Reede, aprill 19, 2024

Monthly Archives: august 2017

UURING: Suur osa Soome töökohtadest on supertöökohad

NordenBladet — Suur osa, ligi neljandik Soome töökohtadest on nn supertöökohad, selgub 2016. aastal läbi viidud töötingimuste baromeetri uuringust. Supertöökohad on 23 protsendil Soome töötajatest. Need töökohad edestavad kõigi näitajate poolest muid töökohti.

Kõige kehvemaid, nn probleemseid töökohti on Soomes vaid 13 protsenti.

Töötingimuste järgi jagunevad töökohad Soomes viide kategooriasse:

  1. Supertöökohad
  2. Nõudlikud, aga kvaliteetsed tööd
  3. Rasked põhitööd
  4. Kerged, aga sotsiaalselt ebarahuldavad tööd
  5. Probleemsed töökohad

Supertöökohad erinevad teistest selle poolest, et neis on töötajatele loodud eriti head töötingimused. Sellised ametid on näiteks erasektori ettevõtete juhid, kooliõpetajad, kõrgkoolide õpetajad ja tehniliste ning kaubanduslike erialade spetsialistid. Enamikul neist on kõrgharidus.

Probleemsed töökohad on enamasti kiirtoidukohtade töötajad, sekretärid, postitöötajad ja koristajad. Enamikul neist on põhiharidus.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TTÜs kaitstud doktoritöö: Tallinna ümbruse sademevee kvaliteet on tuntavalt paranenud

NordenBladet — TTÜs kaitses hiljuti Bharat Maharjan doktoritööd ?Stormwater Quantity and Quality of Large Urban Catchment in Tallinn” (Sademevee kvaliteet ja kvantiteet suure linna valgalal Tallinna näitel).

Seni on keskkonnareostusest rääkides sademevesi olnud tagasihoidlikuma tähelepanu all, kuna seda on pikka aega peetud n.ö tinglikult puhtaks veeks ja seega loodusele ning veekogudele ohutuks. Tänaseks on arusaamad muutunud ning sademeveele kui võimalikule reostusallikale on hakatud enam tähelepanu pöörama (osutades rõhutatud tähelepanu nii vee vooluhulgale kui ka võimalikule saasteohule).

Kaitstud doktoritöö üks juhendajatest, TTÜ inseneriteaduskonna vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma juht, professor Karin Pachel: „Seadsime doktoritöö käigus tehtava teadustöö eesmärgiks uurida sademevee äravoolu ja veekvaliteeti nii olemasolevate kui ka uute seireandmete statistilise hindamise teel ning analüüsida ja teha kokkuvõtteid lühiajalistest (kuni 10 aastat) ja pikaajalistest (18–19 aastat) suundumustest“.

Tallinna sademevee äravoolu ja kvaliteedi andmed lasevad kinnitada, et enamiku reostusnäitajate sisaldused sademevees on üldjuhul lubatud piirväärtustest väiksemad ning suundumus on veelgi vähenemise suunas. Eelkõige saab vähenemise põhjuseks pidada tänavate paranenud heakorda, kanalisatsioonivõrgu uuendamist ja tootmise vähenemist linnalähedastes põllumajanduspiirkondades.

„Tehtud eksperimentaaluuringud võimaldasid välja töötada sademevee äravoolu kvaliteedi mudeli Tallinnas Mustoja valgala näitel. Saadud uuringu tulemused aitavad riiklikel ametkondadel, veemajandusspetsialistidel ja vee-ettevõtetel arendada sademevee haldamise strateegiaid, planeerida ning kavandada optimaalset seiret ja tõhusaid andmekogumissüsteeme, mis võimaldab valida sobivaimaid sademevee äravoolu korraldamise, ning vajadusel ka puhastamise meetmeid“, selgitab professor Pachel.

Kaitstud doktoritöö tulemused lubavad kinnitada, et Tallinna ümbruses on sademevee olukord normnäitajate vaates viimasel kümnendil paranenud. Uurimistöös saadud andmed aitavad saada usaldusväärsemat ja ühtsemat infot sademevee hulga ja kvaliteedi kohta, see omakorda lubab tõhustada jätkusuutlikku planeerimist, projekteerimist ja sademevete regulatsioonipoliitikat juba riiklikul tasemel.

Doktoritöö juhendajad olid professorid Enn Loigu ja Karin Pachel (TTÜ).

Oponendid olid Peeter Ennet (Eesti Keskkonnaagentuur) ja professor Pekka E. Pietilä (Tampere Tehnikaülikool, Soome).

Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus https://digi.lib.ttu.ee/i/?7131

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome Helsingin Sanomat avas ajamasina aastani 1904

NordenBladet — Soome väljaanne Helsingin Sanomat avas ajamasina kuni aastani 1904 ning ajalehe veebi kaudu on loetavad 32 003 varasemat lehenumbrit. Ajamasina kaudu saab lugeda lehti vahemikus 1904-1997. Pärast seda on artiklid loetavad digitaalse otsingu kaudu, vahendab Helsingin Sanomat.

Vanade lehtede lugemiseks on vaja liituda Helsingin Sanomate digitaalse teenusega. Enne seda tuli lehtede lugemiseks kasutada mikrofilme või arhiiviteenust.

Ajaleht tegi lugejatele sellega kingituse Soome 100. aastapäeva puhul, ütles Helsingin Sanomate peatoimetaja Kaius Niemi.

Lähitulevikus on võimalik lugeda ka Sanomate eelkäija Päivälehti numbreid aastatest 1899-1904. Plaanis on kõiki numbreid sisaldav tekstiotsing.

Ajamasina kaudu võib igaüks näiteks vaadata, millest kirjutati lehes tema sünnipäeval. Või mis juhtus tema sünnipäeval, kui lugeda sünnipäevale järgneva päeva lehte. Võis siis lugeda üle ajalooliste sündmuste kohta, näiteks esimese Kuule lennu, Talvesõja puhkemise või Estonia uppumise kohta.

Helsingin Sanomate digiteenust võib proovida ka ilma maksmata testisaidi kaudu.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rohelised kerkisid Soomes teisele kohale

NordenBladet — Soomes teevad ilma rohelised, kes kerkisid augustis populaarsuselt teiseks erakonnaks 17,5 protsendiga. Populaarsuselt esimene on koonderakond Kokoomus 20,7 protsendiga. Peaministripartei keskerakond Keskusta on kukkunud neljandaks 17,3 protsendiga. Kolmandaks on langenud sotsid 17,3 protsendiga. Vasakpoolsete toetus on Soomes 8,4 protsenti ja põlissoomlaste toetus 7 protsenti, selgub Helsingin Sanomate poolt läbi viidud küsitlusest.

Soome valitsuserakondade toetus on kokku erakordselt madal – vaid 39,7 protsenti.

Roheliste toetus on seletatav sotside langusega – paljud endised sotside valijad lähevad üle roheliste leeri. Rohelised on eriti populaarsed alla 40-aastaste noorte hulgas. Roheliste kasvu seletab ka see, et endine juht Ville Niinistö muutis rohelised nn ühe asja erakonnast üldiseks erakonnaks.

Küsitluse viis läbi uuringufirma Kantar TNS 17-18. augustil ja selles küsiti 2600 inimese arvamust.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Sauli Niinistö kohtub USA ametivenna Donald Trumpiga juba täna

NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö kohtub oma USA ametivenna Donald Trumpiga juba täna, esmaspäeval. Algselt pidi kohtumine toimuma teisipäeval.

Kohtumine toimub USA-s Washingtonis Valges Majas. Kohtumine lükati varasemaks, kuna Trump peab homme sõitma Texasesse seoses orkaan Harvey tekitatud kahjuga, vahendab Ilta-Sanomat.

Niinistö peab kutse põhjuseks olukorda Läänemere piirkonnas. Teadaolevalt tahab Trump küsida Niinistö käest infot Venemaa kohta.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT