutuse KredEx kaudu võimalus toetust taotleda riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustel, mittetulundusühingutel, äriühingutel, sihtasutustel, seltsingutel või korterühistutel. Nende hulka kuuluvad ka töötlev tööstus, aga ka hotellid ja muud majutusteenuseid pakuvad asutused. „Just päikeseenergiat peetakse üheks kõige suurema kasutuspotentsiaaliga taastuvaks energiaressursiks,“ ütles Kokk.
Kokk märkis, et toetuse määr on kuni 30 protsenti meetme raames toetatavate tegevuste abikõlblike kulude kogusummast ja kuni 30 000 eurot taotleja kohta. Toetust saab taotleda päikesepaneeli projekteerimise, päikesepaneeli soetamise ja päikesepaneeli paigaldamise kulude katteks.
Komisjoni istungil tõdeti, et taastuvenergia toetuste kaudu saab kaasa aidata riigi energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) eesmärkide täitmisele. Selle kohaselt peab tagatav energiavarustus olema kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega ja panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Komisjoni istungil osalesid ja andsid selgitusi lisaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass ning energeetika osakonna energiaturgude korralduse juht Jako Reinaste, Eesti Energia energiakaubanduse regulaarsuhete juht Andres Tross, Enefit Green AS juhatuse esimees Aavo Kärmas, MTÜ Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak ja FootonVolt OÜ juhatuse liige Marek-Andres Kauts.
NordenBladet — Helsingis algas eilsest Fillari rendirataste hooaeg, kuigi paks lumi oli veel maas. Innukamad fillaristid said rattaga sõita paksus lumes. Suvel on Helsingis väljas 2550 ratast.
Möödunud suvel olid rendirattad väga populaarsed: nendega sõideti Helsingis ja Espoos maha 3,4 miljonit kilomeetrit.
Praegu on Helsingis 120 rattajaama, suvel tuleb juurde veel 30. Espoos algab hooaeg maikuus ja seal on 70 jaama.
NordenBladet — Tselluliidiga on pea iga naist “õnnistatud” ning enamus neist soovib sellest vabaneda. All on 4 võimalust, mis tunduvad võib-olla veidi veidrad, aga need võivad Women´s Health´i sõnul tõesti aidata.
Kurk
Kurgid sisaldavad palju vett ning neis on vitamiine. Kui asetad kurgiviilud nahale, pääsevad aedvilja fütokemikaalid kollageeni ergutama, muutes naha tugevamaks. See protsess võib kaasa tuua tselluliidi vähenemise.
Kohv
Koori oma nahka kohvipuruga. Kofeiin laiendab veresooni, mille tulemusel pinguldub naha kõige välimine koekiht. Kui koorid nahka kohvipuruga, aitab see kehast vabastada toksiine ja metaboliseerib rasva. Kohvipurust on väga lihtne koorijat valmistada: sega kohvipuru lemmikõliga (näiteks mandli- või oliiviõliga) ja hakka nahka koorima.
Mereravi
Talassoteraapia ehk mereravi on merevee kasutamine ravi eesmärgil. Ravi näeb välja selline, kus keha mässitakse sooja verevetika sisse ja selle tulemusel kiireneb vereringe. Vetikad sisaldavad palju joodi, naatriumi, magneesiumi jne.
Želatiin
Želatiini tarbimisel on tervisele palju kasulikke omadusi. See on väga tõhus kollageeni tootlikkuse suurendaja. Želatiini leidub tavalisest toidukauplusest ja kui segad seda igapäevaselt oma lemmikjoogi sisse, aitad kaasa kollageeni tootmisele, mille puudus põhjustabki tselluliiti.
Mis on tselluliit ja kuidas selle vastu võidelda? Termin tselluliit on võetud kasutusele prantsuse arstide poolt tombulise nahaaluse rasva tähistamiseks, mis asub naiste tuharatel, reitel, käsivartel, alakõhul. Paljud kosmeetikud väidavad, et tselluliiti põhjustab toksiliste ainete kuhjumine keha kudedesse, mis on omakorda põhjustatud rafineeritud ja töödeldud toitude ĂĽletarbimisest ja vähesest juur- ning puuvilja tarbimisest. Tekivad vee-, rasva- ja jääkainete tĂĽhimikud, mis annavad nahale lohklise efekti – apelsinikooreefekti. Märgatavaks muutub see siis, kui nahka vajutada sõrmede vahel. Loodusravi arstid soovitavad sel puhul jääkainetest vabastamise dieeti milles on palju värsket puu- ja juurvilja. Samuti tuleb loobuda teest, kohvist ja alkoholist.
Samas see, et tselluliidiks, nimetatakse sisemise saastumise kuhjumist naha alla tombukeste näol, ei ole leidnud meditsiinilist tõestusmaterjali. Enamik arste ja teadlasi on siin üksmeelsel seisukohal, et tegemist on tavalise nahaaluse rasvaga ja toksiinidel pole selle loomuliku protsessiga midagi ühist. Põhjuseks, miks nii paljudel naistel ja isegi saledatel on puusadel ja reitel tselluliit, on suguhormoon östrogeen, mille tõttu naistel koguneb just nendesse piirkondadesse rasv, millest enamus esineb nahaaluse rasvana.
Niisiis, rasva leidub organismis peamiselt nahaaluste ja kehasiseste rasvadepoodena, peale selle veel mikroskoopiliste tilgakestena või lahustunud kujul peaaegu kõikides keharakkudes.
Nahaalune rasvakiht katab lihastikku ja annab inimese kehale tema voolujoonelised kontuurid. Rasvkude leidub just neis keha piirkondades, kus on vaja mehaanilist survet pehmendada või elutähtsaid elundeid kaitsta (süda, neerud, sooled). Tänu oma ehitusele talub rasvkude hästi rõhumist ja rebimist. Tugeva kestaga ümbritsetud rasvaga täidetud rakud on üksteise suhtes küllaltki liikuvad ja funktsioneerivad nagu puhvrid.
Rasvkoel on soojuse isolatsiooni ülesanne. Nahaalune rasvapadjand kaitseb keha liigse jahtumise eest. (Korpulentsed inimesed taluvad külma paremini kui kõhnad.)
Rasvadepoo on keha tähtsaks energiavaruks. Nälgiv organism kasutab algul oma sĂĽsivesiku reserve, mis on glĂĽkogeenina salvestatud maksarakkudes ja lihastes. Neid jätkub suhteliselt lĂĽhikeseks ajaks. Seejärel algab rasvarakkude “põletamine”, mille tulemusena inimene kõhnub. Kui ka see rasvavaru on ammendatud, algab kehavalgu lõhustamine energeetiliseks otstarbeks, mis viib lihaste ja siseelundite kõhetumisele ning vere valgusisalduse vähenemisele. Lõppkokkuvõtteks tervise häireteni.
Statistika järgi kannatab tselluliidi all 80-98% naistest. Tavaliselt avaldub tselluliit puusadel ja tuharatel, kuid võib esineda ka kõhul, kätel ja rinnal.
Miks tselluliit tekib?
Nahaalusesse sidekoesse kogunenud rasva läbivad sidekoe kiud, mis seovad nahka ja lihaseid. Naistel asuvad need kiud vertikaalselt. Seal, kus need on ĂĽhendatud naha kĂĽlge, tekib sĂĽvend, kus neid ei ole – kĂĽhm. Kuna nahaalune sidekude on olemas isegi kõhnadel naistel, siis tselluliit võib tekkida ka neil. Nn apelsinkoort on rohkem märgata õhukese nahaga inimestel, kuna see ei suuda siluda nahaaluse kihi ebatasasusi.
Vanusega tuleb tselluliit aina rohkem esile. Samuti mõjuvad selle tekkimisele:
* hormonaalmuutused raseduse ajal;
* kiire kaalus juurde või alla võtmine;
* sĂĽsivesikuterikas toit;
* rasvumine;
* madal fĂĽĂĽsiline aktiivsus;
* vedelikupeetus või vedelikupuudus.
Kuidas tselluliidist vabaneda?
Võidelda tselluliidi vastu võib kahel rindel: vähendades rasvakihti ja parandades naha seisundit.
Esimest aitavad saavutada:
* tervislik toimumine;
* fĂĽĂĽsiline aktiivsus;
* kosmeetilised protseduurid, mis parandavad mikrotsirkulatsiooni nahaaluses kasvkoes ja viivad organismist välja liigse vedeliku: lümfidrenaaž, massaaž, mähkimine, saun jne.
Naha seisundit parandavad:
* spetsiaalsete tselluliidivastaste kreemide kasutamine, eriti retinooli ja metĂĽĂĽlksantiine sisaldavad kreemid;
* kosmeetilised protseduurid: massaaž, mähkimine, koorimine jne.
Vastupidiselt reklaamis lubatule, ei vabasta kosmeetilised protseduurid teid tselluliidist igaveseks, kuid need tõepoolest võivad vähendada tselluliidi ilminguid. Tasub silmas pidada, et efekt on märgatav ainult protseduuride ajal. Tulemusena saab pidev tselluliidist vabanemine eluviisiks, kuna tänu naha toniseerimisele ja niisutamisele ning liigse vedeliku väljutamisele nahaalusest koest vähendavad need protseduurid tselluliidi ilminguid ainult niikaua kui te neid protseduure teete. Kuuri lõppedes tuleb tselluliit tagasi. Pikemaks ajaks aitavad tselluliidi ilmingutest vabaneda vaid toitumisharjumuste muutmine ja füüsilised harjutused.
Kuigi dieet ja füüsiline koormus ei suuda muuta nahaaluse sidekoe ehitust, võib nende abiga vähendada naha alla kogunenud rasva hulka ja tõsta naha ning lihaste toonust. Sealjuures tuleb ühendada jõu- ja aeroobseid treeninguid ning vältida söögisedelis süsivesikuid.
Naha välimuse parandamise mehaanilised meetodid.
Liposaktsioon ehk rasvaimu
Eksisteerib palju liposaktsiooni ehk rasva mehaanilise eemaldamise meetodeid.
Need on:
* traditsiooniline kirurgiline rasvaimu;
* ultraheli rasvaimu;
* raadiosageduslik lifting;
* laser rasvaimu.
Kõiki neid meetodeid ühendab üks: rasvkude lagundatakse ja imetakse välja või viiakse organismist välja loomulikul teel (mittekirurgiline ultraheli rasvaimu). Rasvaimu võib vähendada tselluliidi ilminguid (aga võib ka suurendada) ja parandada probleemsete tsoonide välimust, kuid kestvaid tulemusi ei garanteeri ükski meetod. Pealegi, nagu kõik kirurgilised meetodid, on ka sellel oma vastunäidustused ja võimalikud tüsistused.
Subtsisioon
Eelpoolnimetatud meetoditest erineb mõnel määral subtsisioon. See eeldab peenikese nõela viimist nahaalusesse sidekoesse, mis lõikab läbi nahka ja lihaseid ühendava sidekoe. Tulemusena muutub nahk siledamaks. Kuid selle meetodi hilisemaid tagajärgi, mis võivad pikema aja jooksul esile tulla, ei ole uuritud.
Avafoto on illustreeriv: OHMYGOSSIP
Allikas: Ohmygossip.ee
