NordenBladet — Kunagi vaesel ja suletud majandusega Soomel on õnnestunud maailma juhtivad riigid kinni püüda. Selleks kulus 150 aastat. Soome tõus on olnud maailmas suur erand, kuna teisi selliseid näiteid on väga vähe. Veel 150 aastat tagasi jäi Soome maailma juhtivatest riikidest USA-st ja Saksamaast kõvasti maha, ent nüüd on Soome jõudnud nende kannule, vahendab Helsingin Sanomat.

Praegu elab Soome üle majanduslikku mõõna, mis algas 2008. aastal üleilmse finantskriisiga ja 2008. aasta taseme ületab Soome alles 2019. aastal. Taastumiseks kulub rohkem aega kui eelmise, 1990ndate alguse lama ajal, mil varasema taseme saavutamiseks kulus kokku kuus aastat. Tol ajal aitas taastumisele kaasa Nokia ja tehnoloogiasektori kiire tõus.

Aalto ülikooli majandusprofessori Matti Pohjola sõnul aitas Soome arengule kaasa metsatööstuse tehnoloogia arendamine. Soome majandus arenes ekspordi toel suurel kiirusel, kuni 1918. aastal tuli esimene suurem langus. Üks põhjus oli selles, et Saksamaa mineeris kogu Läänemere ja see viis kaubanduse alla. Revolutsioon Venemaal tõi kaasa Vene-suunalise kaubavahetuse vähenemise. Soome majandust mõjutas ka kodusõda, aga selle mõju polnud suur.

Soome taastus 1918. aasta kriisist kiiresti ja hoogu ei suutnud pidurdada isegi 1930ndate aastate üleilmne majanduskriis ning sellele järgnenud teine ilmasõda. NSV Liidule makstud sõjahüvitised panid tööstuse arenema ning aitasid hiljem suurendada eksporti.

Soome jaoks tähendas suurt sammu edasi üldise koolikohustuse kehtestamine 1921. aastal. Hea koolitus hakkas oma mõju avaldama 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel. Kõige tähtsam oli põhikoolireform, mis kehtestas Soomes võrdsuse printsiibi. Pärast seda oli igaühel võimalik õppida mistahes ametit. Samal ajal tõusis inimeste haridustase, mis aitas kaasa jõukuse kasvule ning heaoluühiskonna tekkimisele.

Soome edulugu paistab hästi numbrites. Kui 1890. aastal oli SKP elaniku kohta praeguses vääringus 2000 euro ringis, siis 40 aastaga see kahekordistus. Järgmiseks kahekordistumiseks läks aega 30 aastat ja järgmiseks juba 15 aastat. Praegu on aga majandus aeglustunud sedavõrd, et kahekordistumist ei paista isegi väga kauges tulevikus.

Majandus ergutamise viisid on praegu samad mis sada aastat tagasi: uute tehnoloogiate ja tootmisviiside kasutamine, mis aitavad tõsta tootlikkust. Hariduse mõju majanduskasvule oli suurim 1960-1970ndatel aastatel. Soome elatustaseme paranemine on tulnud põhiosas tootlikkuse kasvust, mille keskmes on uued ideed ja haridus.

Tootlikkus on majanduskasvu puhul peamine. Majanduses arvutatakse seda jagades rahvuslik kogutoodang töötundide arvuga. Selle põhjal pole Soomes viimase kümne aastaga tootlikkus üldse kasvanud.

Professor Pohjola arvestuse järgi on uute ideede ja innovatsiooni osa Soome majanduskasvus on olnud 70 protsenti. Ülejäänud osa on haridus.

Soome jaoks oli suur tähendus ka rahaturgude vabanemisel 1980ndate aastate lõpus ning liitumisel Euroopa Liiduga. Nende koosmõjul arenes välja Soome praegune turumajandus, mis on äratanud välismaiste investorite ja ettevõtete tähelepanu.

Liitumine Euroopa Liiduga on aidanud Soomes läbi viia mitmeid uuendusi. Veel 1980ndatel aastatel valitsesid Soome majandust eri kartellid.

Kõik läks Soomes hästi, kuni 2008. aasta lõpus tuli üleilmne finantskriis ja järgneval aastal kukkus Soome majandus üle 8 protsendi. Õnneks püsis tööpuudus madalal, allpool 1990ndate majanduslanguse taset. Samal ajal tabas Soomet Nokia ja metsatööstuse kriis. Sellele lisandusid Euroopa Liidu majanduspoliitilised vead, näiteks intresside kergitamine 2011. aastal, mistõttu tabas Soome majandust ennenägematu kriis.

Õnneks sai Soome oma majanduse turgutamiseks laenu odavamalt kui kunagi varem. Investoritel on olnud usku Soome majandusse. Poliitikute kartused Soome usaldusväärsuse kadumisest ja sellele järgnevast kaosest ei teostunud.

Pärast 2012. aasta langust on Soome majandust vee peal hoidnud teenuste sektor. Majanduse taastumise on muutnud raskemaks probleemid tööstuses. Sama probleem on lisaks Soomele ka teistes riikides.

Teenuste sektor on Soomes nõrgem kui näiteks Rootsis. Kui teenuste osakaal on väike, siis on teenuste mõju majandusele samuti väiksem. Pärast 2009. aastat on Rootsi majanduse areng tuginenud põhiliselt just teenustele.

Professor Pohjola on optimistlik ja loodab, et ka Soome majandus saab lähema kümne aasta jooksul jalad alla. Soome spetsialistid on keskendunud tipptehnoloogia teenuste ekspordile. Ajapikku kajastub selline tegevus majanduskasvus.

Ent ühest asjast ei saa Pohjola ikka aru. Kui kaasaja majandusteooria räägib selle poolt, et teadus- ja arendustegevust peaks suurendama ning parimad ideed tulevad just teadustöödest, siis on raske mõista, miks Soomes on hakatud teaduse ja arenduse rahastust vähendama.

Soome võiks võtta õppust oma minevikust, leiab professor.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT