NordenBladet —Helsingis tahetakse suure lasteaiakohtade põua leevendamiseks kasutusele võtta buss-lasteaiad, kus lapsed koos hoidjatega päev läbi ringi sõidavad.
Selliseid buss-lasteaedu on mitmel pool Põhjamaades ja ka Soomes katsetatud ja nad on end õigustanud. Lapsed saavad bussis mängida ja ühtlasi aknast välja vaadata ning laiendada silmaringi. Kouvolas võeti buss-lasteaiad kasutusele 2017. aastal.
Lisaks on kaalutud metsas asuvaid lasteaiarühmi ja ka merele rajatavaid ujuvaid lasteaedu, vahendab Helsingin Sanomat.
Ujuvlasteaedade puhul on aga probleemiks nende hind ja turvalisus, mistõttu busse peetakse kõige paremateks. Bussiga on võimalik korraldada lastele väljasõite erinevatesse kohtadesse.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — TTÜ 2017. aasta parima teadusartikli tiitliga loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonnas tunnustatikeemia ja biotehnoloogia instituudi teadlaste Mari Sepa ja Tõnis Timmuski eestvõttel publitseeritud teadusartikkel, mille keskseks tulemuseks on avastus, et TCF4 transkriptsiooniteguri toimimist närvirakkudes mõjutab aju aktiivsus. See on suur samm edasi selgitamaks TCF4 rolli vaimse arenguga seotud haiguste kujunemises.
TTÜ neurobioloogia töögrupi üheks uurimisvaldkonnaks on raku- ja loomamudelite abil välja selgitada närvisüsteemi haiguste, seehulgas ka harvikhaiguste, nagu Pitt-Hopkinsi sündroomi, põhjuseid. TTÜ neurobioloogia töögrupi juht, geenitehnoloogia osakonna professor Tõnis Timmusk: „Pitt-Hopkinsi sündroom on vaimse alaarengu vorm, mis tekib geeni TCF4 mutatsiooni tõttu ja kogu maailmas on seda diagnoositud ligikaudu 500 inimesel“.
Pitt-Hopkinsi sündroomi põhjustab nii-öelda uuena tekkiv mittepärilik geneetiline mutatsioon. Seda häiret iseloomustab tõsine vaimne alaareng, autistlik käitumine, näo moonutus, epilepsia, kõhukinnisus ja hingamishäired. Laiemat huvi on TCF4 geen pälvinud suuresti seetõttu, et sama geeni mõnede vormide puhul on tuvastatud seos skisofreeniaga.
„Skisofreenia pole seotud vaid ühe geeniga, vaid soodumuse haiguse tekkeks annavad mitmete geenide järjestuste väikesed erinevused, n.ö polümorfismid. Meie neurobioloogia töögrupi meeskond uurib, mis täpsemalt TCF4 geeni ja selle kodeeritud valguga nendes haigustes juhtub ning kuidas oleks võimalik geeni puudulikkust kompenseerida“, selgitab professor Timmusk.
Mainekas neuroteaduslikus väljaandes Journal of Neuroscience ilmunud artiklis „The intellectual disability and schizophrenia associated transcription factor TCF4 is regulated by neuronal activity and protein kinase“ kirjeldatud tulemused näitavad, et neuronitevaheliste ühenduste põhjustatud kaltsiumi sissevool rakku viib TCF4 valgu kindlate aminohappejääkide modifitseerimisele ja valgu aktiivsuse suurenemisele.
„Seega võiks TCF4 regulatsiooni häiretega haiguste üheks ravimiarenduse strateegiaks olla TCF4 valgu modifitseerimise mõjutamine, et selle valgu aktiivsust soovitud suunas muuta“, lisab Tõnis Timmusk.
Viide artiklile: Mari Sepp, Hanna Vihma, Kaja Nurm, Mari Urb, Stephanie Cerceo Page, Kaisa Roots, Anu Hark, Brady J. Maher, Priit Pruunsild, Tõnis Timmusk „The intellectual disability and schizophrenia associated transcription factor TCF4 is regulated by neuronal activity and protein kinase“ A. J. Neurosci., 2017 http://www.jneurosci.org/content/early/2017/09/26/JNEUROSCI.1151-17.2017
NordenBladet —Riigikogu võttis eilsel istungil vastu otsuse, millega muudeti julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni koosseisu.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ muutmine“ (605 OE) näeb ette nimetada Kalle Laaneti asemel erikomisjoni liikmeks Hanno Pevkur.
Muudatus tuleneb sellest, et Kalle Laanet valiti Riigikogu juhatusse.
Otsuse poolt hääletas 78 saadikut.
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on Riigikogu komisjon, mis teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega seonduvates küsimustes.
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:
Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (592 SE) oleks seatud kohalikule omavalitsusele piirangud kasutada avalikku raha ajakirjanduslike saadete, reklaami, tasuliste artiklite ja intervjuude ostmiseks. Sellega sooviti tagada eelarveliste vahendite sihipärasem kasutamine ning vähendada võimalusi administratiivse ressursi kuritarvitamiseks.
Eelnõu algatajate esindaja Andres Herkel ütles, et eelnõu eesmärk ei ole piirata kohaliku omavalitsuse otsustusõigust, vaid eelkõige aidata kaasa avaliku raha sihipärasemale kasutamisele.
Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis ülevaate komisjoni istungil arutatust ja tõi välja valitsuse esindaja seisukoha, kes märkis ära, et kuigi valitsus saab probleemi olemusest aru, siis esitatud sõnastuses antud seaduseelnõu ei toeta ning põhjendas mittetoetamist. Stalnuhhini sõnul oli üheks valitsuse mittetoetamise põhjenduseks see, et pakutav muudatus dubleerib olemasolevaid sätteid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.
Juhtivkomisjoni tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 32 saadikut ja vastu oli 8 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
NordenBladet —Riigikogu õiguskomisjon arutas eilsel istungil lühimenetluse loomist ja otsustas saata vastava eelnõu teisele lugemisele. Eelnõuga tahetakse luua uus menetlusliik, mida rakendada kergete väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki.
Lühimenetluse rikkumisi ei kanta karistusregistrisse. Kergemad väärteod on näiteks bussis ilma piletita sõit, vales kohas parkimine, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20–80 eurot.
Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et lühimenetluse võimalus vähendab oluliselt paberite vormistamisele kuluvat aega. „Hinnanguliselt väheneks väärteomenetluse ajakulu 20 minutilt viiele. Seega hoiaks lühimenetluse kasutuselevõtt kokku politsei ressurssi,“ sõnas esimees.
Õiguskomisjoni liige Valdo Randpere ütles, et lühimenetluse loomine on samm õiges suunas, aga liiga väike. „Me oleme Eestis elu liialt ära reguleerinud. Mõnd väiksemat rikkumist võiks üldse mitte väärteoks lugeda ning jätta inimestele rohkem võimalust iseseisvalt mõelda ja eksida,“ leidis Randpere.
Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (580 SE) teine lugemine on kavandatud 2. maile.
NordenBladet — Riigikogus moodustati väliseesti sõprade ühendus (VESÜ), mille esimeheks valiti Marianne Mikko ja aseesimeheks Krista Aru.
„Paljud meie rahvuskaaslased elavad Eestist eemal,“ lausus Mikko. „On tähtis, et eestlased üle maailma tunnetaksid sidet oma armsa Eestiga, samuti kodumaa toetust. Püüame oma ühendusega olla heatahte sillaks kodu ja väliseestlaste vahel,“ ütles esimees.Ühendusse kuuluvad veel Monika Haukanõmm, Helmen Kütt, Inara Luigas, Jaanus Marrandi, Enn Meri, Aadu Must, Keit Pentus-Rosimannus ja Tanel Talve.
Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.
XIII Riigikogu on moodustanud kokku 60 parlamendirühma ja 78 ühendust.
