Teisipäev, aprill 16, 2024

Monthly Archives: august 2017

Putini-visiidi politseiinfo jõudis Soome naise postkasti

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Putini-visiidi aegne politsei siseinfo jõudis kummalisel moel ühe Oulu naise e-kirjade postkasti. Asi tuli ilmsiks siis, kui Oulu naine Minna Timonen 27. juulil oma hotmaili-postkasti avas. Sealt vaatas vastu terve rida kummalisi sõnumeid. Tema meilile oli saadetud kahe politseiniku omavaheline kirjavahetus Putini visiidi ajal, vahendab Yle.

Politseiinfos arutletakse muu hulgas presidentide ajagraafikute ja turvameetmete üle, samuti kommenteeritakse kriitilises toonis ühe kolleegi särgiostu ja lõunapausi.

Algul arvas naine, et tegemist on lihtsalt spämmiga. Järgmisel päev võttis ta ühendust politseiga, aga sealt ei saanud ta mingit vastust. Hiljem tuli välja, et kirjad olid mõeldud Minna Imoneni nime kandvale politseitöötajale. See oli kergendus, sest tegemist polnud mingi suurema andmelekke, vaid lihtsalt näpuveaga, kus aadress kirjutati valesti.

Kirjad saanud Minna Timonen on Oulus koolis emakeeleõpetaja ning ta kavatseb selle teema koos lastega tunnis üles tõsta. Ta kavatseb lastele rääkida, et alati on mõistlik sellistest asjadest rääkida ja need avalikustada.

Politsei kavatseb aga selle juhtumi tagamaid uurida ja on võimalik, et muudetakse politsei-sisest infovahetust.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Ligi pooled Eesti ajalehed avaldavad märgistamata reklaamtekste

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Värskelt Tartu ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Jan Richard Bærug analüüsis 691 Põhja-Euroopa ajalehe ja nišiajakirja suhtumist reklaami ja ajakirjandusliku sisu sulandumisse. Ta leidis, et kolmveerand kõigist analüüsitud väljaannetest on nõus avaldama ka märgistamata turunduslugusid.

Bærugi sõnul on selline ajakirjanduse hübridiseerimine probleem, kuna võib nõrgendada demokraatiat.

Kuigi uuring tehti 2006. ja 2007. aastal ja sellest on möödas juba kümme aastat, ei ole Bærugi arvates ajakirjanduse hübridiseerumise probleem vähenenud. „Vastupidi, andmed Taani, Soome, Saksamaa ja Leedu pressinõukogudest näitavad, et kaasuste arv, kus probleemiks on turundussisu ja ajakirjandusliku sisu eristamatus, on tõusnud,“ rääkis Bærug, kelle sõnul muutub hübriidsisu aina enam õigustatuks.

Kõige intensiivsem hübriidajakirjanduse kultuur oli Eesti ja Vene ajalehtedes, millest ligi pooled aktsepteerisid märgistamata reklaamteksti.

„Ühendkuningriikide väljaanded erinesid teistest riikidest sellega, et ühelt poolt peaaegu ükski väljaanne ei keeldunud märgistamata ega märgistatud turundustekstide ehk advertorial’ide avaldamisest, kuid sama ajal soovisid kõik väljaanded turunduslikku sisu vastavalt märgistada,“ selgitas doktoritöö autor riikide erinevusi.

Uurimistöö tulemused lubavad väita, et veerand väljaannetest olid lojaalsed lugejatele, üks kümnendik reklaamiandjatele ja veidi enam kui pooled olid nõus avaldama reklaamtekste üksnes vastava märgistuse korral.

Bærug leiab, et ajakirjandus on sattunud väga haavatavasse ja pingelisse olukorda, kus ajakirjanduse ja turundusliku sisu sulandumine toetab demokraatia nõrgenemist. „Vastukaalu saab pakkuda tugev vaba ajakirjanduse traditsioon ning ajakirjanduslik autonoomia,“ usub Bærug.

Loe pikemalt ERR Novaatorist.
 

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Valminud on uussisserändajatele mõeldud Eesti teadus- ja kõrgharidusmaastikku tutvustavad lühivideod

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Teadusagentuuril  on valminud inglis- ja venekeelsed videoklipid Eestisse saabunud välisteadlastele, -tudengitele ja teistele meie teadus- ning kõrgharidusmaastikust huvitatud uussisserändajatele.

Lühivideod avavad teaduse- ja kõrghariduse rahastamissüsteemi, teadus- ja arendusasutuste struktuuri, akadeemiliste ametikohtade olemust ning siinse kõrghariduse ja õpetamise iseärasusi.

Kahe- kuni kolmeminutilised videod valmisid Siseministeeriumi juhitud  uussisserändajate kohanemisprogrammi raames, mille abil saavad Eestisse saabuvad välismaalased võimalikult kiiresti omandada esmased teadmised Eestis kohanemiseks ning iseseisvalt hakkama saamiseks.  Kohanemisprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) ja riigieelarvelistest vahenditest.

Uussisserändaja on alla 5 aasta Eestis seaduslikul alusel elanud välismaalane.

Videoklipid on kõigile vabalt kasutamiseks väljas Eesti Teadusagentuuri YouTube’i kanalil:

Teaduse- ja kõrghariduse rahastamine:

inglise keeles: https://www.youtube.com/watch?v=z-WlrSnnM-s

vene keeles:  https://www.youtube.com/watch?v=HJs4r7-_Klc

Teadus- ja arendusasutuste struktuur

inglise keeles: https://www.youtube.com/watch?v=_PVVIpXT7u8

vene keeles: https://www.youtube.com/watch?v=-SEwV9XDyEU

Akadeemilised ametikohad

inglise keeles: https://www.youtube.com/watch?v=aOiMOhjx5YY

vene keeles: https://www.youtube.com/watch?v=8ymbQI9QyVs

Viis praktilist teadmist kõrghariduses orienteerumiseks

inglise keeles: https://www.youtube.com/watch?v=K6QnYfSfqWg

vene keeles: https://www.youtube.com/watch?v=6yBlx6aK5Yo

Õpetamine on protsess

inglise keeles: https://www.youtube.com/watch?v=lW3qg5whBm0

vene keeles: https://www.youtube.com/watch?v=WKsLVyxO5rQ

Täname kõiki, kes panustasid oma aega ja teadmisi lühivideote loomiseks. Klipid tootis EstFilm.

Rohkem infot uussisserändajatele aadressil www.settleinestonia.ee.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome börsiettevõtete juhtide palgad kerkisid rekordkõrgustesse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome börsiettevõtete juhtide palgad ja boonused on kerkinud viimased viis aastat ning möödunud aastal püstitasid järjekordseid rekordeid. Kui tavasoomlase aastapalk kerkis möödunud aastal 475 euro võrra 42 250 euroni, siis börsifirmade juhtide keskmine aastapalk kerkis koos boonustega 23 717 euro võrra 1 110 107 euroni, vahendab Helsingin Sanomat.

Viimased kolm aastat on börsifirmade juhtide aastapalk ületanud miljon eurot ja oli möödunud aastal keskmiselt 1,1 miljonit eurot. Arvesse on võetud juhtidele makstud boonused, aga seal pole näiteks aktsiaid ning aktsiaoptsioone või pensionilisasid.

Viimastel aastatel on juhtide palk kerkinud keskmiselt 2,2 protsenti aastas, samas kui tavatöötajate sissetulekud on kasvanud vaid 1,1 protsenti aastas. Suurte börsifirmade juhtide palgad on seega kerkinud kaks korda kiiremini kui ülejäänud soomlastel.

Viimase 12 aasta jooksul on börsifirmade juhtide aastapalk kerkinud kokku 51 protsenti ehk 376 000 euro võrra. Kasvust suurema osa moodustavad boonused, mis on kerkinud tervelt 125 protsenti ehk üle 200 000 euro võrra. Tavatöötaja palk on selle aja jooksul kerkinud 35 protsenti ehk 11 000 euro võrra.

Börsiettevõtete juhtide põhipalk kerkis möödunud aastal 3 protsenti 744 000 euroni, samas kui tavatöötajate põhipalk kerkis vaid 1 protsendi võrra 41 500 euroni aastas.

Firmajuhid teenivad hästi ka töö kaotamisel. Näiteks konsultatsioonifirma Pöyry maksis möödunud aastal lahkunud juhile Alexis Fries’ile 773 000 eurot lahkumishüvitist. Uus Pöyry juht Martin à Porta sai tööle asumise puhul 450 000 euro eest aktsiaid ja boonuseid. Seega läks juhi vahetus ettevõttele maksma üle 1,2 miljoni euro.

Firmast Outotec möödunud aastal lahti lastud juht Pertti Korhonen sai lahkumishüvitist 1,4 miljonit eurot ehk samapalju kui keskmine soomlane teenib terve elu jooksul.

Soome kõige enam teeniv firmajuht on kindlustusfirma Sampo juht Kari Stadigh, kelle aastapalk koos boonustega oli 5,1 miljonit eurot ning see kasvas aastaga 18 protsendi võrra. Stadighi põhipalk kerkis aastaga 15 protsenti 961 000 euroni.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Apple Pay mobiilimakste teenus laieneb aasta lõpus Soome

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Maailma levinuim mobiilimakste teenus Apple Pay laieneb aasta lõpus Soome. See tähendab, et kõik iPhone’i omanikud saavad oma telefoniga teha Soomes makseid poodides, kus on kasutusel vastav võimalus. Lisaks Soomele laieneb Apple Pay aasta lõpuks veel Rootsi ja Taani, vahendab yrittäjät.fi.

Lisaks iPhone’ile töötab Apple Pay koos kellaga Apple Watch.

Apple Pay on kiiresti arenenud kõige levinumaks NFC-tehnoloogiat kasutavaks mobiilimaksete teenuseks, mille kaudu tehakse 90% kõikidest mobiilimaksetest maailmas.

Eestis Apple Pay veel ei tööta.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1234...12Page 3 of 12