NordenBladet — Maaelukomisjoni  istungil oli tähelepanu keskmes haneliste poolt põllumajandusele tekitatava kahju vähendamise võimalused. Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on põllumehed toonud esile aastatega järjest kasvava probleemi, mis on seotud kevadel saabuvate haneliste tehtud suurte kahjudega põllukultuuridele.

„Peame otsustavalt kaaluma toimivate abinõude rakendamist, et peletada kevadel linnud eemale põldudest, et nende tegevus ei hävitaks saaki täielikult või vähendaks seda märkimisväärselt,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et üheks lindude heidutamise võimaluseks kahjustuspiirkondades oleks lubada maaomanikele ja nende poolt volitatud isikutele kevadine kaitsejaht. Näiteks Rootsis lubatakse kaitsejahi raames küttida 1500 lindu aastas. Samal ajal peaks rohkem rajama ka lindudele söödapõlde. Jahiseaduse kohaselt on Keskkonnaametil olemas õigus korraldada jahipidamist ka väljaspool jahihooaega uluki tehtud kahju vähendamiseks.

Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on põllumeestele kompensatsiooni maksmine lindude tekitatud kahjude eest oluline. „Kuid tänased väljamaksed ei kata põllupidajale reaalseid kahjusid. Heidutuseks peaks kasutama erinevaid meetmeid lähtudes nii meie kui ka teiste riikide praktikast ja kogemustest,“ ütles Kruuse.

Eesti Põllumajandus – Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et probleeme rändlindudega on põllumeestel nii kevadel kui ka sügisel. Sügisel söövad rändel olevad hanelised põldudel taliviljade orast ning talirapsi- ja talirüpsitaimi. Peale selle tallab suur parv linde taimi, mistõttu need hukkuvad. Taimed peavad just sügisel enne lumetulekut ja talve koguma võimalikult palju toitaineid, et karm talv üle elada. Kui hanelised taimedele kahju teevad, on neil väga väike tõenäosus talv üle elada.

Keskkonnaameti andmetel oli rändlindude poolt põllumeestele tekitatud kahju mullu 1,2 miljonit eurot. Tänaseks on kompensatsioon välja makstud ligi sajale kahjusaajale. Kehtivad reeglid näevad ette, et põllumajandustootja kohta kompenseeritakse aastas kahjusid 3200 euro ulatuses, mis on põllumeestele tekitatava kogukahjuga võrreldes ilmselgelt väga väike osa. Lisaks nõuab taotluste esitamine kahjude kompenseerimiseks põllumehele kiirel põllutööde perioodil lisaaega ja on ressurssi nõudev.

Maaelukomisjon toetas põllumeeste taotlust reguleeritud heidutusjahi korraldamiseks, et ennetada põldudele kahju tekitamist ja tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku abinõude rakendamiseks.

Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, OÜ Põhara Agro, Jõgevamaa Põllumeeste Liidu, Jahimeeste Seltsi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Ornitoloogiaühingu esindajad.

Lisainfo: Aivar Kokk, 503 0954

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Raivo Põldaru, Martin Helme, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni ja Arno Silla 5. märtsil esitatud arupärimisele kindlustusmeditsiini printsiipide kehtivuse kohta (nr 420).

Arupärijate hinnangul rikutakse Eestis kindlustusmeditsiini printsiipi, mille kohaselt raviteenuste rahastamine lähtub kindlustatute huvidest. Pigem kasutatakse nn riigihaiglates ravikindlustuse raha vaatamata kehtivale raviteenuste hinnakirjale ebaproportsionaalselt suurteks investeeringuteks, mille tõttu lõppeesmärk kaasaegse ravi osutamise ja diagnostikaga jääb raviasutuste suurte võlgade tõttu haigetele nii Põlvas kui Hiiumaal, aga ka aasta lõpus Tallinna ja Tartu elanikele kättesaamatuks.

Arupärijad tahtsid teada, kuidas mõjutas rahanappus, sealhulgas kõrge laenukoormus, haiglates diagnostiliste ja raviteenuste osutamist 2017. aasta detsembrikuus. Nad soovisid ministrilt kommentaari olukorra kohta, et ehitatakse, aga ei ravita.

Ossinovski möönis, et tervikuna on rahanappus tervishoiuvaldkonnas kindlasti objektiivne mure. Sellest tulenevalt on ta oma poliitiliseks prioriteediks seadnud, et tervishoidu tuleks lisaraha. Vastav seadus on jõustunud selle aasta alguses, mis tähendab, et haigekassale tuleb vahendeid juurde.

„Haigekassa ei eralda raha haiglate ehitamiseks, ta eraldab raha inimeste ravimiseks. Ja selle raha sees on üks komponent, mis puudutab infrastruktuuri ülalpidamist ja parendamist,“ ütles minister. Ta selgitas, et haiglad saavad langetada otsuseid, mis puudutab oma infrastruktuuri uuendamist, mis on aeg-ajalt kindlasti ka vajalik.

Ossinovski tunnistas, et arupärijad juhivad tähelepanu tõsisele probleemile. „Tõepoolest, rahanappuse tingimustes – ja mitte tulenevalt sellest, et ehitatakse või ei ehitata, makstakse laenu või ei maksta, vaid tulenevalt sellest, et haigekassa leping on olnud aastate jooksul ebapiisav selleks, et kõik inimesed ära teenindada,“ märkis minister. Ta viitas olukordadele, kus detsembriks planeeritud plaanilised protseduurid-vastuvõtud lükatakse järgmisse aastasse, kuna lepingut selleks kuuks ei ole. „See ei ole seotud mitte sellega, et ehitatakse, vaid sellega, et haigekassal ei ole olnud piisavalt raha selleks, et raviteenuseid sellel kuul rahastada,“ nentis Ossinovski. Ta märkis veelkord, et alarahastatus tervishoius on tõsine järelevalve probleem, aga järk-järgult, tulenevalt lisarahastuse otsustest hakkab see olukord lähiaastatel kindlasti ka leevenema.

Ossinovski selgituste kohaselt on ette nähtud, et haigekassa oma hinnakujundusmetoodika järgi tegelikult arvestab samuti infrastruktuuri kulusid. „Ehk ravikindlustusrahast on algusest peale ette nähtud ka infrastruktuuri kulude katmine kui tervishoiuteenuse osutamiseks hädavajalik eeldus. Seda on ta siiamaani ja jääb nii ka edaspidi,“ ütles minister.

Siseminister Andres Anvelt vastas arupärimisele päästeteenuste osutamise katkemise ohu kohta lähitulevikus (nr 425) ja arupärimisele narkopoliitika olukorra kohta (nr 428).

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas neljale arupärimisele. Need olid arupärimine Narva linna riigigümnaasiumi rajamise ja eksperimentide kohta vene emakeelega laste hariduskorralduses (nr 421); arupärimine Eesti kõrghariduses toimuva kohta (nr 427); arupärimine Eesti kõrgkoolide rahvusvahelistumise ja eestikeelse kõrghariduse kohta (nr 429) ja arupärimine eestikeelse õppe- ja kasvatustöö kohta alushariduses (nr 430).

Istung lõppes kell 20.28.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet —Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas eilsel istungil valitsuse algatatud eelnõu, mis seob pensioniea eeldatava elueaga, muudab pensionile jäämise paindlikumaks ja vähendab pensioni sõltuvust palga suurusest.

Komisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et praeguse pensionisüsteemiga jätkata ei saa, sest see tähendaks tulevikus suurt hulka väga väikese pensioni saajaid. „Selleks, et tulevaste pensionäride vaesusriski vältida, tuleb süsteemi muuta,“ lausus Kütt. Tänane kuulamine oli esimehe sõnul plaanitava pensionireformi arutelus esimene. Ta lisas, et tegu on väga suure reformiga ja põhimõtteliste muudatustega praegusesse süsteemi, mistõttu plaanib komisjon aruteludesse kindlasti ka erinevaid huvigruppe kaasata.

Komisjoni liikme Maris Lauri sõnul saab põhimõtteliselt nõustuda pensioniea paindlikuks muutmisega, kuid lisas, et süveneda tuleb detailidesse. „Ei saa nõustuda esimese samba pensioni sõltuvusse seadmisega üksnes töötatud aastatest,“ ütles Lauri. Tema sõnul ei ole tõene väide, et teise samba kaudu on pensioni suurus sõltuvuses tuludest. „Teame, et paljudel ei ole teist sammast,“ lausus Lauri. „Veelgi enam, nad ei saa sellega liituda ning isegi liitumise võimaldamine osadele ei pruugi neile erilist pensionikasvu tuua, sest kogumispensioni suurus sõltub väga palju sellest, kui palju suudetakse koguda ja kaua. Keskmisest enam teenivatele võib see olla kasulik, kuid väikesepalgalistele mitte.“

Istungil märgiti, et kavas on avada teise sambaga liitumise võimalus uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele. Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Eelnõu seob pensioniea muutuse alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava elueaga. Alates 2021. aastast on eelnõu järgi võimalik minna pensionile sõltuvalt staažist kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on.

Eelnõuga muudetakse pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed eelnõu järgi aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast, mis sõltub töötasust, ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub esimese samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest.

Komisjonile tutvustas eelnõu sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Istungil osalesid veel Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Agne Nettan-Sepp, sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak ja Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid.

Komisjon otsustas saata riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 2. mail.

Allikas: Eesti Riigikogu