NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil olid tähelepanu keskmes veelindude küttimisega seotud küsimused. Keskkonnakomisjon otsustas algatada eelnõu jahiseaduse muutmiseks. Jahiseadusesse lisatakse nõue jahituristidele kohustusliku koolituse läbiviimise kohta.

Probleemide käsitluse aluseks on Eesti Ornitoloogiaühingu kollektiivne pöördumine veelindude tapatalgute lõpetamiseks, millele on alla kirjutanud 2569 inimest. Pöördumises tehti ettepanekud paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et tänane arutelu oli jätkuks kahele varasemale komisjoni istungile, kus lepiti kokku, et Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Jahimeeste Selts ning Keskkonnaministeerium töötavad välja konkreetsed ettepanekud ja seadusandlikud lahendused linnujahiga seotud probleemide ohjamiseks, et oleks tagatud Eesti jahinduse hea tava järgimine ning piiratud lindude massiline tapmine.

„Komisjon otsustas tehtud ettepanekute põhjal näha ette seaduse tasemel jahituristide koolitamine, et tagada nõuete täitmine, mida peaks välisjahiturist teadma. Jahiluba on võimalik saada alles pärast jahindusalase koolituse läbimist.“ ütles Vakra.  Ta lisas, et nõuded välisriigis antud kehtivat jahitunnistust omavale isikule Eesti jahitunnistuse andmisel läbitavale  jahindusalasele koolitusele, koolitajale ning koolituse mahu ja läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Keskkonnakomisjoni aseesimehe Kalle Pallingu sõnul on selgelt vaja välja tuua, missugustest reeglitest tuleb jahilindude küttimisel kinni pidada. „ Vastutus on vaja panna eelkõige jahi korraldajatele,“ ütles Palling. Jahikorraldaja peab teadma täpselt, mida on Eestis lubatud küttida, et keelatud on ammu, õhkrelva ning jahikulli kasutamine. Samuti millised on peibutusvahendite kasutamise reeglid. Vaja on ka selgeks teha, et veelinde ei tohi lasta töötava mootoriga veesõidukist.

Meediasse on pidevalt jõudnud pildid veelindude massilisest tapmisest ning sellest tulenevalt on keskkonnakomisjonis eelnevalt korduvalt kõne all olnud linnujahi eetilisuse küsimus.

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid kutsutud Eesti Ornitoloogiaühingu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon otsustas tänasel istungil saata esimesele lugemisele eelnõu, mis soodustab maaomanikuga maa võõrandamise osas kokkuleppele jõudmist ja kiirendab seeläbi avalikes huvides rajatise, näiteks Rail Balticu, riigipiiri või maantee valmimist.

Komisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul muutub kinnisasja võõrandamine tänu eelnõule paindlikumaks. „Maaomanikule saab edaspidi pakkuda alternatiive. Ta võib kinnisasja müümise asemel selle ka vahetada sarnase kinnisasja vastu või muuta kinnisasja piire,“ märkis Sester. Ta toonitas, et maaomanikud peavad oma maa eest saama väärilise tasu.

Istungil märgiti, et kinnisasja omandamisel pakutakse omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ning hüvitisest varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Lisanduvad ka täiendavad hüvitised: kokkuleppe saavutamisel lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, mis ei saa olla väiksem kui 0,8-kordne ega suurem kui 50-kordne eelmise aasta keskmine brutopalk. Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, siis on eluaseme kaotuse eest ette nähtud täiendav hüvitis, et korvata kaasnev emotsionaalne kahju. See hüvitis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.

Toodi välja, et kui maatükist on vaja teha väga väike lõige, siis pakutakse maaomanikule kiirmenetlust. Selle käigus hindamist läbi ei viida. Tasu on sellisel juhul fikseeritud ja see on 0,3-kordne keskmine brutokuupalk (praegu 355 eurot), millele lisandub motivatsioonitasu.

Istungist võtsid osa majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Andres Lindemann, Maa-ameti peadirektori asetäitja kinnisvara katastri valdkonnas Triinu Rennu ja maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal.

Komisjon otsustas saata kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu (598 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 11. aprillil.

Allikas: Eesti Riigikogu