Neljapäev, november 6, 2025

Monthly Archives: aprill 2018

Menetlusse võeti isikuandmete kaitse seaduse eelnõu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 16. aprillil algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE).

Kehtiv isikuandmete kaitse seadus asendatakse uue seaduse terviktekstiga, mille eesmärk on rakendada Eesti õiguses ELi-i isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutusi puudutavat direktiivi. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.

Eelnõus kajastuvad seaduses isikuandmete töötlemise põhimõtted, järelevalve ja vastutuse sätted. Isikuandmete kasutamist reguleerib põhiosas otsekohalduv üldmäärus. Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada riigisiseselt isikuandmete kasutamise erijuhtumeid.

Seletuskirjas tuuakse näiteks, et seadus annab ajakirjandusvabaduse tasakaalustamiseks erialuse isikuandmete töötlemiseks ülekaaluka avaliku huvi korral. Uue regulatsiooni kohaselt on lubatud vähemalt 13-aastase alaealise isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste kasutamisel tema enda nõusolekul. Täpsustatakse isikuandmete kasutamist teadus- ja ajaloouuringute ning statistika tegemisel ja arhiivide tööl. Lisatakse, et üldjuhul annab loa eriliiki isikuandmetega teadustöö tegemiseks eetikakomitee, selle puudumisel andmekaitse inspektsioon. Varem kasutati eriliiki isikuandmete kohta terminit – delikaatsed isikuandmed.  Eelnõuga täpsustatakse ka surnud inimeste andmete kasutamist.

Eelnõuga kehtestatakse ühtne õigusraamistik uurimisasutustes, prokuratuuris, vanglates jm isikuandmete kaitsmise kohta. Näiteks on tulevikus kõigil inimestel, sõltumata nende menetluslikust staatusest, õigus tutvuda teda puudutavate andmetega. Samuti peavad õiguskaitseasutused määrama ametisse andmekaitsespetsialisti.

Seadusega muutub isikuandmete kaitse tõhusamaks. Paraneb inimeste võimalus kontrollida, kuidas ja kelle poolt tema isikuandmeid töödeldakse ja kellele edastatakse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 16. aprillil algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu (617 SE).

Eelnõuga muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, milles jäetakse piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nimetatud isikud mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.

Eelnõu viib sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõude välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada olemasolevat elamisluba. Nimetatud nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 1. juulil 2018.

Eelnõuga pikendatakse lühiajalise töötamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse ka MTÜ Eesti Rohelise Liikumise 11. aprillil algatatud kollektiivse pöördumise “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXIT-it” ja edastas selle menetlemiseks majanduskomisjonile.

Pöördumises märgitakse, et Eesti on aastakümneid elektri ja vedelkütuste tootmisel sõltunud põlevkivist, kõige saastavamast fossiilsest kütusest. Puhtama elukeskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel ei saa sarnane teguviis endisel moel jätkuda. Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda, koostades selleks tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ehk nn PÕXIT-i strateegia. Pöördumisel on 1075 allkirja.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Vangistati skandaalne Soome meediaettevõtja

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Teisipäeval, 17. aprillil vangistati kohtu otsusega skandaalne Soome meediaettevõtja Ilja Janitskin, kes toimetas veebilehte MV-lehti. MV-lehti kogus tuntust pagulas-vastasusega ja nüüd kahtlustatakse Janitskinit politsei info kohaselt muu hulgas viha õhutamises ühe rahvusgrupi vastu. Lisaks kahtlustatakse Janitskinit korjanduse ja hasartmängudega seotud kuritegudes.

Janitskin varjas end pikka aega välismaal, algul Hispaanias ja siis Andorras, aga ta vahistati Andorras 2017. aasta suvel ja toodi tänavu 14. aprillil Soome.

Janitskin on sündinud Soomes ja on Soome kodanik.

Soome professor Janne Kotiaho: vähene sündide arv pole probleem, kuna Soome on lähiajal oodata miljon pagulast

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome Jyväskylä ülikooli professor Janne Kotiaho imestab, et Soomes nähakse probleemi väheses sündide arvus, kui peatselt on Soome oodata miljon uut kliimapagulast. Kotiaho sõnul viib Lääneriikide jätkuv tarbimisbuum varsti elutingimuste sellise halvenemiseni kogu maailmas, et lähima 30 aasta jooksul lähevad liikuma sajad miljonid pagulased. Kotiaho on üks neist maailma teadlastest, kes koostasid tuleviku suhtes hoiatava keskkonnaraporti, vahendab Yle.

Elutingimuste halvenemine ähvardab maailmas ligi 3 miljardit inimest. 2050. aastaks on inimene võtnud toidu tootmiseks kasutusele 90 protsenti kogu maakera maismaa pindalast. Toidu tootmine on aga omakorda üks suuremaid keskkonna saastajaid.

Kotiaho hoiatab, et Soomes ja mujal Läänemaades kulutatakse liiga palju, mistõttu teised kannatavad. Kui aga tarbimine ja sellega seotud kliimamuutus jätkuvad senises tempos, siis saab viljakandev maa peatselt otsa. 2050. aastaks prognoositakse 50-700 miljoni pagulase liikumist kuivaks jäänud aladelt.

Kui paar aastat tagasi pagulaskriisi ajal räägiti, et Soome võib tulla 32 000 inimest, siis uue pagulaste lainega võib Soome jõuda juba miljon inimest.

Kotiaho peab soomlasi maailmas ühtedeks suuremateks tarbijateks ja sellise tarbimise puhul oleks vaja ühe asemel keskmiselt 3,6 maakera.

Elukeskkonna kehvenemise kõrval ohustab maailma inimeste arvu plahvatuslik kasv. Samas peab aga professor vastutustundetuks rääkida soomlaste sündide arvu suurendamisest ajal, mil kogu maailmas on inimesi juba ülearu. Soome rahvaarv pidevalt kasvab ja seda just immigrantide arvelt.

Kodutu Rootsi mees Björn Mattsson leidis lahenduse: sõidab laevaga edasi-tagasi Stockholmi ja Maarianhamina vahel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kodutu Rootsi mees leidis lahenduse oma probleemile: sõidab laevaga edasi-tagasi Stockholmi ja Maarianhamina vahel. Pilet maksab 10 eurot ja selle sees on hommikusöök. 50-aastane rootslasest mees elas Stockholmis Spångas, aga omavalitsus ajas ta minema. Meest sunniti elama minema 300 kilomeetri kaugusele Värmlandis asuvasse Hagforsi ja kui mees polnud sellega nõus, visati ta tänavale, vahendab Aftonbladet.

Veel viis aastat tagasi oli rootslase Björn Mattssoni elus kõik hästi. Ta töötas konsultandina ja elas 60 kilomeetri kaugusel Stockholmist lõuna pool Nynäshamnis. Ent kui suhe lõppes, mees haigestus ja jäi lõpuks töötuks. Ta ei suutnud end elatada ja kaotas korteri. Ajutiselt elas ta vahepeal keldriboksis.

Möödunud aasta septembris palus ta abi ja Stockholmi Spånga omavalitsus pani ta elama Kungens Kurvas asuvasse ajutisse korterisse. Seal elas mees veel mõned nädalad tagasi. Siis aga leidsid sotsiaaltöötajad, et ta polnud omale otsinud piisavalt aktiivselt korterit ja seetõttu loobus omavalitsus tema abistamisest.

Mees ise räägib, et on üle vaadanud ligi 700 korterit, aga ükski ei kõlvanud. Nüüd sõidab kodutuks jäänud mees laevaga edasi-tagasi Stockholmi ja Maarianhamina vahet. Pilet maksab 10 eurot ja selle sees on hommikusöök. Mees räägib, et selline lahendus pole just kõige parem, aga muud varianti pole. Ta oli pikalt haige ja seetõttu on raske tööd leida.

Mehele pakuti küll kortereid Hagforsis, aga seal olid elamised väga kehvas olukorras: hallitanud ja täis tarakane ning rotte. Mees imestab, kuidas on see võimalik, et ta saadetakse Stockholmist kuhugi välja, ilma kontrollimata, mis seal toimub.

Soomes on võetud eesmärgiks tagada kõigile lastele ja noortele võrdsed võimalused

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes on valitsuse tasemel võetud eesmärgiks tagada kõigile lastele ja noortele võrdsed võimalused.

„Täiskasvanud, nii lapsevanemad kui teised lastega tegelevad, niisamuti otsustajad on vastutavad selle eest, et lastel oleks turvaline kasvada, liikuda ja areneda. Lastele ja noortele ning nende peredele on vaja pakkuda tuge ja tuvastada riskiolukorrad. Hea vaimne tervis on a ja o,” sõnas pere- ja esmateenuste minister Annikka Saarikko laste ja noorte turvalisust puudutava arengukava tutvustamisel.

Saarikko sõnul on võimalik ära hoida laste ja noorte õnnetusi, enesetappe ja kehalist karistamist. Vanemate suhtumine kehalisse karistamisse on muutunud negatiivsemaks, märkis Saarikko.

Vaimse tervise ja joobega seotud probleemid põhjustavad lastele ja noortele ning nende lähedastele palju peavalu. Need on ka peamised tõrjutuse riskitegurid ja võivad põhjustada pikaajalist töövõimetust.

„Uuringute järgi on vaestest peredest, puudega või muul moel piiratud võimalustega lastel või joobesõltuvuses vanemate lastel teistest suurem risk sattuda õnnetusse. Laste ja noorte turvalisuse suurendamiseks tuleb tagada kõigile lastele ja noortele võrdsed võimalused,” lisas Saarikko.

Lapsepõlves kogetud vaimsel või füüsilisel vägivallal on pikkaajaline mõju nii hilisemale elule kui tervisele: suitsetamine, mõnuainete tarvitamine ja riskikäitumine suureneb.

„Mida enam on halbu kogemusi lapsepõlves ja noorukieas, seda suurem on tõrjutuse ja kehva sotsiaalmajandusliku toimetuleku risk tulevikus. Selle nõiaringiga seotud kulud on kallid kogu ühiskonnale,” rääkis Saarikko.

Laste ja noortega seotud õnnetused on viimastel aastakümnetel Soomes vähenenud. Sellele on mõju avaldanud muudatused seadustes, samuti liiklus- ja tooteturvalisuse paranemine ning mürgituste ja surmade ärahoidmiseks tehtud töö. Sellele vaatamata on õnnetused enesetappude järel peamine alla 25-aastaste surma põhjus. Igal aastal sureb õnnetuste tagajärjel üle 100 lapse ja nooruki, enesetapu teeb igal aasta keskmiselt 89 alla 25-aastast. Enesetapukatsete tõttu satub igal aastal haiglasse ligi 700 noorukit. Poisse ja noormehi hukkub õnnetuste tagajärjel palju rohkem kui tüdrukuid ja neide. Kolmandik õnnetuste tagajärjel hukkunud 15-24-aastastest noortest on olnud õnnetuse hetkel joobes.

Vaatamata positiivsetele arengutele on vanemate vägivald laste ja noorte suhtes Soomes jätkuvalt väga tavaline. Iga neljas 2017. aastal kooliküsitluses osalenud 8-9. klassi õpilane väitis olevat kodus talunud vaimset vägivalda nagu vaikimine, karjumine, asjade loopimine või löömise ja vitsaga ähvardamine.

1...101112...35Page 11 of 35