Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: juuni 2017

6 NIPPI sujuvaks lennureisiks lastega

NordenBladet — Nii sinu, kui kaasreisijate lend võib osutuda laste virina tõttu üsna väsitavaks. Aga mitte juhul, kui valmistud juba eelnevalt ette, kirjutab Mashable. Emade ja spetsialistide koostöös kokkupandud nipid muudavad lendamise rahulikuks.

1. Kui võimalik, väldi vahelende
Lennureis võib juba ilma ümberistumistetagi olla lapse jaoks hirmutav ja väsitav. Pikk ooteaeg lennujaamas muudab seda olukorda veelgi pingelisemaks.

2. Tutvu eelnevalt reisihtkohaga
Hea viis saada lapsed reisisihtkohast huvituma, on tutvuda juba kodus ajaloo, kultuuri ja vaatamisväärsustega. Näita lapsele multifilme või filme, mis on reisisihtkohas loodud ning seleta hiljem lennukis, et olete nüüd minemas sinna riiki, kus multifilmi tegevus toimus. Kui võimalik, näita lennukis filmi või multifilmi.

3. Võta lennuki peale uusi ja põnevaid mänguasju kaasa
Teate ju isegi, et kui laps saab uue mänguasja, jagub tegevust tükiks ajaks – kasuta see olukord lennukis ära. Teine variant on mõni soodne lelu muuta põnevamaks, näiteks paki see paberi sisse, et lapsel oleks harutamist.

4. Paki snäkid kaasa
Vahepala on reisiva vanema parim sõber. Vali sellised palad, mis on kergesti seeditavad ja ei määri käsi.

5. Pea meeles: vähem on rohkem
Tundub ahvatlev mõte pakkida kaasa kõik mänguasjad, tekid, filmid, et lapsel ei tekiks millestki puudust. Küll aga tasub meeles pidada, et pretensioone esitatakse selle põhjal, kui palju on asju. Mõtle hoolega, mida päriselt vajad ja mida saad kohapealt. Kui on lühike lend, pole vaja kaasa võtta kogu elamist.

6. Mõtle kaasreisijate peale
Kui lendad lastega, aitab piisav hoolitsemine ja mõistmine kenasti toime tulla. Keegi ei vaata selle peale hästi, kui lapsed häirivad lennurahu ning lapsevanem ei sekku. Me kõik oleme näinud olukordi, kus laps nutab avalikus kohas, aga kõik on tänulikud, kui lapsevanem vähemalt üritab last rahustada.


Avafoto: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

 

Selline näeb välja lennukite viimne puhkepaik + FOTO!

NordenBladet — Mis juhtub lennukitega, mille kasutusaeg on lõpule jõudnud? Paljud neist jõuavad niiöelda lennukite surnuaeda, kirjutab The Telegraph. Ameerikast võib selliseid silmapaistvaid lennukite surnuaedu leida mitmeid. Esimesed on loodud peale Teist maailmasõda, kui relvajõududel oli käes piisavalt lennukeid, mida lõpuks enam ei vajatud. Lisaks sõjalennukitele on maalapil ka reisilennukeid, mis on oma aja ära elanud.

Maailma suurim õhusõidukite kalmistu leidub Arizonast ja kannab nime Davis-Monthan´i õhubaas. Sinna on paigutatud ligi 5000 USA ametivõimude lennukit, mida enam ei kasutata. Kui lennukid tuuakse surnuaiale, pestakse nad kõigepealt ning eemaldatakse kütuse- ja muud plahvatusohtlikud osad. Osad masinad on veel kasutuskõlblikud, nende ventilatsiooni kanalid topitakse kinni ja masinale kantakse peale päikesekindel kaitsevärv. Osad masinad võetakse lahti varuosadeks ja mõned hävitatakse täielikult.

Teine suur lennukite kalmistu asub Californias – Mojave Air and Space Port. See koht toimib praegu ka lennujaamana. Seal on väga palju kasutuselt võetud reisilennukeid.


Foto: Mojave Air and Space Port (Google Earth)

Lõuna-Californias asub Victorville lennujaam, kus hoitakse samuti sadu kasutuselt võetud reisilennukeid. Seda lennujaama on kasutatud ka sarjades ja filmides. Arizona ja California on kliima poolest ideaalsed paigad lennukite ladustamiseks. Kuiv õhk ei lase masinatel nii kiiresti roostetada ja seetõttu saab varuosi kauem säilitada. Igaüks kahjuks lennukite kalmistule seiklema ei pääse. Davis-Monthan´is korraldatakse siiski aegajalt bussireise.

Avafoto: OHMYGOSSIP/Google Earth

 

Soome kirjanik Miki Liukkonen söömishäirest: Värisesin ja nägin välja nagu luukere + FOTOD!

OHMYGOSSIP — Söömishäired ja tundidepikkune raamatu kirjutamine viis Soome kirjanik Miki Liukkonen´i psühhiaatriahaiglasse. Mehe arvates ei taheta andekate, hella hingega inimeste probleeme näha, kirjutab MeNaiset.

Kirjanik Miki Liukkonen (27) on aastaid võidelnud söömishäiretega. Halvimatel päevadel tarbis ta päevas vaid 800 kalorit ja kehakaal langes 53kg juurde (sealjuures olles ise 181cm pikk). Nendel aegadel oli ta kirjutamas O-nimelist raamatut, millega töötas 10 tundi päevas, jõi liiga palju alkoholi ja magas halvasti. Aastal 2015 järgnes sellele kõigele kokkuvarisemine.

“Oli hommik, värisesin ja nägin välja nagu luukere. Helistasin isale ja ütlesin, et minuga pole kõik korras. Isa tuli järele ja viis psühhiaatriakliinikusse. Sain sealt tugevad rahustid peale ja suutsin neile rääkida kogu oma eluloo ära.”

Haiglas ei suhtutud mehe elatud eloloosse piisava tõsidusega. Kõige enam aitas meest tema ambitsioonid, soov kirjutada ja lähedaste tugi. Miki sõnul ei suhtutud tema nooruseas kogetud endassetõmbumisse tõsiselt, kuna teda peeti alati andekaks ja lihtsalt hellaks poisiks. Ta on ka praegu jätkuvalt selline.

“Paljusid isikuomadusi eiratakse. Ei mõelda, et kui teisel on kehv enesetunne, on tal kehv enesetunne jätkuvalt ka siis, kui ta on kunstnik või tuletõrjuja.”

Kaks aastat pärast murrangut läheb mehel paremini, aga tee on olnud pikk ja söömishäired jätkuvad mingilmääral edasi. “Aga tahaksin sellest olukorrast võitu saada.”

https://www.instagram.com/p/BQFVui2j8YF/?taken-by=mikiliukkonen

https://www.instagram.com/p/xACto1o_LY/?taken-by=mikiliukkonen

https://www.instagram.com/p/BRBOPnSgnOa/?taken-by=mikiliukkonen

Avafoto: Miki Liukkonen @ Instagram
Artikkel tõlgitud veebist MeNaiset

Iltalehti: Muutub üha populaarsemaks, et ka naised vaatavad pornot

OHMYGOSSIP — Muutub üha populaarsemaks, et ka naised vaatavad pornot. Kes ühel või teisel põhjusel, aga olulisem on see, et see teema ei ole tabu ning sellest võiks julgelt ka partneriga rääkida, kirjutab Iltalehti.

“Olen vaadanut pornot nii üksi, kui partneritega. Visuaalsust hindava inimesena mulle meeldivad kaunid inimesed. Mulle ei meeldi lihtsalt tegevus, vaid tahan, et pornos oleks mingi idee ja lugu. Porno võib seksuaalelule olla elavdav kogemus. Tuleb vaid meeles pidada, et päris elus ei ole asjad nii nagu filmides. Ennast ei tohiks poronostaaridega võrrelda, vaid oma kehas olla mina ise. Usun, et kõrvaltoimed ilmnevad siis, kui inimene ei suuda pornota enam seksi harrastada.
Olen tähele pannud, et mehed ei ole tavaliselt harjunud, et ka naine võib pornot vaadata. Juba ainuüksi see, et naine tahab koos mehega pornot vaadata, erutab neid.”

Pirjeta, 60

“Vaatan pornot mõned korrad nädalas. Kategooria vaheldub vastavalt meeleolule: vahel raju, teinekord romantiline, mõnikord grupiseks ja aeg-ajalt amatöörseks. Porno vaatamine on minu jaoks oma rahulik hetk, mil hellitan oma seksuaalsust. Ükskord vaatasin pornot endise poiss-sõbraga, aga see oli pigem piinlik. Justkui keegi oleks tunginud minu salajasse tsooni. Räägin aeg-ajal parimate sõpradega porno vaatamisest. Aastaid tagasi üks sõpradest manitses mind porno vaatamise eest ja ütles, et selle tagajärjel võib seksuaalsus väärastuda. Ma ei tea, kust ta sellise mõtte sai. Tunnen, et eneserahuldamine ja fantaasiad on üks osa seksuaalsusest. Ma ei ole halba mõju märganud. Pigem tunnen, et olen voodis julgem. Näitan otse välja, mida naudin ja millal naudin. Ma ei häbene.”

Hanna, 27

“Vaatan pornot iga nädal. Tähtsaim on näha ja kuulda, et inimesed tõesti naudivad ning rõõm on ehtne. Väljanägemine ja vaatenurgad ei ole minu jaoks nii olulised. Mulle meeldib pigem selline porno, kus koguaeg on keha üleni näha, mitte selline, kus põhirõhk on näoilmetel. Pornos on palju asju, mis mulle ei meeldi. Näiteks asjad, mille puhul on teada, et need teevad päriselus haiget. Võin vaadata ka lesbi- või homopornot, aga ka siin on oluline, et mõlemad naudivad seda täiel rinnal. On kahetsusväärne, et enamjaolt on porno siiski meestele suunatud. Õiget naudingut on väga raske leida. Olen mitu korda mõelnud, et peaks pornolehele andma korraliku tagasiside selle kohta, mida ja kuidas naised seda kasutada soovivad. Nüüd, kui otsida populaarsemaid videoid, leidub sealt vaid meeste massipornot, kus olulisem on midagi muud, kui puhas nauding.”

Heidi, 27

“Vaatan pornot ebaregulaarselt. Mõnikord mitu korda nädalas, teinekord vaid paar korda kuus. Ka see, mida vaatan, vaheldub väga palju. Ma ei oska praegu veel öelda, milline porno on minu arust parim või mis mulle meeldib. Teisest küljest on sama olukord ka seksi koha pealt – ma alles otsin ennast. Mingil põhjusel on seks mulle väga raske asi, tihti ma ei naudi seda. Lisaks ei oska ma poiss-sõbraga sellest vestelda, kuigi oleme pikalt koos olnud. Porno tundub kuidagi lihtne ja turvaline viis leida seksuaalsust. Loodan, et ühel päeval julgen ma nendest teemadest ka partneriga rääkida. Võib-olla võiksin porno kaudu näidata ja öelda, mis mulle meeldib.”

Maria, 22

“Olen üritanud mõned korrad pornot vaadata, aga kogemused ei ole head olnud. Olen vaadanud nö softpornot, aga ka see ei ole mind haaranud. Ma leian, et teiste seksimise vaatamine on vale ja vastik. Lisaks tean mitmeid, kelle elu, paarisuhe ja ka karjäär on pornosõltuvuse tõttu hävinenud.”

Hanna, 34

“Vaatan pornot paar, kolm korda nädalas. Olen õnnelikus paarisuhtes, aga me mõlemad soovime ka seda oma seksuaalset aega, kus porno on abistavas rollis. See on kiire abi näiteks stressi puhul. Oleme pornost saanud ideid oma seksuaalellu. Mulle meeldivad enim amatöörvideod, kuna need on kõige realistlikumad. Partneriga vestleme neist asjust avameelselt, aga mitte sõpradega. Naljakas, et seksuaalelust on sõpradega lihtne rääkida, aga pornost ja eneserahuldamisest mitte, kuna need on tabu. See on siiski terve osa inimese elust, niikaua, kui ei lähe äärmustesse.”

Minka, 27

“Vaatan pornot paar korda kuus. Peamiselt siis, kui tahan orgasmi saamiseks lõdvestuda ning ei pea oma kujutlusvõimet kasutama. Partneriga oleme üksteisele porno linke saatnud, aga koos pole vaadanud. Võin sõprade ja partneriga pornost vabalt rääkida. Peale paari klaasikest kangemat oleme partneriga naljatades isegi pornofilmi kavandanud. Minu arust on porno positiivne asi. Sealt saab häid nippe enda voodiellu. Amatöör- ja fetišporno näitlejad on tavalised inimesed. See on aidanud mul oma keha aksepteerida. Ainuke negatiivne asi, mida võin porno vaataja seisukohast öelda, on sellega kaasnev häbitunne. Endine partner häbenes seda nii väga, et ei tunnistanud kunagi, et vaatab pornot või masturbeerib. Ükskord vaatasin tema interneti ajaloo läbi ja leidsin sealt mitu pornolehe külastust. Ebasündsate fotode vaatamine ei ole partneri petmine.”

Hanna, 31

 

Avafoto on illustreeriv: OHMYGOSSIP
Artikkel on tõlgitud Iltalehti´st

TÜ täiendusõppe programmijuht Esta Pilt: Tartu ülikool kutsub õpihuvilisi suveülikooli

NordenBladet — Kõik õpihuvilised on oodatud Tartu ülikooli XVIII suveülikooli, et muuta oma suvi tegusaks ja ühendada puhkus põneva koolitusega.

TÜ korraldab sellel aastal juba kaheksateistkümnendat korda suveülikooli programmi ja ootab osalema juhte, spetsialiste, ametnikke, õpetajaid, raamatukoguhoidjaid, kultuuri- ja spordihuvilisi ning kõiki teisi õpihimulisi. Sel suvel on võimalik õppida enam kui kolmekümnel koolitusel, mis toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

„Suveülikooli programmist leiavad enda jaoks põneva koolituse väga erinevate huvidega inimesed. Kursusi on motivatsiooni ja käitumise mõjutamise, loovuse, töösoorituse arendamise, nõustamisoskuste, ajajuhtimise, elumuutustega kohanemise, depressiooniga toimetuleku, ravimtaimede, õiguse jpt teemadel. Huvitavaid kursusi leiab ka kultuurivaldkonnast: kultuuride erinevused äris, kirjandus ja film, teatri mõju, mõisaarhitektuur, kudumine ning palju muud,“ tutvustas suveülikooli tänavusi võimalusi TÜ täiendusõppe programmijuht Esta Pilt.

Osalejad saavad Tartu ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Kui soovid end täiendada ülikooli õppejõudude ning oma ala parimate praktikute juhendamisel, siis liitu teiste motiveeritud õppijatega Tartu ülikooli suveülikoolis!

Registreerimine ning täpsem info suveülikooli kursuste kohta on leitav suveülikooli koduleheküljelt.

Avafoto: NordenBladet