Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: veebruar 2017

Mida teha, et kõhuviirus edasi ei liiguks? Head nõu jagab arst Jaakko Halonen

OHMYGOSSIP — Kõhulahtisuse ja oksetõve põhiliseks põhjustajaks on viirus. Kui rotaviirus on põhiliselt väikelaste haigus, siis noroviirus enamasti täiskasvanute haigus, vahendab Terveystalo. Noroviirus nakkub kergemini ja peiteaeg on lĂĽhike – umbes 12 tunnist kuni kahe ööpäevani. SĂĽmptomiteks on äkiline iiveldus, halb enesetunne, valulik kõht, oksendamine, kõhulahtisus, palavik ja kĂĽlmavärinad. Noroviiruse puhul ei ole ravimit olemas. Soomlane Jaakko Halonen annab nõu ning nippe, kuidas viirusega võidelda!

Milline on parim viis, et haiguse kulgu leevendada?
Kõhuviiruse ilmnemisel pole muud erilist ravi, kui palju lebada ja vedelikku tarbida.

Mida võib süüa ja juua? Fantat on peetud kõhutaudi joogiks, mis aitab leevendada, kas see peab ka paika?
Fantal ei ole küll ühtegi positiivset mõju. Kui tarbida liiga palju magusaid jooke, siis võib tekkida soolte ärritus. Kui magu on ärritunud ja oksendad, tasub süüa alles siis, kui tundub, et midagi jääb sisse püsima. Alustuseks väikeses koguses kergemaid, rasvatuid, mitte liiga magusaid ja mitte liiga vürtsikaid toite.

Kui kaua okse- ja kõhulahtisuse taud üldiselt kestab?
Tavaliselt möödub see päeva või kahega. Mõnikord võib see kesta muidugi ka mitu päeva. Kui sellega kaasneb kõrge palavik ja olemine muutub väga nõrgaks, tasub pöörduda arsti poole.

Millal võib minna tööle, kooli või lasteaeda, et teisi enam ei nakataks?
Haigus peatub tavaliselt siis, kui oksendamine ja kõhulahtisus peatuvad. Siiski tasub tähelepanelik olla kätehügieeni osas ning paar päeva eemale hoida neil, kes töötavad toidusektoris. Noroviirus elab tihti mitu päeva ka pinnal edasi, näiteks ukselingil. Seetõttu oleks hea sellised paigad üle desinfitseerida.

Kui lapsel on kõhuviirus, kuidas käituda, et ta ei nakataks ülejäänud pere?
Kõhuviirus võib koduses keskkonnas väga kergesti edasi levida. Kõige olulisem on enne söömist käed hoolsasti pesta. Käed võib kuivatada majapidamispaberisse, sest käterätiku kaudu võivad pisikud edasi levida järgmisele kuivatajale.

Kas lisaks kätepesule tuleks kasutada ka desinfitseerijat?
Võib, aga sellisel juhul peale kätepesu, mitte enne.

Millisel temperatuuril tuleks pesu pesta, et viirused ei jääks elama?
Parim oleks vähemalt 60 kraadi juures pesta.

____________________________________
Noroviirusnakkus
Noroviirused  ehk Norwalk- viirused on rühm viirusi, mis põhjustavad inimestel gastroenteriiti, mis on tuntud ka talvise oksendamistõvena, mida rahvas nimetab vääralt ka „kõhugripiks”.  Noroviirushaiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu.  Mõnikord võib olla väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne.  Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena.  Haigus on tavaliselt lühikese kestvusega, 24 – 48 tundi.  Oksendamine esineb lastel sagedamini kui täiskasvanutel.

Noroviirushaigus ei ole tavaliselt raske kuluga, kuigi inimene võib tunda end väga haigena ja oksendada korduvalt.  Haigestunud paranevad ühe-kahe päeva jooksul ning pikaajalisi tervisehäireid ei teki.  Kui haigestunu ei suuda juua piisavat hulka vedelikku oksendamise/kõhulahtisusega kaotatud vedeliku asendamiseks, siis võib tekkida organismis dehüdratatsioon ehk veetustumine  ja siis võib olla vajalik arstiabi.  Veetustumine tekib tavaliselt ainult väikelastel ning  väga vanadel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga isikutel.

Noroviirused esinevad nakatunud inimese roojas ja okses.  Haige nakatab teisi inimesi:
•saastatud toidu või joogiga (vt toidukäsitlejaga levimise andmeid)
•saastatud pinna või esemete puudutamisega, ja seejärel käega suu puudutamisel
•otsesel  kontaktil nakatunud isikuga (nt noroviirusehaige hooldamine, või temaga toidu/söögiriistade jagamine)

Noroviirused on väga nakkavad ja levivad ühelt isikult teisele väga kergesti.  Nii roe kui okse on nakkavad.  Eriti hoolikalt tuleb suhtuda kõhulahtisusega väikelastesse. Noroviirusega nakatunud isikud nakatavad teisi esim
este haigusnähtude tekkest kuni vähemalt 3 päeva pärast paranemist.  Mõned isikud levitavad nakkust kuni 2 nädalat pärast paranemist.  Selletõttu on eriti tähtis, et noroviirushaigusest paranenud isikud peseksid käsi ja kasutaksid teisi hügieenilisi meetmeid ka pärast terveks saamist.

(Tallinna Tervisekaitsetalitus CDC materjalid)
Avafoto (PantherMedia/Lev Dolgachov/Scanpix)

 

7 nippi, kuidas astmat põdevat last rohkem liikuma julgustada

OHMYGOSSIP — Astma on haigus, mille puhul tihti kardetakse atiivset ja avalikku elustiili. Laste seas võib astmahoog tekitada piinlikkustunnet ning hirmu, vahendab Allergia- ja astmaliitto. Põhjus, miks astmaga ei julgeta väga aktiivset elu elada, seisneb ka väheses või vales informatsioonis. Lapsele tuleb rääkida positiivsetest mõjudest, mis kaasneb spordi tegemisega ning sealjuures luua selleks turvaline ja usaldusväärne õhkkond.

Las laps õpib ise tajuma sooritusega kaasnevaid tagajärgi. Ta peaks oskama eristada normaalsest ülepingutusest tekkinud õhupuudust haigust tekitavast õhupuudusest. Astma jaoks mõeldud ravim peaks olema alati igal pool kaasas. Vajadusel võib ravimit võtta juba enne füüsilist koormust, eriti just õietolmu perioodil. Kui on nohu, ei tasu füüsilist pingutust nõudvat sporti teha. Kui lapsel ilmnevad ka ilma nohuta haigustunnused, võib see olla märk valest raviannusest. Sel puhul tuleks spordi tegemisele paus sisse teha ning arsti külastada, kes vaatab raviannuse ja haiguse süvenemise uuesti üle.

Aga kõigest hoolimata tuleks tuleks last julgustada sporti tegema. Sporditegemine aitab lapse heaolule kaasa – näiteks kõhulihaste tugevdamine aitab köhimise puhul ning kergendab väljahingamist. Ăśla- ja alakõhulihaste tugevdamine toob aga parema rĂĽhi. Peale trenni on väga oluline lõdvestuda. Kiidetud spordialad on ujumine, vesiaeroobika, jalutamine, jooksmine, suusatamine, pallimängud, jalgrattasõit ja rulluisutamine.

Kuidas motiveerida oma last rohkem liikuma?
1. Innusta last vabatahtlikult liikuma
2. Pööra kogu tähelepanu julgustusele
3. Organiseeri lapsele iga ilma jaoks sobiv riietus
4. Muuda liikumisvahend lõbusamaks (kasuta näiteks õhupalle, sulgi)
5. Sõiduta last autoga vähem ja edendage igapäevast kehalist aktiivsust
6. Liikumise alla kuulub ka igasugune mänguline tegevus
7. Pea meeles, et peale igat 10-minutilist aktiivset liikumist võiks teha pisikese pausi

Järgnevad küsimused aitavad välja selgitada kas Teie lapsel võib olla astma.
1. Kas lapsel esineb sageli köha või vilistavat hingamist (“kass nurrub” rindkeres) või kaebab ta, et ei jõua hingata? Mõnikord kaebavad lapsed, et nende rindkere valutab.
2. Kas lapsel tekivad köhahood või vilistav hingamine mängimise, füüsilise pingutuse, naermise või nutmise ajal? Füüsilise pingutuse ajal või järgselt tekkiv köha võib olla ainus märgatav astma sümptom.
3. Kas laps väsib mängu ajal eakaaslastest kiiremini või väldib ta füüsilise pingutusega seotuid tegevusi (rattasõit, jooksmine jne)? Sageli tekib raskendatud hingamine füüsilise pingutuse ajal või järgselt, mille tõttu laps väsib kiiremini või lausa väldib pingutust.
4. Kas külmetushaigustega (viirushaigustega) kaasneb tavaliselt bronhiit (“haigus ronib sügavamale kopsu”) ja paranemine võtab kauem aega kui teistel? Viiruse ajal tekkiv ja vinduma jääv köha võib olla tingitud astmast.
5. Kas imik või väikelaps on tihti rahutu ja näib tundvat end ebamugavalt? Mõnikord on lapse rahutu une põhjuseks hingamistakistus, mis välisel vaatlusel jääb märkamatuks.
6. Kas lähisugulastel esineb astmat ja/või allergilisi haigusi? Allergia ja astma tekkes mängib olulist rolli pärilik eelsoodumus. Kahe astmahaige vanema korral võib lapse risk haigestuda ulatuda isegi kuni 80%-ni. Mõnikord võib haigus kanduda üle põlvkonna, pärandudes vanavanematelt lapselapsele.
7. Kas lapsel tekib köha või hingeldus kokkupuutel loomadega, õietolmudega või lihtsalt tolmuses või suitsuses keskkonnas? Õietolmud, loomad, suits, teravad lõhnad jm võivad olla astmahoogu vallandavaks teguriks.

Astmahaige ravi toimub lapse ja tema pere koostöös raviarstiga ning tähendab, et kõik pereliikmed peaksid olema kursis haiguse olemuse, lapse allergeenide ja määratud raviga. Astma ravi koosneb alati kahest poolest: allergeeni vältimisest või selle mõju vähendamisest ja ravimite kasutamisest. Mida rohkem õnnestub vältida kokkupuudet allergeeniga, seda vähem on vaja ravimeid ja vastupidi. Oluline on krooniliste põletikukollete (näiteks põskkoopas) väljaravimine ja ninahingamise takistuse (adenoidid, allergiline nohu jm) kõrvaldamine. Vabalt läbi nina hingamisel on kopsu jõudev õhk soojem, niiskem ja välissaastest puhtam. Õnneks on suuremal osal lastest võimalik tänapäevase raviga hoida astmat kontrolli all, ennetada haiguse süvenemist ning säilitada normaalne kopsude talitlus. Juhul kui astma on adekvaatselt ravitud, siis saab enamik astmaga lastest elada normaalset ja füüsiliselt aktiivset elu. Selleks, et hoida põletik kontrolli all ja vältida haiguse edasi arenemist, peab võtma põletikuvastaseid ravimeid ka siis, kui sümptome ei ole. Arst leiab koostöös lapse ja lapsevanemaga igale lapsele just tema haiguse ohjamiseks sobiva raviskeemi. Lapsevanema või lapse eest hoolitseja ülesandeks on tagada, et laps kasutaks ravimeid nii, nagu arst on määranud.

Haigusest ĂĽldiselt
Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus. Astmaatiline põletik põhjustab limaskesta turset ja limaerituse suurenemist. Limaskesta põletik ja sellest tulenev bronhide ahenemine on kaitsereaktsioonid erinevate väliste ärrituste vastu. Ahenemise võivad esile kutsuda näiteks ärritavad lõhnad, külm ilm, tugev stress ja kokkupuude loomade või õietolmuga. Astma tavalised sümptomid on köha, hingamisraskus, suurenenud rögaeritus ja vilistav hingamine. Päeva jooksul sümptomid tavaliselt muutuvad (öised ja hommikused sümptomid). Sümptomeid võivad esile kutsuda ka mitmesugused tegurid: füüsiline koormus, külm õhk, õhus leiduvate allergeenid, tubakasuits, teravad lõhnad. Astma täpset tekkepõhjust ei teata. Siiani ei ole leitud ühest seletust sellele, miks mõnel inimesel tekib astma ja teisel mitte. Kindel on, et olulist rolli mängib pärilik eelsoodumus, lisaks keskkonnast tulenevad tegurid.

Astma on peamine lapseea krooniline haigus ja laste haiglaravile sattumise põhjus. Astma kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. Umbes 80% astmajuhtudest avaldub astma enne 5 eluaastat. Astma pole enamasti täielikult väljaravitav, kuid õige raviga saab enamik lapsi elada füüsiliselt aktiivset elu. Laste astmal on tugev seos allergiaga, kuid mitte alati. Umbes 75-80% astmaga lastest on allergilised mõne aine suhtes.

Laste astma, eriti haiguse alguses, võib kulgeda väga väheste sümptomitega ja võib jääda märkamatuks. Isegi arst ei pruugi läbivaatlusel kõrvalekaldeid leida. Lapsel võib olla vaid harvaesinev ja vähe väljendunud hingamisraskus, periooditi kerge köha või öine hootine köha, mis tekib tavaliselt hommikupoole ööd. Mõnikord võib olla köha lastel ainsaks astma sümptomiks või avaldub astma hoopis sagedaste külmetushaigustena, millest paranemine võtab kaua aega. Suurematel lastel aitab astmat diagnoosida kopsufunktsiooni uurimine ehk spirograafia. Mõnedel lastel võib suuremaks kasvades astma muutuda kergemaks ja mõnedel vastupidi raskemaks. Mõnikord võivad astma sümptomid kaduda isegi aastateks (“laps kasvab astmast välja”), kuid sageli sellisel juhul taastub astma hilisemas elueas uuesti.

Soomes on astma üks levinumaid kroonilisi haigusi lastel, mõjutades umbes 5-7 % lastest. Sama suur protsent on lapsi, kes põevad astma sarnaste sümptomitega haigusi. 80% laste astmast on allergiline õietolmuga seostatav astma.

Avafoto: (PantherMedia/LightField Studios/Scanpix)

 

4 suhtumismustrit, mis viivad kooselu kindlale lõpule. Nõuanded!

OHMYGOSSIP — Suhtes tuleb paratamatult aeg, kus teise tavad, viisid, tegemata jätmised hakkavad ärritama. Psychology Today vahendusel toome teieni 4 tüüpilist mõtlemisviisi, millest tuleks võimalikult ruttu loobuda ning kompromissi teed minna.

Üks sooviks tunda rohkem emotsionaalsust, kohalolekut ja ühist aega, vähem teleri, interneti või nutitelefoni peale ajaraiskamist. Teine jälle ei pruugi neid nähtuseid ja tegevusi probleemiks pidada. Pettumustunne võib kaasa tuua ka igasuguseid muid mõtteid ning suhe liigub allamäge. Alljärgnevas probleemid koos nõuannetega.

1. Ta ei vääri, et ma teeksin midagi ta heaks
“Ta ei vääri seda, et valmistaksin talle meelehead, kui ta ise minu jaoks midagi ei tee. Eriti veel, kui ta on mulle teinud nii palju haiget. Mul puudub soov tema jaoks midagi teha.”
Nõuanne: Ära suhtu olukorda mõõdupuu järgi, mis on õiglane, mis mitte. Suhtu olukorda sedasi, kuidas on parasjagu vajalik ning kuidas suhe muutuks paremaks. Isegi, kui tundub, et ta ei vääri, et teeksid ta jaoks midagi, hoia meeles, et eesmärk on suhteid ikkagi paremaks muuta. Kui üritad teha asju kaaslase meeleheaks, oled astunud esimese sammu, et suhe paraneks.

2. Ma olen vihane ja ei taha
See punkt on seotud eelmisega, aga viha on tõusnud esiplaanile: “Olen nii vihane ja väsinud olukorrast, et ei tee midagi. Jäta mind rahule!”
Nõuanne: Vihastud ja hoiad sellest emotsioonist tugevalt kinni. Sellises olukorras ei võida keegi! Vabane pahameele tundest ja peata võimuvõitlus.

3. Tema peab tegema esimese sammu
“Ta peaks võtma initsiatiivi, tõestamaks oma pĂĽhendumust ning muutma olukorda, et näeksin ta hoolivust. Kui ta nii ei tee, siis see on märgiks, et ta ei hooli. Miks siis minagi ĂĽldse peaksin?”
Nõuanne: Selle lahingu taga paistab mure, et kes esimesena alla annab, on nõrk ja manipuleeritav. Kogu oma julgus kokku ja tee ise esimene samm kuid jää samal ajal tugevaks, et tunded ei võtaks võimust ja ei muutuks jalamatiks. Valmistu ette ebamugavaks olukorraks.

4. Minul on õigus! Temal on probleem!
Probleem on paarisuhte teisel poolel ja tema peab sellest aru saama ning muutuse tegema: “Täiskasvanud inimene ei peaks koguaeg videomänge mängima. Täiskasvanu peaks olema vastutustundlik ja abivalmis ja mul on õigus seda nõuda. See on tema probleem.”
Nõuanne: Ka seda lahingut ei saada edu. Selle asemel, et mõelda, mis on õige, mõtle, kuidas võiks asju teisiti ajada. Kui sa soovid, et sul oleks alati õigus, ei pruugi paarisuhe sinu jaoks olla. Kui soovid elada koos kaaslasega, tuleb õppida järele andma.

Avafoto (PantherMedia/Andriy Popov/Scanpix)

 

Uuring: Ema hääle kuulmine tekitab lapse ajus unikaalseid reaktsioone

OHMYGOSSIP — Lapse ja ema vahel on alati side, mida raske sõnadessegi panna. Oma ema hääl mõjutab lapse aju palju rohkem, kui teiste võõraste naiste hääl, vahendab Science Daily.

Kui laps kuuleb oma ema häält, aktiveeruvad tema ajus lisaks kuulmisaladele ka teised piirkonnad. Lisaks kuulmispiirkonnale hakkavad tööle emotsioonid ja sotsiaalsed omadused. “Teame, et ema hääl on lapse jaoks emotsionaalset rahulolu pakkuv. Uuring tõestab, et selle taga on bioloogilised ĂĽhendused,” ĂĽtleb uuringu läbiviinud juht Daniel Abrams.

Sama uuring leidis, et kui laps kuuleb oma ema häält, stimuleerib see lapse suhtlemisoskuse arengut. Lapsed, kes reageerisid teistest tugevamalt, oskasid ka osavamalt suhelda.

 

Avafoto: (PantherMedia/Svetlana Mandrikova/Scanpix)

 

Vaata lisaks:
6 etteheidet, mida suurperede lapsevanemad alatihti kuulevad
OHMYGOSSIP — Suurperede vanemate üle visatakse mitmesuguseid nalju, mis ei lähe isegi mitte musta huumori alla ning võivad olla pigem haavava mõjuga. Viie lapse isa Justin Ricklefs avaldab Huffinton Post lehes küsimused, mida talle jätkuvalt esitatakse.

Laps ei kuula sõna? Viis lahendust viiele probleemile
OHMYGOSSIP — Kas Su väike poeg on kui äravahetatud kui on aeg hambaid pesta? Kas Su väike tütar viskab end selili ja karjub kui Sa tahad talle turvarihma peale panna? Siin on viis keerulist situatsiooni ja sama palju lahendusi.

Beatrice Ohmygossip.ee’le: Lapsed on tähtsamad kui isiklikud saavutused
OHMYGOSSIP — „See päev ei tähenda mulle suurt midagi, oma ema olen ma armastanud ja armastan niikuinii iga päev,” räägib Beatrice Ohmygossip.ee’le, et nende peres emadepäeva eraldi suursündmuseks ei peeta.

Plussid ja miinused, kuidas jooksmine mõjutab mehe suguelu

happy couple running outdoors

OHMYGOSSIP — Kehal on uskumatu võime kohaneda jooksmisest tekkinud väsimustunde ja stressiga. Keha suudab pika maratoni jooksul isegi munandeid hõõrdumise eest kaitsta, vahendab Runner´s World. On aga ka negatiivseid pooli, kui ületad liigselt võimeid.

Kui mees jookseb pikka maratoni, millega kaasneb ĂĽle kogu keha higistamine, siis munandid tõmbuvad vastu keha, et ei hõõrduks. Uroloogide sõnul kaasneb jooksmisega siiski ka riske, millega keha ei suuda toime tulla…või siis kaasnevad ettearvamatud kasud.

1. Munandites tekib valu
Iga seitsmes mees võib mõnikord jooksmise ajal munandites valu tunda. Jooksmine võib munandites vere edasikandmist halvendada. Uroloog Tobias Köhler soovitab kanda selliseid jooksupükse, mis aitavad munanditel paigal püsida, et valu liiga suur ei oleks.

2. Liigne surve on halb
Kui seljas on piisava toetusega riided, tundub jooksmine mugavana. Riided ei saa aga olla liiga ĂĽmber, sest see muudab verevoolu kehvemaks ning tekitab omakorda valu munanditesse.

3. Supperlaeng erektsiooniks
Regulaarne jooksmine parandab südame tegevust ja stimuleerib vereringet. Ka erektsiooni koha pealt mõjub jooksmine positiivselt. Süda pumpab suguelunditesse paremini verd ning erektsioon on sellevõrra võimsam. Mees, kes muidu jooksmas ei käi ja ühtäkki end käsile võtab, peaks vahest kohe aru saama.

4. Sperma kvaliteet paraneb
Vähemalt 15 tundi keskmist või raskemat treeningut nädalas mõjub sperma kvaliteedile positiivselt. Aktiivsetel meestel on näiteks rohkem aktiivset spermat, kui mitteaktiivsetel meestel. Regulaarne liikumine tõstab testosterooni taset.

5. Ăśle ei tasu ka pingutada
Kuigi jooksmine teeb ĂĽldisele tervisele head, ei tasu piire liigselt ĂĽletada. Ăśle 100 jooksukilomeetri nädalas nõrgestab testosterooni taset ja sperma kvaliteeti. Jooksmine tekitab kehasse kuskilt maalt stressireaktsioone. Väike kogus stressi on hea, aga pidev ja kõrge stress mõjub juba negatiivselt – see kahjustab mehe viljakust ja seksuaalset potensiaali.

 

Avafoto (PantherMedia/Lev Dolgachov/Scanpix)

Â