NordenBladet — TTÜ küberneetika instituudi doktorant Katri Pindsoo kaitseb 6. oktoobril doktoritööd “Spatio-Temporal Changes in the Components of Extreme Water Levels on Estonian Coasts” (“Ekstreemsete veetasemete komponentide ajalis-ruumiline muutlikkus Eesti rannikul”).

Läänemere veetasemete prognoosi teeb keerukaks asjaolu, et üle Taani väinade liikuvate tormide seeriad võivad merre pressida nii palju vett juurde, et kogu mere veetase tõuseb kuni ühe meetri võrra. Sellele protsessile ja tavapärasele tormiajule lisandub mõnedes rannalõikudes tugeva lainetuse poolt tingitud veetaseme tõus. Ülikõrged veetasemed ohustavad kõige enam laugetel ning lainetele avatud rannikutel paiknevaid linnaosi, mille hulka kuuluvad nii Pärnu ja Haapsalu kui ka mitmed Tallinna uusrajoonid.

Doktoritöös küsitakse, millisel neist komponentidest või nende kombinatsioonidest on määrav osa viimasel ajal Eesti rannikul esinenud ekstreemsete veetasemete, ehk lihtsamalt öeldes üleujutuste kujunemisel.

Doktoritöö juhendaja, lainetuse dünaamika labori juhataja ning ehituse ja arhitektuuri instituudi professor, akadeemik Tarmo Soomere: „Võime rahulikult magada seni, kuni kõik need kolm komponenti ei ründa korraga. Tööst nähtub, et ida suunas avatud rannaosades on alati üks neist komponentidest puudu, teisisõnu, ekstreemsed veetasemed ei saa väga kõrgeks minna. Edela, lääne ja põhja poole vaatavates randades saavad nad aga korraga toimida. Kõige salakavalam on laineaju, mis võib ohustada ligi 50% rannajoonest ja mõnes Tallinna rannaosas lisada niigi kõrgele veetasemele 70–80 sentimeetrit. See veetõus on äärmiselt tundlik rannajoone orientatsiooni suhtes, mistõttu seda mõõta on väga keeruline.“

Töös vaadeldakse, kuidas on väga kõrged laineajud muutunud piki Tallinna ja Muuga lahe randa alates 1980. aastast. Ida poole avatud rannalõikudes oli kuni 2012. aastani suur osa rekorditest püstitatud 1980ndate algul. Peaaegu kõik need rekordid ületati 2012–2014, mis tähendab, et ligi kolmkümmend aastat puudunud tugevad idatormid on Soome lahel tagasi.

Kui maailmaookeani veetase tõuseb ligikaudu 1–3 millimeetrit aastas, siis Eesti rannikul kasvavad aastase veetaseme maksimumid palju kiiremini; sõltuvalt kohast keskmise kiirusega 4–10 mm/aastas. Tormidega Läänemerre lisaks pressitud vee hulga (ehk mere taustveetaseme) ekstreemumite kasv annab sellest igal pool ligikaudu 4 mm/aastas. Tormiaju panus veetaseme maksimumidesse varieerub aga päris palju, praktiliselt nullist Lääne-Eesti saarestiku randades kuni tasemeni 6 mm/aastas Soome lahe ja Riia lahe idaosas.

„Sellise ebatavalise ja mõneti ootamatu mustri põhjuseks saab pidada vett Põhjamerest Läänemerre suruvate tormiseeriate pikenemist koos sellega, et kõige kõrgemaid tormiajusid tekitavad tuuled puhuvad nüüd mõnevõrra teisest suunast. Näiteks Soome lahes on tõenäoliseks „süüdlaseks“ üksikud väga tugevad läänetormid. Samas ei tähenda see, et senine tugevate tuulte muster oleks kadunud, lihtsalt on lisandunud teistsugused tormid ja nende seeriad,“ selgitab professor Soomere.

Doktoritöö juhendaja on akadeemik professor Tarmo Soomere (TTÜ)

Oponendid on professorid Jaak Monbaliu (Leuveni Ülikool) ja Magnus Larson (Lundi Ülikool)

Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?8647&

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — 4.oktoobril kell 10 algab Riigikogu konverentsisaalis traditsiooniline teaduspoliitika konverents sarjast „Teadus kui Eesti arengumootor“. Seekord keskendub arutelu teaduse ja riigijuhtimise ühisosa suurendamisele. Konverentsist teeb otseülekande teadusportaal novaator.

Küsime, kuidas ühiskonna tegelikud probleemid jõuaksid paremini teadlasteni ja teadlaste uuringud leiaksid praktilistes lahendustes kasutust? Mida poliitikud, riigijuhid ja ametnikud ootavad teadlastelt, mida teadlased riigilt. Kuidas saaks seda suhtlust veelgi paremini toimima panna?

Konverentsi moderaatori, Tallinna Ülikooli rektori  Tiit Landi sõnul eeldab tänapäevane ühiskond oluliste küsimuste lahendamisel järjest enam teaduslikku analüüsi ja senisest sisukamat dialoogi teadlase ja poliitikakujundaja vahel. „Loodan, et tänane konverents annab sellele uue hoo ning usun, et teaduspõhisus saab edaspidiste otsustusprotsesside igapäevaseks osaks,” märkis Tiit Land.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimeesAndres Koppel rõhutas, et vajadus teadlaste hea nõu  järele riigi juhtimisel kasvab üha. „Head kogemust, kuidas see nõu  poliitikute ja otsusetegijateni  jõuab, meil varnast  võtta pole.  Selles vallas ootab meid palju kodutööd, kindlasti on mõistlik ka ringi vaadata ja õppida näiteks üle-lahe naabritelt.“

Konverentsi peaesinejatena astuvad üles Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitja Maive Rute, Riigikogu liige Maris Lauri, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Helsingi Ülikooli endine rektor Kari Raivio ja  Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm.

Teaduse rolli riigi targal juhtimisel mõtestavad poliitikakujundaja (Indrek Reimand, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler), strateegiline analüütik (Tea Danilov, Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja), teadlane (Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor) ja uuringute läbiviija (Tarmo Jüristo, Mõttekoja Praxis juhatuse esimees).

Ettekannetele järgneval arutelul otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas jõuda selleni, et teadlaste nõu riigi juhtimises senisest enam küsitakse ja kuulda võetakse? Millised on poliitikute/poliitikakujundajate ja teadlaste/teadusasutuste vastastikused ootused?  Kuidas saaksime ühiselt suurendada teaduse ühiskondlikku rolli ja mõju otsustusprotsessides?

Eelmisel aastal toimunud konverentsil keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele. 2015. aastal kooskõlastati Eesti teadussüsteemi arenguid ja rahastamisperspektiive.

Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Riigikogu Kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Seekordne EKA teaduskohvik tutvustas Eesti Kunstiakadeemia loomeuurimust tekstiiliuuringute valdkonna läbi. Moedisainer ja EKA vanemteadur dr Reet Aus ning EKA doktorandid tekstiilidisainer Miina Leesment ja tekstiilikunstnik, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin vestlesid tekstiili uurimise võimalustest ja väljunditest kunstis ja ühiskonnas, traditsioonist ja innovatsioonist ning tekstiilide tulevikust. Vestlust modereeris teatrikunstnik, EKA kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Liina Unt.

Õhtu teises osas esinesid EKA doktorandid Fideelia-Signe Roots ja Rait Rosin lühiettekandega oma uurimistööst. Tegu on EKA eelvooruga Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava noorteadlaste kolme minuti loengute konkursile. Konkursi finaal toimub 27. oktoobril Eesti Teaduste Akadeemia saalis.

EKA teaduskohvik on osa Disainöö satelliitprogrammist ja Teadlaste Öö festivalist.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT