NordenBladet — Suured kindlustusfirmad lubavad, et konkurents kindlustusturul on tarbijale kasulik. Kindlustustingimuste muutmine võib olla positiivne üllatus. Pakkumisi saab omavahel võrrelda hinnakalkulaatoriga. 2017. aastal kehtima hakanud uue kindlustusseadusega kadusid varasemad boonustariifid ja asemele tuli individuaalne varasematel kahjujuhtumitel põhinev süsteem.
Nüüd on nii, et mida vähem on olnud kahjusid, seda väiksem on kindlustusmakse. Avariide korral tuleb vigade eest maksta suuremat preemiat.
Soome suurima liikluskindlustusfirma LähiTapiola andmetel on nende 1,6 miljonist lepingust ligi 10 protsenti uuendatud. Suurem osa uuendajatest on eraisikud.
Kindlustusfirma OP andmetel on lepingute uuendamine toonud klientide jaoks kaasa maksete summa vähenemise. Mõnedel juhtudel jääb makse samaks või isegi tõuseb.
Klientide sääst lepingu uuendamisel jääb vahemikku 15-30 protsenti. Mõne kindlustuse puhul võib sääst olla isegi suurem.
Põhiline asi on aga selles, et kindlustusfirmad ei tule ise soodsamaid tingimusi pakkuma, neid tuleb igaühel endal taotleda. Kindlustusfirmad ootavad, et klient on ise aktiivne. Seadus sätestab, et kindlustusfirma ei tohigi iseseisvalt lepingutingimusi muuta.
Näiteks on võimalik lepingu muutumisega säästa maksete pealt mitusada eurot aastas. See tähendab, et makse suurus väheneb kolmandiku võrra.
Kindlustusfirmad tunnistavad, et praegu on konkurents suurem kui varem. See aitab klientidel säästa raha.
NordenBladet — Soome politsei ja maanteeamet avalikustasid aktiivsete kiiruskaamerate asukohad, et pöörata tähelepanu vajadusele jälgida kiirust. Päris kõigi kaamerate asukohti siiski järgneva kolme kuu jooksul maanteeameti veebis ei avalikustata.
Soomes on kokku 955 kiiruskaameratulpa, millest 120-s on sees töötav kiiruskaamera. Kampaania käigus avalikustatakse viiendik aktiivsete kaamerate asukohtadest.
Politsei liiklusjärelvalve ülemkomissar Dennis Pasterstein ütles, et kampaania eesmärk on juhtida liiklejate tähelepanu sõidukiirusele. Kui tulemused on positiivsed, siis projekti jätkatakse. Politsei otsib optimaalset kogust, kui palju aktiivsete kaamerate asukohti võiks avalikustada. Tulevikus kaalutakse ka politsei liiklusjärelvalve asukohtade avalikustamist.
Kõigi aktiivsete kaamerate asukohti siiski ei avalikustata, kuna see vähendaks liigselt vahelejäämise riski. Ideaalis täidavad kõik juhid eeskirju, aga kuni see nii ei ole, jätkatakse kaameravalvega ja osa asukohtade salastatusega.
Rootsis on kasutusel samapalju kaameratulpasid kui Soomes, aga seal on igaühes kaamera sees. Soomes seda teed ei kavatseta minna. Küsimus on hinnas, kuna kaamera maksab kümneid tuhandeid eurosid ja igasse tulpa kaamera ostmist ei peeta vajalikuks. Otsustav on see, kui palju politsei suudab trahve menetleda ja vastavalt sellele soetatakse tulpadesse juurde kaameraid.
Aasta tagasi oli aktiivseid kaameraid 80-90. Nüüd on neid 120 ringis, aga rikkumiste arv on jäänud samaks, mis näitab, et juhid on muutunud seadusekuulekamaks.
NordenBladet — Osa inimesi töötavad nii, nagu nad oleksid masinad, kuna ühel kohal istuvat töötajat peetakse heaks töötajaks. Selline töötamine aga kahjustab aju ja mõjub töö tulemustele pärssivalt.
Soome aju-uurija Katri Saarikivi teab, kuidas töö tegemisel oma aju kaitsta. Kõigepealt tuleks lõpetada töötamine pelgalt selleks, et saada omale linnuke CV-sse. Ning loobuda taotlemast juhtivat kohta ainult võimu ja alluvate kamandamise soovi pärast, kuigi ei töö ega inimesed tegelikult ei huvita, vahendab Taloussanomat.
