OHMYGOSSIP — Soomes elav egiptlane ütles, et tema teada tegutsevad migrandid Helsingis prostituutidena. Egiptlane ütles Youtube’i videos, et ta teab päris kindlatest allikatest, et migrandid, põhiliselt mehed pakuvad Helsingis soome naistele seksiteenust. Egiptlane ütles, et ta nimi on Amir Habib ja ta on koos soomlannast kaasaga elanud Soomes alates 2016. aasta augustist. Enne seda elas paar alates 2010. aastast Egiptuses.
Habib, kes on kopti kristlane ütles, et nägi oma silmaga, kuidas Afganistanist ja Saudi Araabiast pärit jihadistid saabusid bussidega Kairosse. Pärast seda läks olukord järjest hullemaks, Egiptusesse ei julgenud enam tulla turistid ja riigi majandus käis alla.
Egiptlane ütles, et soomlased peaks üles ärkama ja aru saama, et migrandid pole tulnud Soome heade kavatsustega, kuna seda näeb ette islami ideoloogia. Mees ütles oma Egiptuses kogemusele tuginedes, et moslemid on alandlikud ainult siis, kui nad on nõrgad. Seda näeb ette pühakiri Koraan. Ent kui nad muutuvad tugevaks, siis on suhtumine hoopis teine, siis järgneb radikaalne võitlus.
Egiptlane soovitas lugeda tähelepanelikult Koraani, kus prohvet Muhamed ütleb, et teist usku inimeste tapmine on õigustatud. Egiptlane ütles, et pole olemas sellist asja nagu radikaalne islam. Islam on tema väitel igal pool ühesugune.
Egiptlane ütles, et kristlasi kiusatakse taga ka Egiptuses, näiteks ei lasta seal kristlasi juhtivatele kohtadele.
Videost on näha, kuidas Helsingi kesklinnas on migrantide laagris riputatud nööri peale sõnumid, mis kutsuvad üles muutma korda ja kaotama riikide vahelised piirid.
OHMYGOSSIP — Euroopas on tänavu oodata samasugust leetrite epideemiat nagu oli 2010-2011. aastal. Soomes pole veel leetreid tuvastatud, aga hullemaks ollakse valmis. Soomes on nüüd vastu võetud seadus, mille alusel võib arst nakatunud isiku teistest isoleerida isegi vastu tahtmist.
Käesoleval aastal oodatakse samasugust leetrite epideemiat nagu oli 2010-2011. aastal, mil haigestus kümneid tuhandeid inimesi, vahendab Helsingin Sanomat. Asja kohta edastas teate Euroopa haiguste ennetus- ja järelvalvekeskus ECDC. Haigestumise põhjuseks on asjaolu, et inimesi pole enam aktiivselt vaktsineeritud. Näiteks Soomes on vaktsineerimine väiksem rootsikeelsetes piirkondades Pohjanmaal. Seal võib juhtuda, et haigestutakse massiliselt.
ECDC andmetel on tänavu jaanuaris ja veebruaris Euroopas registreeritud juba 1524 leetrite juhtumit, kui terve möödunud aasta jooksul oli 3767 juhtumit. Haigus tuvastati 14 riigis.
Kõige rohkem on leetrid viimase aasta jooksul rünnanud Rumeeniat, kus registreeriti möödunud aastal ligi 2000 juhtumit. Uusi juhtumeid on seal tuvastanud käesoleva aasta algul. Lisaks on Itaalias suurenenud haigestunute arv, näiteks aprillis oli juba ligi 1500 juhtumit. Saksamaal oli aasta algul ligi 200 ja Belgias üle saja juhtumi.
Soomes on tänavu olnud vaid üksikud leetrite juhtumid. Soomlased on saanud nakkuse valdavalt välismaalt. Ent kui peaks puhkema epideemia, on arstidel märtsikuu algul jõustunud seaduse alusel õigus haiged isoleerida isegi vastu nende tahtmist. Varem oli selleks vaja arstliku nõukogu otsust.
Migrandid Soomes haigusi ei tohiks levitada, kuna neid vaktsineeritakse pärast Soome saabumist haiguste vastu. Küll aga peavad olema tähelepanelikud need, kes on vaktsineerimata ja Soomest välismaale reisivad. Soomes antakse lastele esimene vaktsiin leetrite vastu üheaastaselt. Kui on kavas välismaale reisida, võib seda teha 9-kuuselt.
Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO hoiatas leetrite ohu eest Euroopas märtsikuu lõpus.
NordenBladet — Soomes loobutakse seoses koolireformiga järk-järgult rootsi keele õppimise kohustusest. Esialgu õpivad 2200 õpilast katseliselt mõnda muud võõrkeelt ja võivad rootsi keelest lobuda ka gümnaasiumis või kutsekoolis.
Asja kohta tegi Soome valitsus täna otsuse, mida peetakse soome keelepoliitikas kõige olulisemaks otsuseks viimase paarikümne aasta jooksul. Otsusest andis Twitteri vahendusel teada Soome haridus- ja kultuuriminister Sani Grahn-Laasonen.
OHMYGOSSIP — Soome mees ehitas omale mobiilse elamu kõigest 5000 euroga. Kõige kallim asi ehitises on tapeet, vahendab Aamulehti. Materjale käis 27-aastane Turu Ülikooli filosoofiamagister Henri Lokki oma 15-ruutmeetrise kodu jaoks kogumas Ford Transitiga, mis kasutab kütuseks taimeõli. Voodi kohal on katuseaken, kust pääseb katusele. Maja on ehitatud auto järelkäru peale ja see on kõlbulik liiklemiseks.
Algul oli noormehel plaanis maja vedada sõiduautoga, aga bürokraatia tuli vastu. Nüüd liigutab ta maja traktori abil. Traktoriga võib seda vedada kuhu iganes, kui vaid punane kolmnurk taha panna.
Majas on sees rõdu, kus on voodi ja kust pääseb läbi katuseakna katusele. Majas on biokäimla. Maja on ehitatud selline, et seal oleks hea tegeleda mõtlemise ja mediteerimisega. Et mõte lendaks, on majal suured aknad. Majas on oma kööginurk ja väike töötuba. Maja köetakse väikse kamina abil. Soojustuseks on kasutatud lambavilla, mida saadi tuttavate käest. Suurem osa majast on tehtud taaskasutatud materjalist. Näiteks köögi töötasapind on vanast lauast.
Oluline on maja puhul tervislikkus – näiteks pole kasutatud mürgiseid materjale, plastikut ega kemikaale. Ainus asi, mis puudu, on elekter. Seda saab noormees praegu tuttavate käest, kelle maal tema maja asub. Aga tulevikus on elektri jaoks kavas paigaldada päiksepaneelid.
Maja maksis kokku ligi 5000 eurot. Materjalid koguti kokku üle Soome ja need toodi ära taimeõliga sõitva Ford Transitiga. Maja kõige kallim materjal on hobukastani piltidega tapeet, mis maksis 160 eurot rull.
Odava maja suurim eelis on, et selle ehituseks pole vaja võtta laenu ja kasutuskulud on madalad. Sellises majas elades ei pea käima tootval tööl, mis omakorda jätab rohkem energiat mõtlemise jaoks. Idee sellise maja ehituseks sai ta 2013. aastal Portugalist, kus elas ühes tsirkusevagunis. Seal ta kiindus sellisesse väiksesse elamisse – see kattis kõik vajadused ning seal elades sai ta palju häid ideid.
Portugalist tulles veetis Lokki aega oma pensionile jäänud isa seltsis ja ehitas ka maja isa juures elades. Maja on üldse esimene asi, mille noormees on oma elus ehitanud. Ehitama õppis ta töö käigus. Esialgu kulus palju aega projekti väljamõtlemise peale.  Asi sai valmis kuue kuuga, selleks polnud rohkem vaja kui ruudulist paberit ja pliiatsit.
Lokkil on nüüd unistus, et selliseid kodusid võiksidki omale noored pered ehitada ja mitme peale saaks veel teha sauna, pesuruumid ja käimla. Ta on valmis huvilisi sellise maja tegemisel juhendama. Ta tahab ise suve jooksul veel kaks maja valmis saada ja siis korraldada kursusi.
Elatist teenib Lokki väikeettevõtjana, müües firmadele konsultatsiooniteenust. Hariduselt on ta filosoofia magister ja seda ta teebki – lahendab probleeme. Majaprojekt on üks näide probleemi lahendamisest. Väike maja on jõukohane igaühele ja seejärel saab inimene võimaluse mõelda, mida edasi teha.
Üks probleem, millega noormees veel tegeleda tahab, on tühjenev maakeskkond. Kuigi inimesed tahavad elada pigem maal, kolivad nad ometi linnadesse. Maale kolimiseks on ainus võimalus osta või ehitada maja, kuna üürimise võimalusi ei ole.
Keskkonnasõbralikkuse kohta on Lokkil samuti oma arusaam. Tema arvates viib ummikusse see, kui kogu aeg tarbimist vähendada, kolida suvilasse ja hakata ise porgandeid kasvatama. See on ennast hävitav märtri ideoloogia. Kui eesmärk on kogu aeg oma ökoloogilist jalajälge vähendada, siis sureb inimkond lõpuks välja. Lokki arvates tuleks selle asemel keskenduda ökoloogiliselt netopositiivsele tegevusele.
OHMYGOSSIP —“Selline on meie riigi seadus ja Venemaa teab Ukraina seadusi väga hästi,” kommenteerib 2004. aastal Eurovisioni võitnud Ukraina lauljatar Ruslana (43) skandaali, et Ukraina ei luba Venemaa eurolauljat riiki. “Me oleme andnud edasi sõnumi, et ootame Venemaad siiski Eurovisionil osalema. See on nende otsustada.”
Ukraina valitsus keelas Venemaa eurolauljal Julia Samoiloval riiki siseneda, sest Julia on käinud esinemas annekteeritud Krimmis. Euroopa Rahvusringhäälingute Liit pakkus Eesti idanaabrile võimalust esineda satelliidi kaudu, kuid Venemaa ei soovinud seda. Nii otsustas riik lõpuks Eurovisionilt tänavu ĂĽldse kõrvale jääda ja lauluvõistlust ka mitte näidata Venemaal. Aastal 2004 Ukrainale Eurovisioni võidu toonud Ruslana ĂĽtleb, et Eurovision on siiski lauluvõistlus ning muusika tuleks poliitikast eraldi hoida. “Miks on meil vaja muusikat ja Eurovisioni lauluvõistlust? Sest see teeb meie elu paremaks! Keskendume positiivsele, suurele lavale, muusikale ja naeratusele!”
Eile õhtul esines Ruslana Vabaduse väljakul “Veteranirockil”. See polnud Ruslanal esimene kord Eestit kĂĽlastada. “Ma olen siin mitu korda esinemas käinud. Esimest korda aastal 2004 enne oma Eurovisioni võitu Istanbulis, kui promosin võistluslugu “Wild Dances”. See oli kuskil hommikutelevisiooni saates. Ma mäletan, et see oli väga vara ja ma olin väga väsinud!” naerab Ruslana. “Ăśsna raske on magamise ajal meiki teha ja mõelda sellele, et tuleks hea esinemine.”
Teist korda käis naine Eestis aastal 2005 ja andis oma Euroopa tuuri “Wild Dance” raames kontserdi Saku suurhallis. “Viimati käisin siin aga kaks aastat tagasi, kui Ukrainas Maidanil oli kohutav ja dramaatiline aeg. Käisin Eestis, et rääkida siinsetele inimestele, mis Ukrainas toimub. Ma olen Ukraina hääl ja esindan Ukrainat. Vahet pole, kas tegu on sotsiaalse või muusikalise teemaga. Mu riik vajab mind ja ma aitan!” kinnitab lauljatar.
