NordenBladet – Maroko käsitsi sõlmitud vaip on naturaalne luksuslik originaalteos, mis annab igale kodule iseloomu ja sära juurde. Käsitsi sõlmitud vaip ei karda vett, on 100 % naturaalne ja kulub vaid aastakümnete jooksul. Õieti nõuab selline vaip väljavahetamist inimese eluajal vaid siis, kui soovitakse kodusisustust värskendada.
Traditsiooniliste mustritega käsitöövaibad pärandatakse perekonnas põlvest põlve edasi. Kulumisjäljed aastakümnetevanusel vaibal ainult tõstavad selle väärtust. Näiteks Põhjamaades võiks sellist fenomeni võrrelda rahvariideseelikute ja põllede talletamisega põlvkondadelt põlvkondadele, igal käsitööl on oma järjest kasvav väärtus.
Käsitsi vaiba valmistamine on aeganõudev ja seetõttu kallihinnaline töö. Ning heal vaibal on ka vaipa väärt hind (piseimate vaipade hinnad algavad 600 eurost). Turistina Marokos olles võime end tabada korraga kahelt mõttelt – kas vaibad on ikka originaalid (käsitsi, mitte masinaga valmistatud) ning mismoodi me need koju transpordime.
Esimesele küsimusele ühest vastust leida on keeruline – kindlasti on müügil nii originaalvaipu kui ka võltsingut, ent et mitte petta saada, on kõige õigem küsida hotellist või giidilt, kust originaalkaupa saab.
Üks koht, kust aga kindlasti kvaliteetse käsitsi sõlmitud vaiba saate on Marrakechi turul asuv “Chateau Des Souks” vaiba- ja antiigipood (44, Souk Semmarine Marrakech). “Chateau Des Souks” teeb ostuhuvilisele kliendile korraliku vaibashow – pakub piparmünditeed ning loatab te jalge ette ühe ilusa vaiba teise järel. Ostu saadab teile aga otse koju, teie sellepärast enam muretsema ei pea! Mugav ja usaldusväärne koht!
Samast poest on võimalik soetada ka kauneid antiiktooteid. Tõeline pärl keset suurt Marrakech´i turgu (soak´i).
NordenBladet – Põhjamaalased armastavad puhkusreisiks valida koha kus on palmid, basseinid, kirjud lõunamaist kaupa täis turud, maitsvat kohalikku toitu pakkuvad restoranid ja soe ilm. Maroko on seetõttu just üks selline koht, kuhu aina tihedamalt puhkama ja komandeeringusse minna soovitakse. Päike on tagatud ja temperatuur meeldiv. Marrakechi Marokos tasub reisida aasta ringi, kuigi kevad ja sügis on linna parimad hooajad. Kesksuvel võib olla natuke liiga kuum (ligi 38 ºC), augustis ramadaani ajal on poed ja restoranid sageli kinni.
Marrakech võlub oma eksootilisuse ning mitmekesisusega, mille iseloomustavaks jooneks on eri kultuuride ning ajastute rahulik kooseksisteerimine. Marrakechis kohtub hommikumaa kultuur õhtumaa kultuuriga, keskaeg modernse nüüdisajaga. NordenBladet toob teile välja 5 vaatamisväärsust, mida Marrakech´is olles kindlasti külastada tasub.
1. Jemaa El Fna (Jemaa el-Fnaa, Djema el-Fna, Djemaa el-Fnaa) ehk Muinasjutuvestjate väljak
See on Marrakechi ilmselt üks tuntuim koht vanalinnas (medina´s). See on ulatuslik kauplemispaik ja kogu linna erinevate tegevuste keskpunkt. Jemaa El Fna rahvarohkel ja kärarikkal väljakul võib etendusi andmas kohata nii isehakanud kui ka professionaalseid muusikuid, akrobaate, mustkunstnikke, jutuvestjaid, ennustajaid, loomataltsutajaid ja teisi meelelahutajaid. Tuntud ka surnute või siis ülespoodute platsina, sest veel 1912. aastal mõisteti just seal kurjategijate üle avalikult kohut ning vajadusel viidi ka sealsamas surmaotsus täide. Marrakechi vanalinn kuulub Unesco maailmapärandi nimekirja. Linna ajaloolise tähtsuse tõttu võib Marrakeshis näha palju huvitavat ajaloolist arhitektuuri. Linnamüür, mis põhiosas ehitatud 12. sajandil, on 19 km pikkune. Müür on kuni 5,8 m kõrgune ja selles on 20 väravat ja umbes 200 torni.
2. Marrakechi berberi turg (Souk)
Omaette huviväärsus ja miks mitte ka kasulike ostude tegemise paik on Marrakechi berberi turg (souk) – suurim omanäoline Marokos. Sellelt mitmetest väikestest eraldatud turukestest koosnevalt turult võib leida väga erinäolist kaupa alates berberi käsitööst kuni kaasaegse elektroonikani.
3. Bahia palee ( aadress: Medina Avenue Imam el Ghazali, Marrakech 40000, Maroko)
Bahia palee on 20. sajandi algul vesiir Ba Ahmed Ben Moussa poolt endale ja oma neljale abikaasale koduks ehitada lastud suursugune palee. See on Marrakechi valitsejate jõukuse ning eluviisi suurepäraselt säilinud tunnistaja. Bahia palee külastamine viib külastaja tagasi võimsa vesiiri ja tema haaremi aegadesse. Bahia palee sisehoovide, aedade, ruumide ning purskkaevude rohkusest tingituna jätkub ruumi kõigile külastajaile ning valitsev atmosfäär on vaatamist väärt.
4. Jardin Majorelle (aadress: Rue Yves Saint Laurent? Marrakesh 40090, Maroko)
Viielt kontinendilt pärit mitmekülgse taimekollektsiooniga Majorelle (botaanika)aed on turistidele avatud alates 1947. See aed on kuulus oma kaktusekollektsiooni, purskkaevude ja seal elutsevate enam kui 10 endeemilisest liigist lindude poolest. Kõigile uudistajaile avatud Majorelle aia lõi Prantsuse kunstnik Jacques Majorelle – see kaunis eravaldus oli ta 40 aasta töö vili. 18 aastat pärast kunstniku surma ostsid valduse Yves Saint Laurent ja Pierre Berge. Nad taastasid selle eravaldusena. Sinna on puistatud ka 1. juunil 2008. aastal Pariisis surnud moelooja tuhk.
5. Koutoubia mošee (aadress: Medina Jamaa El Fenna, Marrakech 40000, Maroko)
Jemaa El Fnaa´st 200 meetri kaugusel asuv Koutoubia mošee on üks linna vanimaid hooneid (ehitati 12. sajandi teises pooles) ja selle 77m kõrgune minarett kõrgub üle kogu linna. Mošee on tuntud ka selliste nimedega Kutubiyya Mosque, Jami’ al-Kutubiyah, Kotoubia Mosque, Kutubiya Mosque ja Kutubiyyin Mosque.
Pilte ja videosid Maroko reisist leiate ka Helena-Reet Enneti (@helenareetennet) ja Estella Elisheva (@estella.elisheva) Instagrami kontodelt.
NordenBladet – Kui tihti skandinaavlased päriselt reisivad? Inglismaa reisisait MoveHub.com koostas maailma turismiorganisatsiooni ja maailmapanga andmete põhjal nimekirja rahvustest, kes kõige enam reisivad ning esiviisikusse mahtus koguni kaks Põhjamaad Rootsi ja Soome.
Enim reisivad maailmas Hongkongi elanikud, uuringute järgi tegid ühe elaniku kohta hongkonglased 11,4 reisi aastas. Erakordselt kõrge arvu põhjustas aga see, et statistikas võeti arvesse ka naaberriigi Hiina reisimist.
Teisel kohal on Ungari, mille kodanikud reisisid ühe inimese kohta 1,62 korda aastas.
Esiviisikusse mahtusid veel rootslased, soomlased ja luxembourglased. Üllatav oli näha, et norralased reisivad oluliselt vähem kui teised Skandinaavia maade kodanikud ning neile teevad ära isegi eestlased. Eestlased teevad statistika kohaselt 0,93 reisi aastas ühe inimese kohta.
Avafoto: Marrakech´i lennujaam Marokos (NordenBladet/ Helena-Reet Ennet)
Allikas: Ohmygossip.fi
NordenBladet – Marokolased on iseäranis uhked oma argaaniõli üle, mida toodetakse Põhja-Aafrikas Maroko kaguosas looduslikult kasvava puu – argaania (Argania spinosa) seemnetest. Hinnalist õli nimetatakse sageli ka Maroko vedelaks kullaks. Marokosse sõites on argaaniõli ost üks esimesi, mis turistidel oma ostunimekirja on lisatud. Ent mitte igalt poolt ei saa kvaliteetset ja 100% puhast argaaniõli.
Mina külastasin paari OHMYGOSSIP´i ning NordenBladet´i töötajaga Essaouiras asuvat Khmissa Argan esinduspoodi (Centre Mejji, Taftachte), kus meile tutvustati argaaniõli valmimisprtotsessi. Kohapeal müüakse ka erinevate heade kaubamärkide (näiteks Rosa Huile ja Aitma Sens) argaaniõlist tooteid – seepe, õlisid, kreeme jne.
Milline näeb välja argaania puu vili?
Argaania vili meenutab veidi oliivi, kuid on suurem ja ümaram. Lihaka vilja sees on väga kõva koorega pähkel, milles 2–3 mandlitaolist tuuma.
Kus argaania puu kasvab?
Argaania kasvab vaid väikesel piiratud alal ja saak on küllaltki pisike (parimas kandeeas 60 a vanuselt puult võib saada aastas 8 kg seemneid).
Kuidas korjatakse ja valmistatakse?
Võibolla nii mõnigi teist on näinud eksootilist vaatepilti – kitsed söövad puude otsas nagu linnukesed. Kõrgele roninud loomad õgivad argaani lihakaid vilju, kuid kõvas kestas seemneid nende organism ei seedi. Nii korjavad naised väljaheidetud sõnnikust pähkleid, millele järgneb küllaltki vaevarikas töötlemine. Traditsiooniliselt pressitakse õli käsitsi (umbes 36 kg annab 1 l väga puhast õli), mistõttu on see õli ainulaadne.
Mida sisaldab?
Argaaniaõli sisaldab rohkesti bioflavonoide, oomega-6-rasvhappeid, ka muid kasulikke aineid ning vitamiini E kaks korda rohkem kui oliiviõli.
Milleks argaaniõli kasutatakse?
Argaaniõli on väga hinnatud nii kosmeetikatoodete valmistamisel kui meditsiinis. Universaalne “imetoode”, mis sobib tõepoolest praktiliselt kõigeks. Ajalooliselt on see aga eelkõige kuulunud kohalike toidulauale.
Argaaniõli sobib kuivade juuste toiteks, et neile sära anda. Paari õlitilga lisamine juustejuurtele või shampoonile vähendab regulaarsel kasutamisel juukseotsade lõhenemist ja juuste väljalangemist. Samuti tasakaalustab ta naha ainevahetust ja soodustab naharakkude uuenemist. Sobib väga hästi ka tundlikule ning akne probleemiga nahale.
Kui aga küüned kipuvad lõhenema ning küünevall on kuiv, võib sõrmeotsi ravida, hoides neid 1 kord nädalas sidrunimahla ja õli segus (1 : 1) vähemalt 15 minutit.
Pilte ja videosid Maroko reisist ning külastusest Khmissa Argan´isse leiate ka Helena-Reet Enneti (@helenareetennet) ja Estella Elisheva (@estella.elisheva) Instagrami kontodelt.
NordenBladet — 8.-10. novembrini toimub Tartu ülikoolis konverents „Jumalad, vaimud ja deemonid Aasia rahvapärastes uskumustes ning rituaalides”
Aasia religioonide uurimises on üha olulisemale kohale tõusmas kohaliku levikuga rahvapärased traditsioonid, mida ei toeta alati usulised institutsioonid. Jumalate, vaimude ja deemonitega seotud pärimused ning rituaalid on suuresti külavaimulike, ravitsejate ning teadjate hoida, kelle autoriteet põhineb paljuski sellistel teadmistel. Neid kohaliku tähtsusega üleloomulikke olendeid on organiseeritud religioonide õpetustes tihti ignoreeritud, kuid sellest hoolimata on neil oluline koht Aasia inimeste argielus, samuti ühiskondlikes ja poliitilistes suhetes. Vastavad pärimused on küll muutumas, kuid mitte hääbumas.
TÜ kultuuriteaduste instituudi juhataja Ülo Valk: „Kui Euroopa kultuuri ilmet on kujundanud ristiusk, siis Aasias on usundilisi maailmavaateid palju. Ühine on siiski see, et religioonide silmatorkavad erijooned avalduvad kohalikul, kogukondlikul ja üksikisiku tasandil, kusjuures just neid nähtusi on palju vähem uuritud kui pühakirju ja filosoofilisi õpetusi. Ratsionaalselt mõtleva ilmaliku vähemuse esindajatel on raske mõista seda mõjuvõimu, mis on üleloomulikel jõududel miljardite inimeste jaoks, kes elavad teistsuguses kultuuris. Nendega arvestatakse, neid austatakse ja neid kardetakse – ja tundub, et mida ebaturvalisem on keskkond, seda enam. Näiteks Indias ja mujalgi on jumalad kolinud internetikeskkonda, rääkimata nende visuaalsest kohalolust linnatänavatel ja ühistranspordis, samas on säilitanud oma mõjuvõimu vanad teadmised nagu astroloogia ja maagiline meditsiin. Et maailm muutub, muutuvad ka pärimused ja need sümboolsed ja rituaalsed vahendid, millega püütakse valitsevaid jõude mõjutada.“
Konverentsile oodatakse folkloriste, antropolooge ja religiooniuurijaid mitmetest riikidest. Muuhulgas tulevad vaatluse alla rahvapärased usundilised teooriad, usundilised žanrid, pühakohad ja kummituspaigad, rituaalid ja nende korraldajad, üleloomulikud olendid linnakeskkonnas, elavate ja surnute suhted, üleloomulikkus ja maagia rahvapärastes arusaamades, samuti teised seotud teemad.
Konverentsi töökeel on inglise keel, ettekannete pikkus 20 minutit, millele järgneb 10-minutine diskussioon.
Konverentsi korraldab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond koostöös Napoli „L’Orientale“ ülikooli Aasia, Aafrika ja Vahemeremaade osakonna ning TÜ Aasia keskusega.
Korralduskomiteesse kuuluvad Kikee D. Bhutia, Margaret Lyngdoh, Valentina Punzi, Baburam Saikia, Alevtina Solovyeva ja Ülo Valk.
