Kolmapäev, juuli 2, 2025

Monthly Archives: aprill 2017

Eesti alkotakso juhtum sunnib Soomes seadust muutma

OHMYGOSSIP — Eesti taustaga Alkotaxi hakkas Soomes alates 2009. aasta suvel müüma alkohoolseid jooke ja sigarette. Soome võimud panid selle tegevuse ruttu kinni, aga sellest hargnenud kohtuvaidlus viis lõpuks selleni, et Soome peab alkoholiseadust muutma.

Seadusemuudatus võimaldaks välismaalt Soome edasi müüa kuni 4,7-lise alkoholisisaldusega kääritatud jooke, kuna Euroopa Kohtu hinnangul pole see kuritegu. Soomes jääks jätkuvalt ainult Alko monopoli pärusmaaks kangemate alkohoolsete jookide müük.

Asjas tuli nüüd Helsingi ringkonnakohtu otsus, mille alusel peab Soomes muutma alkoholiseadust nii, et kuni 4,7-protsendilise alkoholisisaldusega kääritatud jooke ehk õlut saavad Soomes edasi müüa ka välismaised, näiteks Eesti ettevõtted. Kohtu otsuse järgi peab välismaalt kauba müümisel arvestama samade müügiaja- ja vanusepiirangutega mis kehtivad Soomes.

Soome sotsiaal- ja terviseministeerium teatas täna, et praegu on kõik veel vanaviisi, sest kohtu otsus pole veel jõustunud ja seadust pole veel muudetud.

Alkotaxi tegevuse põhimõte oli selline, et kauba eest tasuti Eesti pangaarvele ja kaup viidi üle lahe kaubikuga Soome. Ehk nii nagu talitavad iga päev sajad ja tuhanded soomlased. Seejuures pole soomlastel välismaalt alkoholi ostmine kuritegu, küll aga selle müük välismaalt Soome. Soomes tohivad praegu alkoholi müügiga tegeleda ainult Soome ettevõtted.

Euroopa Kohus tegi 2015. aasta 12. novembril otsuse asjas, mille kohaselt veebisaidi alkotaxi.eu kaudu alkotaksot pidanud firma European Investment Group OÜ (EIG) esindaja Valev Visnapuu vaidles Soome tolliga selle üle, kas üle piiri on võimalik alkohoolseid jooke müüa või mitte.

EIG müüs kohtumaterjalide põhjal ajavahemikul 24. juunist kuni 18. augustini 2009 Soome 4 507,30 liitrit õlut, 1 499,40 liitrit siidrit, 238,70 liitrit veini ja 3450,30 liitrit kangeid alkohoolseid jooke. Tasumata alkoholiaktsiisi summa oli 23144,89 eurot ja tasumata joogipakendimaksu summa 5233,52 eurot, kokku 28 378,40 eurot. Kohus mõistis Visnapuule raskendavatel asjaoludel toimepandud maksupettuse ja alkoholialaste õigusaktide rikkumise eest karistusena kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Lisaks mõisteti Visnapuult välja Soome riigile tasumata jäetud maksud 28 378,40 eurot koos intressiga, samuti kohtukulud.

Kuivõrd Visnapuu vaidles sellele vastu, esitas Helsingi ringkonnakohus järelpärimise Euroopa Kohtule. Täna tegi ringkonnakohus Euroopa Kohtult saadud suuniste põhjal otsuse, millega vähendas muu hulgas Visnapuule määratud 8-kuulist tingimisi karistust kahe kuu võrra.

Helsingi politsei hoiatab vanuritelt raha välja petvate libapolitseinike eest

OHMYGOSSIP — Helsingi politsei hoiatab libapolitseinike eest, kes telefoni teel vanuritelt raha välja petavad. Politsei andis teada, et inimesed, kes esitlevad end politseinikena, helistavad vanuritele ja survestavad vanureid neile andma oma pangakaarti, pangakaardi numbreid või internetipanga kasutajatunnuseid. Politsei ei küsi inimestelt mitte kunagi pangakaardi numbreid ega mitte mingeid muid numbreid, ütles Helsingi politseijaoskonna kriminaalkomissar Heikki Sandberg.

Politseinikena esinenud petised on helistanud salastatud numbrilt, väitnud end olevat politseinikud ja kõne toon on olnud nõudlik.

Viimane juhtum oli alles pühapäeva õhtul, mil politseinikuna esinenud naine helistas 1942. aastal sündinud mehele ja rääkis tagaotsitava mehe kinnivõtmisest. Selleks oli vaja mehe panga kasutajatunnuseid. Antud juhul tundus asi mehele kahtlane ja ta ei andnud värskeid kasutajatunnuseid.

Ühel teisel juhtumil helistas politseinikuna esinenud inimene ja ütles, et inimese pangakaardi andmed on kopeeritud, mistõttu peab „inimene järgima suuniseid kurjategija tabamiseks”. Libapolitseinik oli keelitanud inimest sõitma linnas teatud tänavale ja palunud jätta oma pangakaart teatud puu juurde kivi alla. Inimene tegigi nii nagu nõutud. Pärast seda oli kurjategija küsinud veel telefoni teel pangakaardi numbrit ja inimene oli ka selle öelnud. Kui libapolitseinik hakkas küsima teiste kaartide kohta, siis oli inimene aru saanud, et midagi on valesti, aga kui ta puu juurde tagasi läks, siis oli kaart sealt juba kadunud. Koju jõudes sai inimene teada, et tema pangakaarti oli juba kasutatud mitmesaja euro ulatuses. Kirjeldatud juhtum oli pühapäeval kella kolme ajal pealelõunal Toukolas. Samalaadset juhtumit kirjeldati pühapäeval ka Herttoniemis kella 11 ajal hommikul.

Politsei rõhutab eriti seda, et ametiisikud ei küsi kunagi krediitkaardi andmeid, pin-koode ega internetipanga kasutajatunnuseid telefoni teel ega muul moel. Kui keegi saab sellise telefonikõne, ei tohi mingil juhul talitada petise nõudmiste järgi, vaid sellest tuleb kohe teatada hädaabi numbril 112.

Politsei uurib pettuse juhtumeid, aga pole veel petiseid tabanud.

Arvamus: lapse võõrandamine teisest vanemast on vaimne vägivald

OHMYGOSSIP — Lapse võõrandamine teisest vanemast ei ole abielutüli, vaid vaimne vägivald, miks sellega ei tegeleta, küsib Helsingin Sanomate arvamusküljel Pauli Tossavainen ühingust Isät lastel asialla ry. Tossavainen kirjutab, et igal aastal peetakse 25. aprillil rahvusvahelist võõrandumise vastast päeva. Lapse võõrandumine teisest vanemast ei ole harv juhus, mida tuleb ette paljude lahutuste puhul.

Kahjuks ei vaadata lapse võõrandumist ühest vanemast kui lapse vastast vaimset vägivalda, vaid kui vanemate vahelist abielutüli. Kuigi lapse võõrandamist on mõju poolest võrreldud lapse seksuaalse kuritarvitamisega, pole Soomes loodud võimalusi selle välja selgitamiseks või tuvastamiseks.

Lapse võõrandamine vanemast peaks kuuluma lastekaitse tegevusvaldkonda, aga seal vaadatakse asja kui vanemate omavahelist hooldusvaidlust, millega lastekaitse ei tegele. Nõnda jääb võõrandunud laps ilma abita.

Võõrandumise tuvastamine võib olla keeruline, aga mitte võimatu. On selge, et võõrandaja ise ei aita asja välja selgitada. Olukord on keerukam siis, kui laps on juba võõrandatud. Siis võib lapse „oma” tahe teisest vanemast loobuda kõlada usutavalt, kui ei läheneta asjale süvitsi.

Võõrandumise kohta on esitatud seaduseelnõu ja esitatud kirjalikke küsimusi. Need pole veel kuhugi jõudnud. Laste võõrandumist vaadatakse pealt samamoodi nagu varemgi.

Miks lastevastasesse vägivalda ei sekkuta? Küsimus võib olla arusaamise puudumises. Tõsi on see, et asjast saad aru siis, kui ise sellega vahetult kokku puutud. Küsimus võib olla ka suhtumises. Kui ohvrina nähakse ühte vanematest, mitte last, siis hakkavad mängida sugupooli puudutavad stereotüübid.

Ema nähakse tavaliselt loomulikuma hooldajana, isa jälle potentsiaalse tagakiusaja või purjutajana. Siis vaadatakse võõrandumist kui lapse kaitsmist ja õiguspärast tegevust. Lapsevanem, kes seisab lapse õiguse eest mõlemale vanemale on kui tüütu lapse huvide kahjustaja.

Võõrandumine eeldab puudujääke moraalis ja empaatiavõimes. Võõrandajad ei ole head lapsevanemad. Neile ei mõju ilusad sõnad ja veenmine. Neid innustab teise vanema võimetus käituda sama ebaausalt. Nad kasutavad ära oma positsiooni ja auke seadustes. Valede ja süüdistuste abil peidetakse lapse vaimset mõjutamist.

Aegunud hooldusseadus ei takista võõrandumist. Loodetavasti nähakse uues seaduses võõrandumist kui lapse huvide kahjustamist. Kui midagi ei muutu, siis on ohvriteks tulevad sugupõlved.

Avafoto: OHMYGOSSIP

Toni Niemineni medalid on oksjonil mĂĽĂĽgil

OHMYGOSSIP — Soome mäehüppekuulsuse, 1992. aasta Albertville’i olümpiamängude mitmekordse olümpiavõitja Toni Niemineni medalid on müügil pandimajade oksjonikeskkonnas pantit.fi. Niemineni üks kuldmedal on praegu müügis 4000 euro eest, teine kuldmedal 3100 euro eest ja kolmas pronksmedal 2200 euro eest. Medalid asuvad Lahtis. Oksjon lõppeb 7. mail.

Nieminen (41) ütles intervjuus Ilta-Sanomatele, et oli nii suurtes rahalistes raskustes, et ei näinud muud võimalust, kui medalid pandimajas raha vastu vahetada. Nieminen ütles, et medalid läksid pandimajja viimasena, siis kui tal polnud enam midagi muud müüa. Tema väitel polnud see otsus kerge, aga tal polnud enam mingit muud võimalust. Ta ei tea ka kedagi, kes võiks medalid oksjonilt tagasi osta.

Nieminen märgib samas, et kuigi medalitest on ta ilma, siis tema saavutusi ei saa keegi temalt ära võtta. Samuti pole see tema sõnul maailma lõpp, elu läheb edasi.

Praegu teadaolevalt on Niemineni medalite omandamisest huvitatud Soome spordimuuseum. Nieminen ise ütleb, et olgu medalite ostja kes tahes, peaasi, et neid hoitakse hästi.

 

Kela järjekorrad kontrolli all, inimestele hüvitatakse kahju

OHMYGOSSIP — Soomes sotsiaaltoetustega tegelev rahvapensioniamet Kela andis teada, et toimetulekutoetuste taotluste menetlemisega tekkinud järjekorrad on saadud kontrolli alla ja inimestele hüvitatakse kahju.

Kela teatas Twitteri kaudu, et toetuste jagamise venimise tõttu tekkinud kahju hüvitatakse summas 25-150 eurot olenevalt viivituse pikkusest.

Kela andis ühtlasi teada, et otsused tehakse nüüd hiljemalt 7 argipäeva jooksul alates taotluse saabumisest.

Kela lõuna teeninduspiirkonna juht Antti Jussila ütles, et kõige raskemad juhtumid, kus kliendil polnud raha toidu või ravimiste ostmiseks lahendati nii, et Kela võttis omale kliendi ees maksekohustuse. Sellised otsused tehti juba samal päeval. Lisaks andsid omavalitsused hätta sattunud inimestele erakorralist toetust.

Kela hakkas toimetulekutoetusi välja maksma alates aasta algusest, varem tegelesid sellega kohalikud omavalitsused.