Pühapäev, juuli 6, 2025

Monthly Archives: aprill 2018

Aafrika on uus Hiina – hiinlased viivad tootmised üle Aafrikasse

NordenBladet — Maailmas on kõige suurem rahvastiku juurdekasv ja kõige odavam tööjõud Aafrikas – sinna on suunanud oma pilgud eelkõige hiinlased, kes on hädas kulude tõusuga oma kodumaal. Aafrikast saab tulevikus koht, kus toodetakse kõik maailma asjad. Etioopiast on juba saanud üks suur tehas, vahendab Yle.

Aafrika riigid on maailma kõige vaesemad, aga tänu sellele on seal kõige suurem majanduskasv ja võimalus teenida investeeringute pealt samuti kõige suurem.

Näiteks on Aafrikasse rajatud jalatsitehased, kus valmistatakse jalatseid USA turule. Hinnalipik on küljes 17 eurot – see on nii odav, kuna Aafrika tööjõud on odav. Ja selle hinna juures teenivad tehase omanikud veel prisket kasumit.

Hiina jalatsivabrikant Zhang Ying räägib, et Etioopiast saab tulevikus terve maailma tehas, kus toodetakse kõik maailma kaubad. Hiina rõiva-, ravimi- ja autofirmad on juba Aafrikasse üle kolinud. Hiinlased ehitavad Etioopiast uut majanduse-imet.

Lõuna-Hiina tehastes on töötajate keskmine töötasu kerkinud juba 600 euroni kuus, Etioopias on keskmine palk 80 eurot kuus. Vahe on 7,5-kordne. Tõsi, Etioopias on veel logistika kallim kui Hiinas.

Etioopia palgatase on madal, kuna rahvastiku juurdekasv on väga kiire – 2,5 protsenti aastas. See tähendab, et 100 miljonile elanikule tuleb igal aastal 2,5 miljonit lisaks. Seni on enamus etiooplasi elanud maapiirkondades ja tegelenud põllumajandusega, nüüd avaneb neil võimalus minna linna tehasetööle.

Kui Euroopas nähakse Etioopia puhul ainult nälgivaid lapsi, siis Hiina on leidnud võimaluse kasutada ära sealset väga odavat tööjõudu. Hiinlased investeerivad kõvasti Etioopiasse ja teenivad sellega korralikku tulu. Samas aidatakse riiki üles ehitada.

Soome investoritel pole Etioopias eriti võimalusi, sest Hiina miljarditega on väga raske võistelda. Tulevikus tasub aga soomlastel uurida lähemalt oma jalatseid: üsna suure tõenäosusega võib neilt lugeda: Made in Ethiopia.

Soome Lainio külas asuv Troonide mängu küla meelitab kohale kümneid tuhandeid külastajaid

NordenBladet — Lapimaa turismi kõrghooaeg on peatselt lõppemas. Möödunud aastal oli kasv 13 protsenti, tänavune kasv tõotab tulla sama kiire. Üks tänavuse aasta tõmbenumbreid on olnud Lainio külas asuv Troonide mängu lumeküla.

Lainio Snow Village asub täielikus pärapõrgus, kust lähimatesse asustatud punktidesse Kittilässe on 30 km ja Äkäslompolosse 25 km ning maantee asub 5 km kaugusel. Sellele vaatamata on lumekülas käinud paari kuuga ligi 70 000 inimest.

Välismaa ajakirjanduses ilmunud arvukad ülevaated on meelitanud pärapõrgusse kohale külastajaid nii kodu- kui välismaalt. Lumekülas on mõne kuu jooksul ööbinud ligi 3500 inimest, kellest 99 protsenti on välismaalased.

Lumeküla müügile on aidanud kaasa sotsiaalmeedia, kus Troonide mängu teemalise küla videoklippe ja sissekandeid on jagatud kümneid miljoneid kordi.

Valge Maja kinnitas, et Trump kutsus kĂĽlla Venemaa presidendi Vladimir Putini

NordenBladet — Eile, vahetult enne Balti riikide presidentide kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga kinnitas Valge Maja, et Trump on kutsunud külla ka Venemaa presidendi Vladimir Putini.

Trump ja Putin arutasid kohtumist läinud kuul telefoni teel ja üks võimalikke asukohti on Valge Maja.

Donald Trump on ise kinnitanud Twitteris, et peab väga oluliseks head läbi saamist Vene presidendi Vladimir Putiniga.

 

Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö tõstab inimese-arvuti interaktsiooni disainiprotsessi keskmesse

NordenBladet — 28. märtsil kaitses oma doktoritööd Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi doktorant Abiodun Afolayan Ogunyemi. Tema uurimistöö keskendus inimese-arvuti interaktsiooni (IAI) kasutamisele tarkvaraarendusettevõtetes ning uuris võimalusi IAI põhimõtete kasutusele võtmiseks.

„Uuring tõukub peamiselt meie ühiskonna muutusest informatsiooniühiskonnaks, kus tarkvarasüsteemid ja –teenused dikteerivad meie elu, suhtlust ja äri,“ sõnas autor. Kuigi IAI uuringute tulemused on tarkvaraarendajatele vabalt kättesaadavad, ei lähtu arendamine endiselt lõppkasutaja väärtustest ja arvamustest, mis on Ogunyemi hinnangul murettekitav. „Ühtlasi on suurem osa IAI uuringutest vähese või olematu teoreetilise väärtusega – tihti puudub neil ka metodoloogiline alus,“ lisas ta.

IAI praktiline kasutamine võiks levida, kui ettevõtteid toetada kas läbi strateegilise koostöö arendusfirmadega või pakkudes neile vahendeid perioodiliseks enesehindamiseks. „IAI’d kui eraldi valdkonda peaks ka klientidele tutvustama. Tõenäoliselt aitab IAI protsesside enesehindamine parandada ettevõtete IAI-teadlikkust, enesetäiendamise võimet, meeskonnasisest suhtlemist, ühise visiooni jagamist projektides ning IAI kui valdkonna arengut,“ lisas Ogunyemi.

„Doktoritöös koostasin juhendi inimkeskse disaini juurutamiseks tarkvaraarendusettevõtetes. Juhised esitatakse viies faasis – inimkeskse disaini ärilised eelised, koostöö, jagamine, kohandamine ning rakendamine,“ jätkas autor. Juhend sai koostatud, kuna hetkel on tarkvarapraktikutel väga vähe teadmisi IAI valdkonnast ja praktikast ning selle kasutuselevõtt on eelduseks ka strateegilisele koostööle ĂĽlikoolide ning avaliku ja erasektori vahel. „Tarkvaraettevõtted saavad selle juhise abil lihtsamini liita IAI põhimõtted oma protsessidesse. Kui koostatud mudel valmib analĂĽĂĽtilise arvutiprogrammina ja saab internetis avalikuks, saavad arendusettevõtted seda kasutada jooksvalt enesehindamise ning IAI protesside edukuse analĂĽĂĽsimiseks,“ selgitas autor.

Teiseks tõi autor oma töös välja neli teemat, mis on esmatähtsad IAI juurutamiseks tarkvaraettevõtetes: protsess, jõudlus, kompetentsus ja kasutatavuse mõju hindamine toodetel. „Need teemad lisati uude mudelisse, mis toetab IAI protsesside kasutuselevõttu ettevõtetes, kes tõesti soovivad end selles vallas täiendada,“ lisas Ogunyemi.

Doktoritöö „HCI Practice Uptake in Software Development Companies: Improving Through Process Self-assessment“ kaitsmine toimus Tallinna Ülikoolis 28. märtsil. Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor David Lamas. Oponendid on Professor Timo Jokela Lapimaa Ülikoolist ning dotsent Tarmo Robal Tallinna Tehnikaülikoolist.

Doktoritöö täisteksti leiate TLÜ Akadeemilise Raamatukogu e-kogust ETERA.

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tallinna Ülikooli värske doktor Ilja Šmorgun: IT lahenduse väljatöötamine ei pea olema jalgratta leiutamine

NordenBladet — Äsja Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsnud digitehnoloogiate instituudi värske doktor Ilja Šmorgun töötas uurimistöö käigus välja disainimustrite kogumi, mis dokumenteerib rakenduste disainimise valdkonnas esinenud oskusteabe. See hõlbustab olulisel määral seadmeüleste rakenduste disainimist pakkudes võimalust uusi rakendusi välja töötada juba olemas olevale teadmisele toetudes. 

„Uute seadmeüleste rakenduste disainimisel leiutatakse päris tihti jalgratast: rakenduste loojad alustavad iga uue rakenduse disainimist nö nullist, sest varasemad oskused ja disainikogemus ei ole dokumenteeritud,“ sõnas Šmorgun. Tema uurimistöö eriline väärtus seisnebki selles, et enam ei pea seadmeüleseid rakendusi välja töötama hakkama täiesti algusest. Disainimustrite kogumik aitab leida parima viisi, kuidas soovitud rakendust luua ning kuidas sellega edasi minna.

„Disainimustrid tutvustavad varasemalt sobivaks osutunud lahendusi olukordades, kus ilmneb mõni disainiprobleem,“ selgitas Šmorgun ja lisas, et kuigi ka varem on uuritud erinevaid võimalusi seadmeüleste rakenduste disainimiseks, ei ole siiamaani tehtud tööd olemasoleva disainikogemuse dokumenteerimiseks ja struktureerimiseks viisil, et see oskusteave oleks disaineritele lihtsal ja arusaadaval kujul kättesaadav. Disainimustrite kogum on loodud kirjanduse ülevaate, veebiküsitluse ja etnograafiliste uuringute põhjal.

Kui enamasti keskendutakse rakenduste disainimisel ühe kasutaja ja ühe seadme interaktsioonile, siis üha olulisemaks muutub võimalus kasutada rakendust korraga erinevatel nutiseadmetel. „Ühele seadmele keskendumine ei arvesta erinevate nutiseadmete ühildamise võimalustega, et toetada sujuvaid kasutusviise,“ tõdeb töö autor ja lisab, et rakenduste kasutamist erinevatel seadmetel uurib hajutatud kasutajaliideste disain, mis on inimese ja arvuti interaktsiooni valdkonna osa.

Näidiseks klassiruum

Doktoritöö koostamise käigus vaadeldi erinevate seadmete kasutamist klassiruumis. „Külastasime koole, kes kasutavad õppeprotsessis erinevaid seadmeid. Meie jaoks oli oluline mõista, kuidas erinevaid seadmeid kombineeritakse ning millised võivad olla tõrked disainerite ja lõppkasutajate ootuste vahel,“ selgitas töö autor ja lisas, et tihtipeale leiavad disainerid uusi ja põnevaid lahendusi, aga ei arvesta inimeste sisse harjutatud käitumismustrite, teadmiste ja arusaamadega, millega nende välja töötatud seadmed ühtima peavad.

Siin peitus ka uurijatele oluline õppetund. „Kui tahame koolidele või kellele tahes teha uue rakenduse, ei saa visata kõike eelnevalt tehtut prügikasti ja otsast alustada. Uued rakendused ei asenda vanu, vaid peaksid integreeruma sellega, mida disainerid on varem teinud ja kuidas inimesed on harjunud varasemaid tööriistu kasutama,“ sõnas ta. Hea näide on TLÜ teadlaste uuringute põhjal välja töötatud seadmeülene uue põlvkonna e-õpik ehk e-Koolikott (linkida: https://e-koolikott.ee/), mis koondab kirjastuste, õpilaste ja õpetajate loodud sisu.

Tuua võib mitmeid näiteid edukatest seadmeülestest rakendustest, mis on juba aastaid kasutusel olnud. Küll aga ei ole disainiprotsessi käigus saadud teave dokumenteeritud. „Oleme tagasiside saamiseks testinud disainimustrite kogumit ekspertide abil. See on andnud kindluse, et oleme õigel teel ning saime väärtuslikku tagasisidet oma kogumi täiendamiseks,“ näeb Šmorgun tulevikku paljutõotavalt.

Doktoritöö pealkiri on “Hajutatud kasutajaliideste disaini toetav mustrite kogu“. Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLĂś Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT