Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: august 2017

Helsingi sadam on kasvamas Tallinna-reiside toel maailma suurimaks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi sadam on ligi 12 miljoni reisijaga aastas tõusmas maailma suurimaks reisisadamaks. Lõviosa reisidest ehk ligi 9 miljonit reisi tehakse Helsingi ja Tallinna vahel. Helsingi sadam peaks reisijate arvult juba käesoleval aastal mööduma Inglismaa Doveri sadamast. See tähendab, et Helsingist saab maailma suurim reisisadam, vahendab Yle.

Juba praegu on Helsingi Doveriga praktiliselt võrdne. Helsingi on viimastel aastatel kasvatanud reisijate arvu mitme miljoni võrra. Möödunud aastal püüti Dover kinni ja vahe oli vaid mõni protsent.

Kui areng jätkub varasemas tempos, siis läheb Helsingi tänavu Doverist mööda ja saab maailma suurimaks. Märtsikuus teatas Helsingi sadam juba ühes teates, et on suurim reisisadam Euroopas.

Helsingi sadam kuulub Helsingi linna omandusse ja sadama hulka kuuluvad Lõuna-, Lääne ja Katajanokka sadamad.

Helsingi sadama kaudu reisib tänavu ligi 12 miljonit inimest. Neist Rootsi 2,3-2,4 miljonit ning Tallinna ligi 9 miljonit. Helsingi kõrval on maailma suurimad reisisadamad Dover, Stockholm, Tallinn ja Calais Prantsusmaal.

Sadamate reisijate arvu hulka ei arvestata kruiisilaevade reisijaid. Kruiisilaevade osas on Helsingi püstitamas samuti rekordeid, aga seal jäädakse maailma mõistes maha sellistest suurtest tegijatest nagu Miami USA-s ning Kaug-Ida sadamad.

Helsingi ja Tallinna vaheline reisiliiklus sai hoo sisse kümmekond aastat tagasi. Reisijate arv hakkas kasvama, kui liinile toodi kiired laevad, mis ületavad Soome lahe kahe tunniga ja teevad seda iga ilmaga. Praegu pääseb üle Soome lahe kahe tunniga aastaringselt ning see on tekitanud kaksiklinna-nähtuse. Helsingi ja Tallinna vahel käiakse umbes samamoodi nagu Helsingi ja Tampere vahel. See pole pikka aega olnud enam labane õlleralli.

Soome on reisimise mõttes nagu suur saar. Kui sa ei sõida just Venemaale või Põhja-Rootsi ja Norrasse, siis tuleb sõita kas laeva või lennukiga.

 

 

Avafoto: Helsingi Katajanokka terminal (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

OECD teaduskonverentside korraldamise ja teadlasmobiilsuse grantide taotlemise tähtaeg läheneb

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — OECD bioloogiliste ressursside alase teaduskoostöö programmi grantide taotluste vastuvõtmine 2018. aastal korraldatavate konverentside ja 6-26 nädalat kestvate uurimistööga seotud välislähetuste  toetuseks on avatud kuni 10. septembrini 2017. Mõlema granditüübi maksimumsumma on 25 000 eurot. Toetatakse teaduslähetusi OECD teaduskoostööprogrammis osalevate riikide teadusasutustes ja ettevõtetes.

Taotlused tuleb esitada seotult teaduskoostööprogrammi prioriteetsete teemadega ja soovitav on eelnev konsulteerimine vastava teema nõuandva kogu liikmetega. Prioriteetsed teemad on:

  1. Managing natural capital for the future
  2. Managing risks in a connected world
  3. Transformational technologies and innovation

Täpsem info:

Konverentsitoetuste ja teadusstipendiumite üle otsustab CRP teadusnõukogu, mis koosneb OECD riikide teadlastest. Eestit esindab CRP teaduskoostöö programmis Eesti Maaülikooli teadusprorektor prof. Ülle Jaakma. Konkursi tulemused selguvad 2017.a. detsembri alguses.

 

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Hüljatud ostukärud annavad ettevõtjatele klientide kohta väärtuslikku informatsiooni

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tartu ülikooli Pärnu kolledžis teenuste disaini ja juhtimise eriala lõpetanud Annika Liivamäe magistritööst selgus, et e-poes ostu katkestanud klient ei tähenda ettevõtte jaoks automaatselt probleemi, vaid võib olla hoopis positiivseks võimaluseks.

E-kaubanduse levik pakub mitmetes tootekategooriates traditsioonilisele poekülastusele konkurentsi ja seetõttu on ettevõtjad järjest enam huvitatud teadmisest, kuidas inimesi oma veebipoodi meelitada ja neid seal ostma innustada. Kuna inimesed võivad katkestada internetis kaupa valides ostuprotsessi igal hetkel ja üksnes väike osa klientidest jõuab ka reaalselt kauba eest tasumiseni, uuris Liivamägi, milline on inimeste ostukäitumine internetis.

„Inimesed armastavad ostukärusse lisada meelepäraseid tooteid, kuid enne ostu sooritamist otsustavad nad siiski sageli, et tahaksid antud toodete kohta koguda mujalt lisainfot ja jätavad seetõttu ostmise pooleli,“ rääkis Liivamägi, kes keskendus lõputöös alkoholiga tegelevatele e-müügikeskkondadele. „Samas ei ole põhjust ostu katkestamise pärast liialt muretseda, kuna esiteks naasevad paljud inimesed hiljem ostukäru uuesti üle vaatama ja võivad siiski kauba eest tasuda ning teiseks, hüljatud ostukäru annab ettevõttele palju infot klientide vajaduste kohta,“ usub Liivamägi, kelle sõnul võimaldab saadud teabe oskuslik kasutamine tegelikult ettevõtjal hoopis müüki suurendada.

Eesti inimesed eelistavad interneti vahendusel osta pigem pikema kasutusajaga tooteid ja teenuseid, kuna nende puhul tajutakse vähem riske. „Näiteks alkohol, mida Austraalias, Ameerikas, Inglismaal ja mujal ostetakse sageli just internetist, on Eestis pigem nišitooteks ja sarnaselt toidukaupadele eelistavad inimesed alkoholi osta pigem tavapoest. Meil on alkohol nii laialdaselt kättesaadav, et inimesed lihtsalt ei tunne vajadust minna näiteks veini internetti ostma. Küll aga lähevad inimesed internetti selleks, et otsida toodete ja teenuste kohta lisainfot. Seega on siinkohal võimalik ettevõtjatel asi nö enda kasuks pöörata ja pakkuda just oma e-poes toodete kõrval ka sisukaid ja huvitavaid tootekirjeldusi, mis innustaksid klienti ostu internetis või ettevõtte füüsilises poes sooritama,“ rääkis Liivamägi.

Liivamägi magistritöö tulemused näitavad, et ettevõtjad peaksid senisest enam keskenduma informatsioonile, mida ostukäru hülgajad endast e-poodi maha jätavad, kuna sellele infole tuginedes on võimalik potentsiaalseid ostjaid poodi tagasi meelitada ja neile sobivat sisu pakkudes klienti ostma motiveerida.

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rahvast täis turistibuss sõitis Helsingis vastu puud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Inimesi täis turistibuss sõitis Helsingis Taka-Töölö linnaosas Mannerheimintiel vastu puud. Bussijuhil oli terviserike ja teda püüti sündmuskohal elustada, vahendab Helsingin Sanomat.

Bussis oli õnnetuse ajal 41 inimest. Praeguse seisuga on raskesti vigastatud bussi juhtinud keskealine mees. Ta on viidud haiglasse. Osa reisijaid sai õnnetuse tagajärjel haavu ja muljumisi.

Päästjate väitel oli juhitavuse kaotanud buss sõitnud esmalt vastu tee äärde pargitud sõiduautot, siis vastu ühte puud, mis murdus ning edasi vastu teist puud, mis jäi püsti ja peatas bussi.

Bussis olnud inimesed viiakse teise bussiga Haartmani haiglasse kontrolli.

Õnnetus juhtus Mannerheimintie 31 maja juures. Buss vedas Helsingi õigeusu koguduse rahvast suvepäevadele Salo ligidale Lopele.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes on müügis kümned pizza- ja kebabisöögikohad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes on müügis kümned pizza- ja kebabisöögikohad, mida on pidanud valdavas osas välismaalased. Soomlaste ülal peetavaid söögikohti on müügis väga vähe. Välismaalsed on altimad looma uusi söögikohti ja paljud neist lõpetavad tegevuse, vahendab Yle.

Paljudel juhtudel tähendab söögikoha tegevuse lõpetamine kahju kinnisvara omanikele, sest üürid jäetakse maksmata. Söögikohti pidavatel firmadel pole enamasti omakapitali, mille eest võlgu maksta.

Tori.fi kuulutustelehel on müügis ligi 30 välismaalaste poolt ülal peetavad pizzakohta või kebab-restorani. Lisaks on palju kuulutusi, kus müüakse restorani sisutust. See hulk on väga suur, kui arvestada, et soomlaste ülal peetavaid söögikohti on müügis vaid mõni üksik. Kõige odavamalt saab söögikoha kätte 10 000-15 000 euro eest.

Söögikohtade pidajad põhjendavad müüki tiheda konkurentsi ja ametnike rohkete kontrollidega. Nii näiteks on ametnikud tuvastanud söögikohtades töötajate töötervishoiu nõuete eiramist, samuti on makstud kokkulepitust vähem palka.

Paljud välismaalased on hakanud söögikohta pidama, kuna Soomes pole eriti muid võimalusi tööd saada. Samas käib ettevõtlusega tegelemine paljudele üle jõu. Soomes on kasutusel termin „sundettevõtlus”, mis tähendab, et vähese keeleosakusega immigrandid on sunnitud tegelema ettevõtlusega, kuna mingit muud võimalust ei ole.

Paljude söögikohtade häda on selles, et hind on lastud liiga alla, mistõttu ei ole võimalik pakkuda head toitu. Kui pole head toitu, siis ei käi enam kliente.

Immigrandid on Soomes väga aktiivsed söögikohtade asutajad. Näiteks 2014. aastal kasvas välismaalaste asutatud majutus- ja söögikohtade käive tervelt 40 protsenti, samas kui ülejäänud sama valdkonna ettevõtetes kasv puudus.

Statistikaameti andmetel on ligi 70 protsenti kõigist Soome rahvusrestoranidest Türgist ja Kagu-Aasiast pärit ettevõtjate käes. Kõigist immigrantide poolt loodud ettevõtetest on nende käes 25 protsenti.

Aalto ülikooli poolt läbi viidud uuring näitab, et ligi pooled Soome tulnud immigrantidest on huvitatud ettevõtte loomisest. Samas ainult 10-20 protsendil on olemas eeldused ettevõtlusega tegelemiseks. Ettevõtjate tööpäevad on sageli 14-15 tunni pikkused ja puhkepäevi ei ole.

Pizza- ja kebabikohtade omanikud kurdavad viimasel ajal seda, et inimesed on hakanud eelistama tervislikumat toitu ning väljas ei sööda nii palju kui varem. Samas numbrid seda ei kinnita – nende järgi on take away, burgerid, pizza ja kiirtoit üha populaarsemad. Inimesed söövad järjest rohkem väljas odavat kiirtoitu, seda näitab nii kodu- kui välismaiste toidukettide edu.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...567...12Page 6 of 12