Niisamuti soovitab Saarikivi teha otsuseid seal, kus toimub töö tegemine – siis on kindel, et otsuseid teevad ja olukordi lahendavad inimesed, kes asjast midagi teavad.
Saarikivi sõnul pole tänapäeval enam edukad need ettevõtted ja firmad, kus vaid üksikud teavad, kuidas asju õigesti teha. Nõnda toimides sünnivad otsused tänapäeva maailmas liiga aeglaselt ja lisaks annab see töötajatele signaali, et neid ei väärtustata piisavalt.
Teadlase väitel on tänapäeva maailmas vaja kollektiivset teadmist rohkem kui kunagi varem. Sest kui lahendus on ette teada, võib selle programmeerida ja anda arvutile üle. Inimeste pärusmaaks jäävad loovast mõtlemisest tulenevad lahendused, milleni arvutite võimed ei küüni.
Tulevikus muutub töökohal üha tähtsamaks empaatiavõime – see eeldab tähelepanelikkust, soovi mõista ning varasemat kogemust.
Empaatia aitab inimestel ülesandeid lahendada. Mida paremini mõistad näiteks kliendi probleeme, seda paremini oled võimeline teda aitama.
Empaatia on igasuguse koostöö nurgakivi. Masinale ei ole võimalik empaatiat õpetada, seetõttu jäävad inimestele alles kõik tööd, kus kesksel kohal on koostöö. See võib olla üllatav, aga ettevõtte jaoks võib empaatia olla tänapäeval suur konkurentsieelis.
Empaatia on väga tähtis kollektiivses probleemide lahendamises. See näitab kollektiivset tarkust. Kui tiimi liikmed teineteist usaldavad, siis julgevad nad välja pakkuda loovaid lahendusi.
Paljude arvates on empaatia liiga pehme ega sobi tööellu: tööd tehakse mõistusega ja tunded kuuluvad muu elu juurde. Katri Saarikivi sõnul juhivad aga tunded inimest igal pool, ka töö juures. Kui näiteks inimene saab ajukahjustuse ja tunded on häiritud, ei suuda ta teha ka muid otsuseid. Kuigi tunnetest pole võimalik vabaneda, saab inimene alati analüüsida oma mõtteid. Näiteks töötajate värbamisel võib mõni kandidaat tunduda parim, kuna meenutab sind ennast. Siis tasub mõelda, kas ta on ikka parim oma teadmiste ja oskuste poolest.
Aju puhul on töö juures hea see, kui pakkuda ajule pidevat tööd ja koormust. Paljud aga teevad tööd, mis pakub ajule valet tüüpi koormust. See tähendab, kui töö ei paku huvi, päevad venivad pikaks, vahitakse tundide kaupa ekraani ja tekib stress. See on kahjulik nii ajule kui loovusele ja kvaliteetsele suhtlusele. Samas on Soomes ja mujal levinud kultuur, kus hea töötaja on see, kes kellast kellani ühel kohal istub ja arvuti ekraani vahib.
Kõik teavad, et aju vajab edukaks toimimiseks piisaval määral und, toitu ja liikumist. Ometi inimesed nii ei talita, sest nõnda tegutsedes inimest ei hinnata.
Aju-uurija ise tunnistab, et jälgib end pidevalt kõrvalt ning püüab piisavalt magada, süüa tervislikult ja palju liikuda.
NordenBladet — Rootsis mõrva eest 13 aastat alusetult kinni istunud soome mees Kaj Linna sai Rootsi riigilt hüvitiseks 1,7 miljonit eurot. Linna vabanes vanglast möödunud aasta suvel. Vabanemisele aitas kaasa 2004. aastal toimunud mõrva uurimise uuendamine. Süütult vanglas istunud mehele määrati hüvitiseks 18 miljonit Rootsi krooni ehk 1,7 miljonit eurot, vahendab Expressen.
Soomest pärit Linnat on nimetatud Rootsis kõige kauem süütult kinni istunud meheks ja hüvitis on samuti kõige suurem.
Linna ja tema advokaadid olid algul taotlenud hüvitiseks 20-25 miljonit Rootsi krooni. 18 miljonit oli summa, mille juurde Linna lõpuks pidama jäi. Kõik osapooled olid sellega nõus ja õnnelikud. Linna kiitis eriti oma advokaati Thomas Magnussoni.
Linna on asunud elama Kanaari saartele ja sõnab, et on oma mineviku juba seljataha jätnud ja õnnelik saadud hüvitise üle.
