Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: august 2017

Tallinna Ülikoolis toimub Eesti eesistumise rändekonverents “The EU in the Global Race for Talents: Challenges and Solutions in Strengthening the EU’s Competitiveness”

NordenBladet — 21.-22. septembril toimub Tallinna Ülikoolis Eesti eesistumise rändekonverents “The EU in the Global Race for Talents: Challenges and Solutions in Strengthening the EU’s Competitiveness”. Konverentsil uuritakse tööjõurännet puudutavate poliitikate hetkeolukorda ja rändega seotud tavasid Euroopa Liidus, vahetatakse mõtteid ning kavandatakse edasisi samme antud valdkonnas.

Tööjõu ränne on tänapäeval üks võtmeteemasid, mis mõjutab riikide majanduslikku konkurentsivõimet ning pakub võimalusi teadmiste levikuks, innovatsiooniks ja majanduskasvuks. Käsitletakse erinevaid tööjõu liikumisega seotud küsimusi. Näiteks arutletakse, kuhu ja mis põhjustel lähevad oskuslikud töötajad ning millised on võimalused Euroopa Liidu riikidel selles vallas koostööd teha või konkureerida. Samuti mõeldakse, kuidas saaks erasektor soodustada talentide liikuvust ning milline peaks olema Euroopa Liidu roll rahvusvahelises kontekstis.

Konverentsile on oodatud kõik, kes puutuvad tööalaselt kokku seadusliku rändega Euroopas või kel on teema vastu huvi, sealhulgas erinevate ELi liikmesriikide ja institutsioonide poliitikakujundajad, erasektori esindajad ja laiem avalikkus.

Konverentsi töökeel on inglise keel, esimese päeva ettekannetel on sünkroontõlge eesti keelde. Üritus on tasuta, kuid eelregistreerumisega siin.

Lisainfo ja täpsem programm on kättesaadavad Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koduleheküljel.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Pagulased on Soomes kõvad marjakorjajad

NordenBladet — Soomes on käes mustika-aeg, metsad on marju täis, aga soomlased ise eriti marju korjata ei viitsi. Lühiajaliste viisadega välismaalased Taist ja Ukrainast ning viimasel ajal ka pagulased on väga vilkad marjakorjajad. Korjajatel on võimsad rehad, millega marju otse põõsast ämbrisse tõmmatakse. Päevaga on võimalik korjata mitusada kilo marju.

Soome maapiirkondades elavad pagulased lähevad metsa juba öösel, et omale marjade korjamisega taskuraha teenida. Kirkkonummis asuvas Evitskogi pagulaskeskuses tegeletakse marjade korjamise ja müügiga juba teist suve, vahendab Helsingin Sanomat.

Pagulaste korjatud mustikad on minev kaup, neid ostetakse näiteks Espoos ja Vantaal. Isegi Helsingi kesklinnas on seltskond, kes ostab Evitskogi mustikaid.

Mustikad maitsevad korjajatele endilegi, neist on tehtud pirukaid ja mahla. Marju on metsas palju, möödunud aastal koguni väga palju, tänavu on samuti palju, aga saak on hilisem. Mõned kohalikud korjavad ka marju, aga metsad on nii suured, et teist korjajat metsa minnes naljalt ei näe.

Soomes saab marju müüa maksuvabalt, kui tegemist on korjamisega harrastaja tasemel ja ei tegeleta edasimüügiga.

Pagulaste jaoks on marjade korjamine väga hea tegevus, sest see aitab püsida aktiivsena. Muidu on pagulastel tööd leida raske. Pagulased räägivad, et käivad korjamas iga päev, kui just ei saja lausvihma. Muidu vastuvõtukeskuses ei ole neil midagi teha ja nad peavad päevad läbi lihtsalt istuma ja ootama.

Evitskogi keskuses on ligi 300 varjupaigataotlejat, põhiliselt noored mehed.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome toll leidis Eestist tulnud auto peidikutest 43 kg püssirohtu

NordenBladet — Soome tolliametnikud leidsid Eestist tulnud autost läbivaatusel sinna peidetud 43 kg suitsuvaba püssirohtu. Lisaks oli autos 3000 kuuli ja 17 padrunisalve, mille omamine pole Soomes keelatud. Juhtum toimus 20. juunil. Autot otsustati kontrollida seal olnud isikute omavahelise jutuajamise põhjal, edastas politsei.

Autos olnud kaks välismaalast võeti läbiotsimise käigus kinni ja vangistati lõhkeainekuriteo, ohtlike ainete vedamise ning salakaubaveo tõttu, räägib asja uurimisega tegelenud Helsingi politseijaoskonna kriminaalkomissar Marko Forss.

Mehed olid tulnud Venemaalt, ostnud asjad Eestist seni tuvastamata isiku käest ning sõitnud siis laevaga Soome. Politsei info kohaselt oli nende eesmärk sõita edasi Venemaale.

Püssirohu taust on jäänud selgusetuks, kuna pakenditelt on märgised eemaldatud. Eeluurimisel on selgunud, et püssirohtu taheti kasutada padrunite valmistamiseks.

Ühest kilost püssirohust saab ligi 500 padrunit ja avastatud kogusest oleks saanud teha 21 500 padrunit, räägib Forss.

Mehed rääkisid ülekuulamisel, et tahtsid lõhkeainet kasutada enda tarbeks, aga eeluurimisel on selgunud, et vähemalt üks meestest on varem tegelenud relvastuse müügiga. Ta oli käesoleval aastal reisinud korduvalt Soome, Eesti ja Venemaa vahel.

Politseil pole infot, et tegemist on organiseeritud kuritegevuse või terrorismiga. Eeluurimine on lõppenud ning asi antakse üle prokuratuurile süüdistuse esitamiseks.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Keskkonnakomisjon arutas taimekaitsevahendite ulatusliku kasutamise ohjeldamist

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon arutas (03.august) mesilaste hukkumise ja taimekaitsevahendite ulatusliku kasutamisega seoses Eesti mesindusorganisatsioonide pöördumist, milles nõutakse neonikotinoide ja glüfosaate sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise lõpetamist.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on kahetsusväärne, et vaatamata korduvale tähelepanu juhtimisele esineb taimekaitevahendite põhjendamatut ja ulatuslikku kasutamist.

„See on lubamatu tegevus, millega kaasneb nii keskkonnakahju kui ka majanduslik kahju mesinikele,“ ütles Vakra. „Peame arutama, kuidas taimekaitsevahendite ulatuslikku ja põhjendamatut kasutamist ohjeldada. Kas lisaks piirangute karmistamisele ja kahju korvamise mesinikele, tuleb hakata kohaldama ka karistusi rikkujate suhtes.“

Vakra pani põllumeestele südamele, et nad teadvustaksid oma tegude tagajärgi ja kasutaksid taimekatsevahendeid vastutustundlikult. „Tänavune praktika on väga kurb, sest hukkunud on tuhandeid mesilinde ja seetõttu peame vajalikuks arutada valdkonna paremat reguleerimist ka keskkonnakomisjonis,“ ütles Vakra.

Eesti mesindusorganisatsioonid viitavad oma pöördumises statistikaameti andmetele, et Eestis on praegu enam kui 43 000 mesilasperet. 9000 kuni 15 000 mesilaspere hukkumine tähendab mesinikele aastas kaks kuni kolm miljonit eurot kahju.

Mesinikud soovivad uue taimekaitseseaduse ja sellest tuleneva taimekaitsetöid reguleeriva määruse kiiret jõustamist, sõltumatu mesindusnõukogu moodustamist maaeluministeeriumi juurde ning kauplustes müügil olevate toiduainete regulaarset analüüsimist pestitsiidi- ja herbitsiidijääkide suhtes.

Istungist võtsid osa Eesti Mesinike Liidu, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, Eesti Meetootjate Ühenduse, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusameti ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Keskkonnakomisjon on sama teemat arutanud ka 2016. aasta märtsis.

 

Avafoto: Rainer Vakra (Riigikogu fotoarhiiv)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Üha rohkem soomlasi sõidab joobes olekus

NordenBladet — Üha rohkem soomlasi istub autorooli joobes olekus, kasutades ära võimalust, et Soomes on autojuhtidel lubatud joove 0,5 promilli. Politsei poolt viimasel ajal korraldatud reididel on tuvastatud sadu juhte, kel on joove, aga see jäi alla 0,5 promilli, vahendab Helsingin Sanomat.

Kokku tuvastati reidide käigus kerge joove 890 juhil. Helsingi politseijaoskonna komissar Anne Hiltunen ütles, et selliste kerge joobega juhtde arv kasvab. Osa juhte joob ära pudeli õlut ja istub julgelt autorooli, justnagu ei tähendaks pudel õlut mitte midagi.

Arstiteaduste professori Timo Tervo sõnul on päevselge, et kui juua alkoholi, siis ei tohi autorooli istuda. Samas tunnistab ta, et kui keskenduda ainult promillidele, siis see üksi liiklusturvalisuse olukorda ei paranda. Promillidele pööratakse tähelepanu, kuna neid on lihtne mõõta ja neist on lihtne lugusid kirjutada.

Professor jätkab, et sajad tuhanded soomlased kasutavad ravimeid, mis pärsivad keskendumisvõimet. Rohtude mõju all olevaid juhte aga ei kontrollita üldse. Lisaks võivad juhtimisvõimet vähendada teatud haigused.

Kui võtta rohtusid koos alkoholiga, on mõju mitmekordne, kuigi promille ei pruugi olla üldse palju. On ka selliseid mõnuaineid ja rohtusid, mida on raske reidide käigus tuvastada. Näiteks Helsingis tuleb narkootiliste ainete mõju all auto juhtimist ette samapalju kui joobes juhtimist. Tervo märkis, et üks tema tuttav põdes vähki ja tarvitas ravimina opiaate, millel on eriti pärssiv mõju keskendumisvõimele. Arst aga ütles talle, et autoga võib koju küll sõita. Õnneks oli patsient nii tark, et seda siiski ei teinud.

Puhumisreidid pole Tervo sõnul ka eriti efektiivsed joobes juhtimise vähendamiseks. Autoga võib näiteks sõita alkohoolik, kel pole küll promille veres, aga kes saab alkoholi tarvitamisest tingitud epilepsiahoo. Selliseid juhtumeid on tulnud välja päris palju liiklusõnnetustega seoses. Alkohoolik võib olla purjus ka siis, kui üldse alkoholi ei tarvitagi.

Alkohooliku maks on nii läbi, et ei suuda enam jääkprodukte töödelda. See viib selleni, et kuigi veres pole mitte ühtegi promilli, on keskendumisvõime häiritud samamoodi nagu purjus olekus.

Samamoodi on risk suur, kui juht on vana, kergelt dementne inimene, kes tarvitab ravimeid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi. Sellise inimese risk õnnetusse sattuda on sajakordne. Samas näiteks 0,3-promillise vere alkoholisisaldusega noore inimese risk on kahekordne. Ehk siis haige vanainimese risk on 50 korda suurem.

Tervo väitel on Soomes lubatud joobe piir 0,5 promilli, kuna siis hakkab risk oluliselt suurenema. 0,2 ja 0,5 promilli vahel risk ei suurene. 0,2-0,5-promillise vere alkoholisisaldusega juhtide põhjustatud õnnetuste hulk on samaväärne nendega, kes pole alkoholi tarvitanud. Kui Soomes kehtestada alkoholile nulltolerants, siis see professori arvates mingit efekti ei annaks, küll aga vaadatakse jätkuvalt läbi sõrmede paljudele suurematele riskidele.

Samas ei tähenda 0,5 promilli piir Tervo väitel seda, et kerges joobes peakski autorooli istuma. Tema sõnul on selge, et kui võtad, siis ära sõida. Seadust peab järgima ja alkohol pärsib igal juhul juhtimisvõimet.

Tervo sõnul aitab joobes juhtimise vältimisele kaasa nii poliitika kui laiem ühiskondlik diskussioon, mitte lihtsalt reidide käigus promillide mõõtmine. Alkoholi, narkootiliste ainete ja teatud ravimite tarvitamise tõusu on märgata kõigis eluvaldkondades, mitte ainult auto juhtimisel. Ainult reidide ja karistustega seda olukorda ei muuda, selleks peab probleemiga tegelema laiemalt.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT