NordenBladet — „Suures osas on maareformi elluviimine delegeeritud kohaliku omavalitsuse tasemele, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Näiteks teab kohalik omavalitsus paremini kohalikke olusid ja maaelureformi elluviijate arv on olnud suurem. Samas selgus uuringust, et maa-ameti ja maavalitsuse jaoks on pidev väljakutse olnud teadmiste ühtlustamine, kuna paljudel läbiviijatel on kohalikes omavalitsustes puudunud vastav haridus,“ selgitas Evelin Jürgenson.
Tööst selgus, et kohalikud omavalitsused on maareformi ellu viinud erineva kiirusega. Läbiviimist on mõjutanud mitmed tegurid, sealhulgas maa kasutamist iseloomustavad näitajad. „Näiteks kui haritavat maad kohaliku omavalitsuse pindala kohta on olnud rohkem, siis on ka reformi elluviimine olnud kiirem,“ ütles Jürgenson. Jürgenson lisas, et vastupidist tendentsi on märgata loodusliku rohumaa puhul. Sellise maa reformimisega, mille osas puudusid taotlused, pidi tegelema hakkama riik. Ometi ei olnud riik selleks valmis, mis tõi omakorda kaasa viivituse maareformi ülesannete täitmises.
Jürgenson ütles, et maareformi kiiremaks elluviimiseks peavad täidetud olema mitmed eeltingimused, muuhulgas teadlik ja kompetentne ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse tasemel ja aktiivsete õigustatud subjektide olemasolu. „Muidugi ei pea olema kõik eeltingimused täidetud üheaegselt. Pigem on need kohalikes omavalitsustes erinevalt kombineerunud, mistõttu on ka maareformi elluviimise tulemus olnud paiguti erinev,“ lisas Jürgenson.
Doktoritöö avalik kaitsmine toimus 27. oktoobril algusega kell 12.00 aadressil Kreutzwaldi tn 5-1A5. Doktoritöö juhendajaks on dots. Siim Maasikamäe, oponentideks DR Juhana Hiironen (Aalto University, Finland) ja Dr Velta Parsova (Latvia University of Agriculture).
NordenBladet — Soome on ühelt poolt kolme miljoni sauna maa, aga teiselt poolt püüavad linnapildis pilku avalikud linnasaunad, milliseid leidub Helsingis pea iga nurga peal.
USA väljaanne New York Times soovitab neist linnasaunadest omanäolisemaid.
Ajalooliselt on saunad olnud Soomes kohad, kus sünniti ja surdi, kus pruuliti õlut ja kus kõik olulised kõnelused ja arutelud toimusid. Kui soomlased on loomult tagasihoidlikud, siis saunas nad elavnevad ja on hoopis teistsugused inimesed. Soome saunas ei häbeneta midagi, sest soomlased käivad saunas ihualasti, mehed ja naised koos. Saunas on kõik võrdsed, mis iseloomustab laiemalt kogu soome ühiskonda.
Kõigepealt Arla saun, mis on tegutsenud Helsingis alates 1929. aastast, mil paljud soomlased kolisid linna elama, aga vähestel oli seal pesemisvõimalus. Nõnda käidi end pesemas avalikes saunades. Arla sauna köetakse siiani küttepuudega ning tegemist on linna ühe omanäolisema saunaga.
Teine puuküttega saun on Helsingis Kaurila saun, mis tegutseb 19. sajandist pärit palkmajas, aga mis toodi Meilahti linnaossa 1995. aastal. Sauna omanik Saara Lehtonen valmistab käsitööna kõik saunalinad ja õlid.
Üks tuntumaid ja uuemaid avalikke saunu on mere äärde ehitatud Löyly (Leil), mille omanikud on näitleja Jasper Pääkkönen ja parlamendi liige Antero Vartia. Saunakompleksis on nii auru- kui suitsusaunad. Saun avati 2016. aastal.
Hermanni saun avati samanimelises elurajoonis 1953. aastal. Sauna omanik Mika Ahonen püüab säilitada ajaloolist õhustikku.
Kotiharju saun tegutseb alates 1928. aastast, on olnud ühe pere omanduses ja asub otse tänava ääres, kus inimesed saavad tulla välja tänavale end jahutama. saunas pole vaja kohta kinni panna ja igaüks saab seal olla niikaua kui tahab.
Uunisaari saun asub Helsingi-lähedasel saarel, kaheminutilise laevasõidu kaugusel kesklinnast. Saar on tuntud oma ujumiskohtade poolest.