Praegu 56-aastane Linna mõisteti Rootsis 2004. aastal eluks ajaks vangi seoses Põhja-Rootsis Kalamarki külakeses toime pandud mõrvaga, kus maskiga röövel tappis ühe inimese ja peksis teist, et saada ligi kassakapile, kus oli paarsada eurot. Kohapeal leidus üks tunnistaja, kes väitis, et Linna oli planeerinud mõrva. Linna pandi vangi, aga pärast seda hakkasid asja uurima ajakirjanikud, kes jõudsid järeldusele, et Linna ei saanud mõrva toime panna. Oma rolli mängis advokaat Thomas Magnusson, kes pani mängu ligi 20 000 eurot isiklikku raha, et palgata eradetektiivid asja uurima. Magnusson on tunnistanud, et Linna asja lahendamine on tema karjääri kõige tähtsam tegu.
Tegelikkuses oli tapmise taga kolm inimest, kellest ükski polnud Linna. Enne vangiminekut töötas Linna koka ja lotopiletite müüjana. Ta müüs ka kindlustust, tolmuimejaid ja kassakappe üle kogu Rootsi. Ühe sellise kassakapi müügi tõttu sattuski Linna kahtlusaluste hulka, kuna ostjaks oli olnud mõrvatud mees.
Linna isa Valio Kaukosalo on pärit Vaasa ligidalt ning ema Leena Halonen on Helsingist. Enne laste sündi kavatses paar elama asuda Pariisi, ent raha sai tee peal otsa ja nad jäid elama Taani. Seal sündis ka Kaj. Kui poeg oli 2-aastane kolis pere Stockholmi ligidale, kus Kaj ja neli õde koolis käisid.
Pärast Kaj vangistamist surid tema vanemad mõlemad nelja kuu jooksul. Kaj ema matustel ei käinud, kuna see oleks tähendanud alandavaid protseduure.
1990ndatel aastatel muutis Kaj oma nime Linna’ks oma toonase abikaasa nime järgi. Paaril oli kaks poega. Pärast vangistamist ei soovinud pojad enam isaga suhelda.
Vanglas hakkas Linna õppima hispaania keelt ja armus oma hispaania keele õpetajasse Petra Wullrich’isse, kellega koos oli tal unistus elama asuda Kanaaridele ja hakata pidama skorpionifarmi.
NordenBladet — Euroopas Liidus kavandatakse erinevaid võimalusi keskkonda saastava lennuliikluse vähendamiseks. Rootsis kehtestati alates aprilli algusest lennumaks, Soomes hakatakse kasutama lennukitel biokütuseid.
Rootsi samm on muutnud lendamise piiramise aktuaalseks terves Euroopa Liidus. Rootsis makstakse sisemaiste lendude puhul maksuks 60 Rootsi krooni ehk ligi 6 eurot. Pikemate kauglendude puhul ulatub maks 400 Rootsi kroonini.
Lennuliiklus on suur keskkonnasaastaja – lendudest tuleb 3-5 protsenti kogu maailma CO2 saastest. Näiteks Taimaa lennureis eraldab CO2 saastet ühe inimese kohta samapalju kui üks sõiduauto terve aasta jooksul. Lennuliikluse kiire kasvu tõttu muutub saaste üha suuremaks.
Järgmise paarikümne aasta jooksul prognoositakse lendude arvu kahekordistumist maailmas. Soomes kavandatakse saaste vähendamiseks kasutada lennukites taastuvaid biokütuseid. Kütusefirma Neste hinnangul võib biokütuste kasutamine oluliselt vähendada lendamise keskkonnakahju.
Kokkuvõttes muudab maksustamine ja saaste vähendamine lendamise tulevikus kallimaks. Biokütuste puhul tuleb arvestada, et neid pole võimalik valmistada lõpmatult, mis tähendab, et need ei suuda asendada täielikult fossiilseid kütuseid. Lendude puhul pole abi ka elektrist nagu autodel – elektrilennukite väljatöötamine ei edene nii kiiresti kui arenevad elektriautod.
Lennunduse rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt peavad lennud olema CO2-neutraalsed 2020. aastaks. See ei tähenda tingimata ainult saaste vähendamist, lennufirmad võivad osta CO2-kvoote teistelt ettevõtetelt. Pärast Rootsis kehtestatud lennumaksu arutatakse Euroopa Liidus, kas sellise asja peaks laiendama üle terve Euroopa Liidu.
