OHMYGOSSIP — Juba nädala pärast algavad Kiievis rahvusvahelises näituste keskuses tänavuse Eurovisioni lauluvõistluse esimesed proovid. Selle eelduseks on muidugi valmis lava, millest avaldati eile ka värsked pildid.
Produtsent Christer Björkman usub, et kõige meeldejäävam osa lavast on lava keskel rippuv nii-öelda lühter. See koondab seitset tehnilist võimalust, mis moodustavadki lühtri kuju. “Me kutsume seda Šveitsi noaks, sest sel on nii palju tehnilisi võimalusi.” Sel aastal on laval 1000 ruutmeetrit LED-ekraane, 258 kõlarit, 212 mikrofoni, 48 leegiheitjat, 61 kilomeetrit kaableid ainuüksi valgustuse tarbeks. Lakke on riputatud 212 tonni tehnikat ja kõik see mahutatakse 230 veoautosse. Kolme saate otseülekande õnnestumise eest vastutab 220 inimest. Kiievis kerkiv eurolava iseloomustab tänavust hüüdlauset “Tähistame mitmekesisust”. Seda toetab logo, millel on kujutatud Ukraina traditsioonilist helmeskaelakeed Namisto. Lavakujunduse autor on Florian Wieder, kelle loodud on eelmise kolme võistluse ideed. Lava sümboliseerib Ukraina olemist maikuus Euroopa keskpunktiks. Selline lava võimaldab fännidel olla esinejatele võimalikult lähedal.
Eesti esindajad Koit ja Laura astuvad looga “Verona” lavale Eurovisioni teises poolfinaalis 11. mail ja esinevad eelviimasena.
OHMYGOSSIP —Reede õhtul kogunesid Rock Cafésse kõige suuremad Terminaatori fännid, sest bänd andis kontserdi, mis erines nende tavapärastest kõvasti – see oli mõeldud tõelistele Terminaatori gurmaanidele ja esitusele tulid lood, mida muidu eriti ei mängita.
Aasta algul andis bänd Rock Cafés esimest korda kontserdi “Gurmaanide öö”. Kontsert sai bändi ninamehe Jaagup Kreemi sõnul nii head tagasisidet, et otsustati veel üks teha. Seekord said aga lugusid pakkuda kõik fännid. Jaagup rääkis Õhtulehele, et lugusid, kus põhipilliks on klaver, pakuti välja nii palju, et kampa tuli võtta ka Terminaatori endine klahvpillimängija Harmo Kallaste, kes meestele hea meelega appi tuli.Kõige vanem esitusele tulnud lugu “Teel ära” pärines aastast 2004. Kitarrist Taavi Langi, kes liitus bändiga aastal 2009, vastas kontserdi ajal mitu korda eitavalt küsimusele: “Taavi, kas sa oled meiega seda lugu üldse esitanud?”, sest laval kõlas tõeline kullafond.Ühe Terminaatori kauneima ballaadi “Ainult sina võid mu maailma muuta” esitasid Jaagup ja Harmo vaid kahekesi, saatjaks publiku laulukoor.Küsimusele, kas peaks tulevikus tegema ka kolmanda sarnase kontserdi, karjuti loomulikult vastuseks: “Jaa!”
OHMYGOSSIP —Reede õhtul oli tartlastel põhjust tantsukingadelt tolm pühkida ja sammud Athena keskusesse seada. Oodata oli tõelist nostalgiapidu, sest esinesid Ivo Linna ja Supernova. Rahvast on reede hilisõhtul kontserdisaalis täpselt parasjagu – ei mingit trügimist ega üksteisel seljas elamist. Umbes kahekümnendates eluaastates naine tantsib ennastunustavalt tantsuplatsil. Tema silmad on suletud ja ümberringi toimuvat ta ei jälgi. Malbe naeratus näol, keerutab ta end muusika rütmis. “Ei, aeg ei peatu, ei-ei!” lõõritab vanameister Ivo Linna endale omasel madalal häälel kõigile tuttavaid ridu.
Iga laulu järel võtab Ivo Linna aega, et publikuga suhelda. “Täna laulan üht laulu esimest korda, mul on sõnadki laval kaasas,” teatab laulja. Esitusele tuleb The Beatlesi laul “Something”. “Kunagi küsis Frank Sinatra, miks te nendest karvastest Briti noorukitest alailma räägite? Mõne aja pärast laulis ta just seda biitlite armastuslaulu,” räägib Linna publikule. Sinatra läbi aegade lemmik lembelugu olevat see põhjusel, et pala jooksul ei öelda kordagi välja saatuslikku sõnatriot I love you. “Olen ka kunagi elanud paar aastat Tartus ja siis ma olin kogu aeg armunud!” lausub Linna. Öelduga teenib ta rahvalt tugeva aplausi.
OHMYGOSSIP —Laupäeva öösel esitles legendaarne räpipunt A-Rühm kohvikus Pööning oma uut videot loole “Mingi kukk on mu BMW-s”. Esimestele kiiretele pakuti suupisteks ka kukepitsat.
Cool D ja Kaarel Kose rääkisid “Seitsmestes uudistes”, et suurt filosoofiat loo “Mingi kukk on mu BMW-s” taga ei ole ning BMWd lihtsalt meeldivad neile. Videoga seisavad nad kukkede õiguste eest, naljatavad mehed. “Liiga palju räägitakse kanadest ja liiga vähe kukkedest,” ütleb Cool D. “Me mõtlesime juhtida üldsuse tähelepanu sellele ebavõrdsele situatsioonile linnukasvatuses,” lisab Kose muigvelsui. Video muudab eriliseks, et mehed kaasasid ka ühe Eesti kuulsama inimese: Kalvi-Kalle, kelle tegemistele “Prooviabielus” mitukümmend tuhat inimest kaasa elas. Mehed rääkisid “Seitsmestele uudistele”, et noortalunik kutsuti videosse, sest ta lihtsalt sobis sinna. “Ta on populaarne ja liigub igal pool ringi,” lausub Cool D, lisades, et laulus ta kaasa ei tee, vaid ainult näitleb videos. “Ta jagas oma hollywoodlikku sära meie tagasihoidlikule videole. Samuti tahtsime me temaga tuttavaks saada,” räägib Kose. Kahjuks videoesitlusel Kalvi-Kallet rahvas näha ei saanud. “Ju ta pole veel jõudnud, ta on väga hõivatud inimene praegu,” selgitas Genka lavalt. Hoolimata Kalvi-Kalle puudumisest tõmbas A-Rühma väike live-esinemine rahva käima, ka video tundus kõigile meeldivat. Kes eile Pööningul videot ei näinud, peab ootama, kuni see internetis avaldatakse.
OHMYGOSSIP — Kuigi Eestis peetakse Soome palgataset heaks, siis jääb see muule Euroopale alla. Odav tööjõud on Helsingi eelis võrreldes teiste Euroopa pealinnadega. See asjaolu läheb vastuollu Soome tööandjate keskliidu juhi Veli-Matti Mattila väitega, et Soome palgad on 10-15 protsenti liiga kõrged, vahendab Eestinen.
Kõrgema haridusega spetsialistide koha pealt pole Mattilal õigus, vahendab Helsingin Sanomat. Mitmete naabermaadega võrreldes makstakse Soomes kõrgharidusega inimestele suhteliselt madalat palka.
Selles sektoris on soomlaste palgad väga konkurentsivõimelised, ütles välisinvestoreid Helsingisse meelitava Helsinki Business Hub’i juhataja Marja-Liisa Niinikoski. Tema väitel on töötasu hell teema ning keegi ei soovi, et insenerid hakkaks rohkem palka küsima. Ent näiteks Stockholmis makstakse võrreldes Soomega kohati kaks korda rohkem palka, lisab rahvusvahelise ärivõrgustiku Amcham Finland juhataja Kristiina Helenius. Rootsi kõrgemat palgataset põhjendab kiire kasv, samas kui Soomes on jätkuvalt suur tööpuudus. Töötasu sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast.
Soome kohta on jäänud püsima müüt, et see on kallis maa. Aga see pole enam tõsi. Ühelt poolt on küll nii, et Soome tööturg pole eriti paindlik ja töötajatest on raske lahti saada, aga palgad on väga konkurentsivõimelised, ütles Kristiina Helenius.
Neid väiteid kinnitab rahvusvahelise suurkorporatsiooni Bayer Põhja-Euroopa peakontori juhataja Oliver Rittgen. Bayeri Põhja-Euroopa esindus asub Espoos. Turus on ettevõttel ravimite tootmisüksus, kus valmistatakse ravimeid üle 100 riigi jaoks. Rittgeni väitel on Soomes väga hea tegutseda, kuna siit leiab haritud tööjõudu väga hea hinnaga. Mis puudutab näiteks teadlasi, siis Soomest on neid võimalik värvata odavamalt kui Saksamaalt.
Kõrgharidusega spetsialistide hinnaeelis tuleb hästi välja IT-sektoris. Financial Times’i FDI Benchmark arvestuse järgi on Soomes IT-sektori tööjõukulud madalamad kui Rootsis, Norras ja Taanis. Näiteks kesktasemel programmeerija tööjõukulu Soomes on 52 900 eurot aastas. Sellest on palk 42 500 eurot. Kõige suuremad on tööjõukulud Norras, üle 65 300 euro. Palga osa sellest on üle 57 000 euro.
Helsingin Sanomat kirjutas aprilli algul, et Helsingi on jäänud võrreldes teiste Läänemere linnadega arengus maha. Näiteks on jäädud selgelt maha Oslost ja Stockholmist. IT-spetsialistide palk on oluline selle pärast, et Stockholmis loodud viie start-up ettevõtte väärtus on üle miljardi euro. Selliste ettevõtete edu tugineb aga just IT-spetsialistidele. Rootsi on edukam, sest seal makstakse IT-spetsialistidele Soomest rohkem.
Veebikaubamaja Zalando Helsingi esinduse juht Tuomas Kytömaa ütles, et Soome palgad on väga konkurentsivõimelised ja Soomes on võimalik saada kogemustega spetsialiste odavamalt kui mujalt Euroopast. Zalando tegutseb moesektoris, aga Soomest värvatakse põhiliselt programmeerijaid. Kytömaa lisas, et palgatase on küll hea, aga olukord muutub kogu aeg. Lisaks palgale on Soome eelis veel Peterburi lähedus.
Helsingi piirkonna ettevõtted on nüüd alustanud projektiga, millega tahetakse Helsingisse meelitada rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid. Üheks präänikuks on just Helsingi suhteliselt madal palgatase.
Projekt on väga ambitsioonikas. Helsingi piirkonnas soovitakse ühe aasta jooksul rahvusvaheliste ettevõtete arvu kahekordistada. Rahvusvahelisi ettevõtteid soovitakse tuua Soome, sest nad loovad töökohti ja maksavad makse. Esinduste tulek Soome on teatud määral ka brändi küsimus. Kui Soomes pole suuremaid esindusi, siis tähendab, et midagi on viga. Soome eduloo toetamiseks on esinduste tulek hädavajalik.
Välismaistelt tulijatelt oodatakse ka otseinvesteeringuid. Seni on Soome olnud kehv välismaalt investeeringute kaasaja. Näiteks Soome osakaal väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud investeeringute osas on kõigest o,3%, samas kui Rootsis 4% ja Taanis 2,2%. Soome osakaal peaks olema palju suurem. Investeeringud võiks tulla näiteks teadus-arendustegevusse, mis aitaks tuua Soome rohkem innovatsiooni.
Igaüks saab aru, et oleme nagu Põhja-Korea, kui meil pole investeeringuid, märkis Kristiina Helenius. Välismaised investeeringud ühendavad Soomet paremini muu maailmaga ja on tähtis edukuse mõõdupuu.
Seni on kõik suuremad välisfirmade esindused Põhjamaades endale saanud Rootsi ja Stockholm, kus oli 2015. aasta lõpus 125 suurfirmade piirkondlikku esindust. Kopenhaagenis oli selliseid esindusi 41 ja Helsingis 19.
Tähelepanuväärne on see, et enamik Rootsi loodud esindustest on tulnud väljastpoolt. Rootsi asutasid oma piirkondlikud esindused näiteks tehnoloogiaettevõte Facebook, spordirõivaste tootja Adidas, karastusjookide tootja Coca-Cola, elektroonikafirma Samsung ja kindlustusgigant Allianz. Helsingisse on loodud väljastpoolt vaid 7 piirkondlikku esindust: Saksa ravimitootja Bayer, Šveitsi telekomiettevõte Swisscom, Jaapani autokontsern Toyota, Vene nafta- ja gaasifirma Ojsc Inter, Hollandi ehitusettevõte Koninklijke Boskalis, Hollandi elektroonikafirma Gemalto ja Jaapani tööriistatootja Makita. Lisaks omab Espoos piirkondlikku esindust Jaapani autotootja Nissan.