Kultuurisauna rajasid 2013. aastal disainer Nene Tsuboi ja arhitekt Tuomas Toivonen. Sel puuküttega saun on kujundatud tuntud Soome arhitekti Alvar Aalto stiilis. Aalto ise oli samuti suur saunafänn. Saunal on mõned kindlad reeglid: kohti kinni panna ei saa, gruppidega tulla ei saa, pidu panna ei saa, alkohoolseid jooke tarvitada ei saa ja seljas midagi olla ei saa. Soomlased nimelt ei kannata kloorivett, millega tagatakse hügieen neis kohtades, kus inimesed ujumisriideid kannavad. Rätiku tohib ümber panna siis, kui saunahoonest välja värske õhu kätte minna.
Yrjönkatu ujula saunad tegutsevad alates 1928. aastast. See oli kunagi Soome ainus avalik siseujula. Hoonet renoveeriti põhjalikult ja avati uuesti 1999. aastal. Ujulas on 25-meetrine bassein.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome maksuamet sai möödunud aasta eest ühelt maksumaksjalt 700 miljoni euro ulatuses erakordset tulu. Maksumaksjat suvel pärast asja ilmsikstulekut ei avalikustatud.
Nüüd uuris Helsingin Sanomate ajakirjanik välja, et see oli seotud Soome mobiilimängude tootja Supercelli aktsiate edasimüügiga, millest teeniti kokku 3,5 miljardit tulu, millest omakorda ettevõtte tulumaks oli 20 protsenti ehk 700 miljoni eurot.
Suure maksu maksja oli Soome ettevõte Kahon 3 oy. Firma on registreeritud Helsingis Lautatarhankatul.
Kahon 3 on omakorda otsapidi seotud Supercelli ja selle soomlastest loojate Ilkka Paananeni ja Mikko Kodisojaga. Kõigepealt müüdi 51 protsenti Supercellist 1,1 miljardi euro eest maha juba 2013. aastal ning ostjateks olid Jaapani firmad Softbank ja GungHo. Paananen ja Kodisoja seadsid müügi puhul tingimuseks, et Supercell jääks Soome. See tähendas, et Supercelli peakorter jääks Soome, aga jaapanlased otsustasid ka aktsiaid Soomes hoida ja need paigutatigi holding-firmasse Kahon 3.
Jaapanlastele see variant sobis, sest Soome seaduse kohaselt ei maksustata dividende kui need jäävad holding-ettevõttesse. Softbank seadis tingimuseks, et nii Paananen kui Kodisoja panustavad kumbki firmasse Kahon 3 miljon dollarit. See polnud probleem, kuna Supercelli osaluse müügist teenisid mõlemad ligi 170 miljonit eurot.
Supercelli põhiomanik Softbank aga oli teinud suuri investeeringuid, näiteks ostnud 2013. aastal üles USA mobiilioperaatori Sprint, mistõttu ettevõte vajas raha. Nõnda müüs Softbank 2016. aastal oma osalused nii Hiina veebikaubamajas Alibaba kui ka Supercellis. Supercelli enamusosaluse ostis üles Hiina mängufirma Tencent, makstes Softbankile osaluse eest Supercellis 6,5 miljardit eurot. Sellest summast sai Kahon 3 ligi 4,5 miljardit. See omakorda tähendas, et Kahon 3 sai Supercelli aktsiate müügist 3,5 miljardit tulu, millest 20-protsendiline tulumaks moodustabki 700 miljonit eurot.
Soome mõistes on 700 miljonit eurot aastas ühe maksumaksja kohta erakordne maksutulu. Sellest suurema maksutulu maksis riigile headel aegadel ainult Nokia. 2015. aastal olid Soome suurimad ettevõtte tulumaksu maksjad Supercell 176 miljoni euroga ja Nordea 116 miljoni euroga.
Erakorraline maksutulu tuli Soome paljuski tänu Supercelli asutajatele Paananenile ja Kodisojale. Mehed on ka varem olnud Soome riigile ausad maksumaksjad. Nad on põhjendanud ausalt maksu maksmist asjaoluga, et kõik mis neil on, on tänu Soome ühiskonnale ja neil pole kahju Soomele tagasi anda.
Osaliselt on suure maksutulu põhjus ka selles, et 2014. aastal otsustas Jyrki Kataineni valitsus alandada ettevõtte tulumaksu senise 24 protsendi pealt 20 protsendi peale, pärast mida on maksu laekumine suurenenud.
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — 1. novembril allkirjastavad Eesti ülikoolid ja uurimisinstituudid ning Eesti teadusagentuur Tallinnas (Suur-Ameerika 1) toimuval rahvusvahelisel sümpoosionil hea teadustava kokkuleppe. Sümpoosioni korraldab Tartu ülikooli eetikakeskus koostöös Euroopa Komisjoni, haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti teadusagentuuriga.
Hea teadustava kokkuleppega liitudes kinnitab teadusasutus, et ta austab teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas teadusasutuste, Eesti teaduste akadeemia, Eesti teadusagentuuri ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ tekstis. Teadusasutuste otsustada jääb, kuidas neid põhimõtteid oma töötajateni viia, kuidas tagada, et neid ka järgitaks ning mismoodi korraldada väärkäitumise juhtude menetlemine.
Enne allkirjastamist kooskõlastasid Eesti teadus- ja arendusasutused hea teadustava sisu üle-eestilisel tagasisideringil. „Elav arutelu näitas, et eri teadusvaldkondades ja teadusasutustes on praegu veel erinev arusaam sellest, mis on lubatud ja mis mitte,“ sõnas professor Margit Sutrop, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja. „Dokumendi ühine koostamine andis võimaluse neid arusaamu võrrelda ja ühtlustada: viimasel kooskõlastusringil tehti üle 100 parandusettepaneku.“
Hea teadustava dokument erineb 2002. aastal vastu võetud Eesti teadlaste eetikakoodeksist selle poolest, et vastloodud dokumendis on kirjas nii teadlaste kui ka teadusasutuste kohustused. Seetõttu on väga oluline, et hea teadustava kokkuleppe allkirjastavad just teadusasutused, tajudes oma vastutust ausa teaduse tagamisel.
Professor Margit Sutropi sõnul on on Euroopa Komisjoni teadusdirektoraat nimetanud Eesti algatust sõlmida kõigi teadusasutuste vaheline hea teadustava kokkulepe eeskujuväärivaks. „Leppe allkirjastamine just Tallinnas toimuval Euroopa rahvuslike eetikakomiteede (NEC) seminaril ei ole juhuslik. Selle kaudu soovib Euroopa Komisjon innustada ka teisi Euroopa riike järgima Eesti eeskuju. ”
Ettepanek hea teadustava kokkuleppe allkirjastamiseks esitati kõikidele Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele. Kõigi allakirjutanute nimed avaldatakse koos hea teadustava dokumendi ja hea teadustava kokkuleppega Eesti teadusagentuuri kodulehel. „Kui dokument on allkirjastatud, tuleb edasi mõelda, kuidas asutused üksi või koos saaksid praktiliselt kaasa aidata, et teadlastel oleks parimad võimalused oma tööd eetiliselt korrektselt teha. Asutus peab olema valmis ka võimalikke väärkäitumise juhtumeid menetlema,“ selgitas prof Sutrop.
Hea teadustava kokkuleppe pidulik allkirjastamine leiab aset 1. novembril 2017 Tallinnas ministeeriumide hoones (Suur-Ameerika 1) toimuval rahvusvahelisel hea teaduse sümpoosionil „Hea teadus: individuaalne ja kollektiivne vastutus“ (Research integrity: individual and collective responsibility). Sümpoosion leiab aset üle-euroopalise 22. Rahvuslike eetikakomiteede foorumi (Forum of National Ethics Councils) raames
Eesti hea teadustava on loodud raamdokumendina, mis on juhiseks kõigile Eesti teadusasutustele ja neis töötavatele teadlastele. Hea teadustava dokumendi loomise algatas Eesti Tteadusagentuur 2016. aasta alguses, moodustades töörühma, kuhu kuuluvad haridus ja teadusministeeriumi, ETAgi, Eesti teaduste akadeemia ja teadusasutuste esindajad. Dokumendi koostamise juhtimine usaldati Tartu ülikooli eetikakeskusele, kes oli juba enne asunud koostama Tartu ülikooli hea teadustava, mistõttu kaks algatust ühendati.
NordenBladet — KBFI bioenergeetika laboratooriumi initsiatiivil toimus 27. oktoobril 2017 Jäneda mõisas mitokondrite metabolismile ja sellega seotud patoloogiatele pühendatud rahvusvaheline teadusseminar „Mitochondrial Physiology 2017“.
Kutsutud esinejateks olid prof Sonata Trumbeckaite Leedu Terviseuuringute ülikooli Biokeemia laborist ja Helsingi Ülikooli Molekulaarse Neuroloogia teadusprogrammi vanemteadur dr Liliya Euro. Esinesid ka teadlased Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja KBFI-st. Seminaril arutati mitokondrite rolli alates mitokondrite genoomist kuni mitokondriaalsete võrgustike funktsioneerimiseni erinevat tüüpi kudedes nagu südamelihas ja pahaloomulised kasvajad. Arutati ka isheemilise kahjustuse tekke ärahoidmist, mitokondrite rolli neuronaalse arengu käigus ning mitokondriaalse metabolismiga seotud mudelarvutusi. Ühistes aruteludes otsiti vastust küsimusele, kuidas parandada koostööd Eesti ja lähinaabrite energiametabolismiga tegelevate gruppide vahel.
