Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: juuni 2017

Arstiteadlased: puudulik terviseuuringute rahastamine mõjutab negatiivselt eestlaste tervist

NordenBladet — Täna, 16. juunil saatsid Tartu ülikooli arstiteadlased sotsiaalministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, milles avaldasid muret teadusuuringute alarahastamise ja Eesti rahva tervise tuleviku pärast.

Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaani ja nõukogu esimehe Margus Lemberi sõnul on Eesti tervisesüsteemi edendamiseks vaja teadustööd ja innovatsiooni. „Teeme kõrgel tasemel teadustööd ja meie teadlased on rahvusvaheliselt tunnustatud. Ometi oleme hetkel olukorras, kus praegune puudulik teaduse rahastamine hakkab takistama meditsiini teaduspõhist arendamist ja mõjub negatiivselt nii Eesti rahva tervisele kui Eesti majanduse arengule,” sõnas Lember.

Eesti Teaduste Akadeemia eestvedamisel ning sotsiaalministeeriumi ja Tartu ülikooli aktiivsel osalemisel valmis Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia aastateks 2015-20, kus on muuhulgas kirjas tulevikuvisioon vajalike terviseuuringute organiseerimiseks ja rahastamiseks. Oma pöördumises tunnevad arstiteadlased muret, et plaanitud strateegiat ei ole tegelikkuses ellu viima asutud ja tegemist on järjekordse riiulisse tolmu koguma jäänud dokumendiga. Samuti ei ole saavutatud strateegia elluviimiseks ette nähtud rahastamise märkimisväärset kasvu.

„Olulistes tervishoiuküsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vaja teaduslikke uuringuid, mille tulemustele põhinedes saaks järeldusi teha. Hetkel aga tervisesüsteemi vajadustest lähtuvad uuringud sotsiaalministeeriumi tellimusel praktiliselt puuduvad. Samuti puudub arstiteadlastel info väljavaadetest ja olukorra paranemisest lähiaastatel. Ühiskonnas levivad aga üha enam uskumustel põhinevad ja eestlaste tervist kahjustavad seisukohad. Näiteks väärarusaamad vaktsineerimise vajalikkusest või imeravimite nagu MMS toimimisest,” selgitas Lember.

Teadlased rõhutavad, et riiklik teaduse baasrahastuse oluline kasv, mis pidanuks tagama stabiilsuse konkurentsipõhise grandisüsteemi kõrval, on jäänud ebapiisavaks ning riiklik teaduse rahastamine kaugeneb eesmärgist jõuda ühe protsendini SKPst. Samuti jäi tühjaks lubaduseks doktorantide igakuise toetussumma kahekordistamine. Kõik see muudab teadlaste olukorra ebakindlaks, mistõttu siirdub üha vähem noori teadusesse ja teadlaste arv järjest väheneb.

Olukorra parandamiseks teeb Tartu ĂĽlikooli meditsiiniteaduste valdkond viis ettepanekut:

1. Strateegia „Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse” edukaks tööle rakendamiseks on vaja kokku kutsuda strateegia elluviimiseks loodud terviseala teadus- ja innovatsiooninõukogu.

2. Käivitada tervishoiupraktikutele suunatud teadus- ja arendustegevuse toetusmeede, et kliinilise ja teadustöö ühendamise abil aidata kaasa arstiabi kvaliteedi parandamisele Eesti tervishoiusüsteemis.

3. Koostada tervisesüsteemi arenguvajadustest lähtuv kliiniliste rakendusuuringute programm.

4. Tagada riiklike doktoranditoetuste kahekordistamine vastavalt esialgsele lubadusele.

5. Riiklik teaduse rahastamine peab suurenema ühe protsendini SKPst. Stabiilsuse tagamiseks on vajalik eeskätt baasfinantseerimise suurendamine.

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Jana Hallas räägib NordenBladeti terviseruubriigile oma elustiilist ja põhimõtetest: Teen kõike kirglikult!

NordenBladet – “Ma pole kĂĽll ausalt öelda just hea näide tervislikust eluviisist rääkijana – ei ole taimetoidu austaja ega tee trenni, aga võin rääkida oma elustiilist ja põhimõtetest,” ĂĽtleb alati hoolitsetud ja naiselik disainer, stilist ja laulusõnade autor Jana Hallas (47) NordenBladet.ee-le meie intervjuu alguses.

Ent peagi selgub, et Jana elustiil ongi nö “pingutamata” tervislik. Jana, kellele on raske vanuseks pakkuda rohkem kui 35 avaldab meile ka oma igavase nooruse saladuse – nimelt ei tee Jana midagi sunniviisileselt ning kui midagi teeb, siis väga kirglikult ent unustamata mõõdukust. “Ma ei tea, kui tervislik on minu eluviis, aga midagi oluliselt ebatervislikku selles ka vast pole. Oluliseks pean mõõdukust kõiges. On mõned aspektid, mida olen läbi aja silmas pidanud, kuna see mulle lihtsalt sobib.”

Siin on Jana Hallase kolm õnneliku ja tervisliku elustiili soovitust:

1. Toit. Hommikusööki söön alati kindlasti. Praktiliselt alati kui võimalik söön kaerahelbeputru. See hoiab ainevahetuse korras, annab mõnusa täiskõhu tunde ja maitseb mulle.

Ilmselt on peale hommikupudru kõige tervislikum osa minu toitumisharjumustest see, et iga päev söön vähemalt korra sooja praadi või suppi. Ühtegi dieeti pole kunagi proovinud. Lapse emana hakkasin toidu kvaliteedile ning toitumisele rohkem tähelepanu pöörama. Ei söö enam nii rasvast liha, üritan vältida praetud toite, süüa peale sealiha ka loomaliha ja kord nädalas kala.  Salateid pole ma paraku kunagi armastanud. Vett hakkasin ka alles paar aastat tagasi jooma teadlikult, sest vajadust juua pole ma tundnud. See-eest on hommikune suur tass musta kohvi hädavajalik.

Ma ei söö midagi eriti tervislikku, samas ka mitte midagi oluliselt ebatervislikku. Suhkru ja soolaga olen emana rohkem piiri pidanud kui varem. Enne polnud probleem süüa pakk komme korraga, nüüd olen hoopis mõistlikum ja teadlikum, sel teemal ka räägitakse praegu hoopis rohkem. Joogiks tarbin gaasita vett, kuigi mõni aasta tagasi jõin vaid gaseeritut. Koju mahlasid ega limonaadi ei osta. Ka valget saia ma koju ei too. Küpsetamiseks kasutan küll valget nisujahu, vahel segan täisterajahu sekka. Kui mahe või öko ikka oluliselt maitset muudab, jään ikkagi tavapoe kauba juurde. Loomulikult eelistaksin puhast talukaupa, iga hinna eest see aga mu eesmärk ei ole.

2. Liikumine. Liigun loomulikult – koristan tube, käin jala ja treppidest ĂĽles (lifti asemel), sõidan mõistlikud vahemaad auto asemel jalgrattaga. Suvel niidan muru. Ă•nneks ei ole mul ka istuv töö. Spetsiaalselt trenni ei tee, samas käisin vahepeal joogas, mis, eriti venitused, väga meeldis. Vahel painutan kodus.

3. Teen kõike kirglikult. Süvenen oma tegevusse, lähen oma projektide puhul ikka väga karakterisse sisse. Olgu see siis moedisain, keraamika või emaksolemine. Oskan rõõmu tunda väikestest asjadest ja panna neid tähele.

https://www.instagram.com/p/BGM54oiNkgm/?taken-by=janahallas

https://www.instagram.com/p/BH_smZXgx-c/?taken-by=janahallas

https://www.instagram.com/p/BUpBgKglhLy/?taken-by=janahallas

https://www.instagram.com/p/BHRSMHJgLUu/?taken-by=janahallas

https://www.instagram.com/p/BIzkOQQgM79/?taken-by=janahallas

https://www.instagram.com/p/BKxaS-9AqZd/?taken-by=janahallas

Avafoto: Jana Hallas (Instagram/@janahallas)

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2017 – AJAKAVA & INFO

NordenBladet – Euroopa Liidu eesistujariik on liikmesriik, kes vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks. Eesti on esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta juulist kuni detsembri lõpuni.

Euroopa Liidu Nõukogus otsivad 28 liikmesriiki oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt kokkuleppeid poliitikates, mis mõjutavad enam kui 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust. Eesistuja ülesanne on otsida liikmesriikide eriarvamustes üksmeelt ja suunata neid kokkulepete poole, olles ühistes huvides tegutsev aus vahendaja.

Eesistuja avab toimuvat ka meediale ja rahvusvahelisele avalikkusele, vahendades liikmesriikide ĂĽhistele seisukohtadele jõudmise protsessi ning arutluse all olevaid sisulisi teemasid ja kĂĽsimusi. Sealjuures tuleb eesistujal korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörĂĽhmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi.

Liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal seejärel esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Kõige viimases läbirääkimiste faasis võtab Euroopa Liidu Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigile liikmesriikidele siduvaid otsuseid, mis kujundavad liikmesriikide 500 miljoni elaniku igapäevaelu. Eesistujana tuleb Eestil tegeleda kokku umbes 500 erineva teemaga.

Eesti korraldab eesistujana Brüsselis üle 2000 kohtumise ning Eestis umbes 230 sündmust. Eestis toimuvad mitteametlikud kohtumised annavad võimaluse esile tõsta olulisi teemasid ning aidata kaasa ühiste seisukohtade kujunemisele. Eesti eesistumise poliitilised eesmärgid ehk eesistumise programmi kinnitab valitsus vahetult enne eesistumise algust. Nii Brüsselis kui koduriigis aset leidvad sündmused annavad ka unikaalse võimaluse tutvustada Eestit kui eesistujariiki. Eestis toimuvatele sündmustele oodatakse kuue kuu jooksul üle 20 000 väliskülalise.

Milline on eesistuja roll?
Eesistujariigi ĂĽlesanne on korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörĂĽhmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi ning selgitada aruteludes välja ĂĽhised seisukohad.

Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga.

Eesistumise ajal tuleb valmis olla ka ootamatute laiaulatuslike kriiside lahendamiseks, mis puudutavad suurt osa või kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Läti pidi näiteks oma eesistumise ajal 2015. aasta esimesel poolel tegelema nii ulatusliku migratsioonikriisiga kui ka Pariisis aset leidnud terrorirünnakuga ajakirjatoimetuse vastu.

Eesti eesmärk on olla asjatundlik, tõhus, avatud ja läbipaistva tööstiiliga eesistuja.

Mida nõukogu teeb?
Kui seadusi algatab Euroopa Liidus Euroopa Komisjon, siis vastu võtavad neid võrdsete partneritena liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa kodanikke esindav Euroopa Parlament.

Euroopa Liidu Nõukogu istungitel kohtuvad liikmesriikide ministrid oma ametikaaslastega, et teha ühiseid ja oma riigile siduvaid otsuseid. Istungeid juhatab eesistujariigi vastava valdkonna minister.

Nõukogu istungitele jõudvad teemad valmistatakse ette valdkondlikes töörühmades, kuhu iga liikmesriik saadab oma esindaja. Ka töörühmasid juhivad eesistujariigi ametnikud, kelle ülesanne on selgitada liikmesriikide seisukohad ja juhtida arutelu ühiste otsusteni.

Eesistumise ajal tuleb Eesti ametnikel juhtida ligi 200 töörühma tööd nii Brüsselis kui ka Tallinnas.


Euroopa Liidu Nõukogu otsustusprotsess.

Euroopa Liidu Nõukogu ülesanded


Eesti jaoks olulised teemad
Valdav osa eesistujale lahendamiseks tulevatest teemadest pärineb eelmiselt eesistujalt. Siiski annab iga eesistujariik oma sisuprogrammis teada teemad, millele soovib rohkem tähelepanu suunata.

Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida EL ühtse ja otsustusvõimelisena. 12. jaanuaril kinnitas valitsus eesistumise prioriteedid:

avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa
– turvaline ja kaitstud Euroopa
digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine
kaasav ja kestlik Euroopa.

Sisuprogramm valmib vahetult enne eesistumist. Eesti eesistumise sisuprogrammi põhjalikumad arutelud algasid 2016. aasta suvel ning jätkuvad Riigikogus ja laiema avalikkusega. Eesistumise sisuprogramm valmib vahetult enne eesistumist, 2017. aasta varasuvel.

Tähelepanu Eestil
Eesistumisega seotud kohustused panevad meid pooleks aastaks Euroopa Liidu eestkõneleja rolli, mis juhib meie riigile senisest oluliselt rohkem tähelepanu.

Eesistumise ajal toimub Eestis üle 30 kõrgetasemelise kohtumise, visiidi ja konverentsi ning ligi 200 muud eesistumisega seotud üritust. See annab meile võimaluse tõstatada Eesti jaoks olulisi küsimusi ja algatada laiema mõjuga arutelusid, kutsudes siia mõjukaid arvamusliidreid kogu Euroopast.

Ühtlasi saame eesistumise ajal suurendada Eesti rahvusvahelist nähtavust näiteks kultuuris, ettevõtluses, infotehnoloogias, turismis, elamusmajanduses ning hariduses ja teaduses.

Kuna vahetult pärast Eesti eesistumist algab Eesti juubeliaasta, saame Eestit tutvustavad üritused osaliselt siduda ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise rahvusvahelise programmiga.

Välisprogrammist lähemalt


Ăśrituste kalender

Eesti eesistumisürituste kalendris on lisaks poliitilise kalendri kõrgetasemelistele sündmustele ka üle 200 Eestis toimuva eksperttaseme kohtumise ja konverentsi. Need on n-ö ametlikud eesistumise üritused, mis on rahastatud eesistumise eelarvest.

ĂśLDKONTAKT
+372 693 5216
eesistumine2017@riigikantselei.ee
Riigikantselei
Rahukohtu 2, Tallinn, 10130

 

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring: Alkoholitarbimine väheneb neljandat aastat järjest

NordenBladet — Eesti inimesed tarbisid 2016. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 9,9 liitrit absoluutalkoholi, mida on 6 protsenti vähem kui 2015. aastal. Alkoholitarbimine väheneb neljandat aastat järjest, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2016. aastal“.

„Enamiku joogiliikide tarbimine vähenes möödunud aastal ja kõige kiiremini vähenes kange alkoholi ja lahjade segujookide tarbimine,“ ĂĽtles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Alkoholitarbimise vähenemist on soosinud kõrgemad jaehinnad, sest tarbimine on enamasti sõltuv hinnatasemest ja alkohoolsete jookide jaehinnad tõusid 2016. aastal 6,7 protsenti. Kuid kindlasti on olnud oluline mõju ka ĂĽhiskonnas alkoholipoliitika teemal toimunud avalikul arutelul, tervislikumaks muutunud eluviisil ja hoiakute muutusel.”

2016. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 9,9 liitrit (-0,6 liitrit), millest kanged alkohoolsed joogid, sh viin moodustasid 3,6 liitrit, õlu 4,2 liitrit, viinamarjaveinid 1,6 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,5 liitrit.

Samas on alkohol endiselt kergesti kättesaadav ja alkoholimüügilubade arv kasvab. Kehtivate alkoholimüügilubade arv on tõusnud 2017. aasta mai alguseks 7850-ni võrreldes 7296 müügiloaga 2015. aastal (+7,6%). Tekkinud on piiriülesed ostud Lätist, mis lisasid Eesti alkoholitarbimisele eelmisel aastal 0,8 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanu kohta.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul oleme seatud eesmärkidest aga veel kaugel ning alkoholikahjud on Eestis endiselt suur probleem. „9,9 liitrit alkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas on tase, kus ikka veel alkoholist tingitud kahjud ületavad selle tööstusharu toodetud tulud,“ ütles Maris Jesse. „Seepärast peame alkoholikahjude vähendamiseks jätkama kompleksselt erinevate meetmete kaudu nii inimeste teadlikkuse tõstmise ja hoiakute mõjutamisega, alkoholi kättesaadavuse ja reklaami piiramisega kui ka vajajatele ravivõimaluste suurendamisega.“

Väheneva tarbimise tingimustes on Eesti elanike suhtumine alkoholitarbimisse muutunud sallivamaks, kuid valdav osa inimestest toetab endiselt piirangutega alkoholipoliitikat. 70% küsitlusele vastanutest hindas, et Eesti elanike alkoholitarbimist tuleks vähendada. Kõige olulisemateks alkoholiga seotud probleemideks hinnati endiselt alkoholijoobes sõidukijuhtimist, kodust vägivalda ning laste ja noorte alkoholitarbimist. „Vastanute hinnangul saavad alkoholikahjude vähendamiseks kõige enam ära teha inimesed ise. Käitumise muutmisele saab kaasa aidata meedia ja mõistlik riiklik alkoholipoliitika,“ lisas Josing.

Reklaamipiirangute vajalikkuse osas inimeste suhtumine aastaga leebemaks muutunud ei ole. Valdav osa elanikest ( kuni 77%) toetab alkoholi välireklaami keelustamist, samuti alkoholireklaamide keelustamist raadio- ja telekanalites, internetis, sotsiaal- ja trükimeedias. Samuti toetatakse alkoholi kättesaadavuse piiramist. 74%  vastanutest toetas alkoholi müügikeeldu kauplustes, mis ei ole alkoholi- ega toidupoed ja 71% vastanutest kogu alkoholimüügi koondamist poodide spetsiaalsetesse alkoholiosakondadesse.

Alkoholipoliitika karmistamiseks Vabariigi Valitsuse poolt 26. jaanuaril heaks kiidetud alkoholi- ja reklaamiseaduste muutmise eelnõu menetlemine Riigikogus jätkub peale Euroopa Liidus kohustuslikku teiste liikmesriikide teavitusperioodi lõppu 31. juulil.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva: Paindlikum toimetulekutoetus võib tulla juba 2018. aasta jaanuarist

NordenBladet — Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega riik soovib teha toimetulekutoetuse süsteemi senisest paindlikumaks ning soodustada toimetulekutoetuse saajate osalemist tööturul.

„Töötamine on kindlaim viis vaesuse ennetamiseks, mistõttu on oluline, et inimesed ei jääks pikaks perioodiks toimetulekutoetuse lõksu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kui praeguses süsteemis väheneb toimetulekutoetus juba esimesel palgapäeval, siis uuesti tööle asumise soodustamiseks on mõistlik anda inimestele üleminekuaeg. See võiks julgustada inimesi esimese sammu tegemisel.“

Töötamise soodustamiseks tehakse erand neile, kes on viimase kahe järjestiku kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu omamata. Kui inimene asub tööle, siis esimese kahe kuu jooksul ei arvata tema teenitud töötasu sissetulekute hulka ning seejärel järgmise nelja kuu jooksul arvatakse toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka ainult pool teenitud töötasust. „Seega esimese poole aasta jooksul, kui inimene asub tööle, on ta toetuse saamisel soodsamas olukorras,“ lisas minister.

Lisaks luuakse ka õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna uue regulatsiooni kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka alaealiste õpilaste teenitud töötasu.

Täiendavat paindlikkust antakse ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV), kes saavad edaspidi suurema kaalutlusõiguse toetuse arvestamisel. „Kohalikul omavalitsusel, kes ju teab ja tunneb oma inimeste olukorda kõige paremini, on edaspidi rohkem võimalusi otsustada, milliseid tulusid ja kulusid toimetulekutoetuse arvutamisel arvestada,“ sõnas minister Kaia Iva. Samas saab toetust vähendada, kui inimene ei soovigi tööle minna

Valitsuskabinetis kokkulepitu järgi näeb eelnõu ette vajaduspõhise peretoetuse kaotamise. Toimetulekutoetust saavatele peredele aitab vajaduspõhise peretoetuse kaotamist kompenseerida toimetulekupiiri tõstmine 2018. aastal seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus ning alaealistel 1,2 kordseks ehk  seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus. Toimetulekupiir kehtestatakse iga-aastase riigieelarve seadusega.

Lapsetoetused arvatakse toimetulekutoetuse arvutamisel aga perekonna sissetulekute hulka. Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tõuseb 2018. aastal 55 euroni kuus ja 2019. aastal 60 euroni kuus. Kolmandale ja igale järgnevale lapsele makstava lapsetoetuse suurus on 100 eurot kuus. 2017. aasta 1. juulist lisandub täiendav lasterikka pere toetus, mis on 3-6-lapselistele peredele 300 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus.

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mille eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut ning leevendada inimeste materiaalset puudust. 2016. aastal maksti toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1% Eesti elanikest.

Prognoosi kohaselt suureneb muudatuste mõjul sotsiaalmaksu laekumine 2018. aastal kuni 2,95 mln euro võrra.

 

Avafoto: Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Sotsiaalministeerium

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT