OHMYGOSSIP — Soome tervise järelvalveametkond Valvira tahab keelata riigis igasuguse alkoholireklaami. Lubatuks jääks ainult tooteinfo jagamine, vahendab Iltalehti. Ametkonna arvates tuleks praegu menetluses olevasse alkoholiseaduse muudatusse sisse panna erandjuhud, kus alkoholi reklaam on lubatud. Muudel juhtudel oleks igasugune alkoholi reklaam keelatud.
Selline muudatus keeraks pea peale praeguse regulatsiooni, kus on sätestatud juhud, mil alkoholi reklaam on keelatud. Alkoholi reklaami piirati viimati 2015. aasta algul jõustunud seadusega, kus keelati näiteks alkoholi välireklaam.
Valvira meelest võiks olla lubatud ainult tootetutvustus ja selle puhul peaks olema täpselt määratletud, misasi see tootetutvustus on. Valvira on ühtlasi seisukohal, et kangete alkohoolsete jookide reklaam oleks lubatud samasugustel alustel nagu lahjade alkohoolsete jookide reklaam. Praegu on kangete alkohoolsete jookide reklaam täiesti keelatud.
OHMYGOSSIP — Soomlased magavad palju vähem kui veel mõned aastad tagasi. Valdav osa soomlastest kurdab pideva väsimuse üle, vahendab Yle. Kui veel 2012. aastal magasid soomlased keskmiselt 8 tundi ööpäevas, siis nüüd magatakse ainult 7 tundi. Soomlaste ööune pikkus on lühenenud viie aasta jooksul enam kui ühe tunni võrra.
Uneuurija Markku Partinen räägib, et suurel osal soomlastest on tekkinud pikaajaline unepuudus, mis tuleb sellest, kui pidevalt magatakse alla oma vajaduse. Unepuudus võib kaasa tuua mitmeid probleeme ja soomlased ongi praegu piiri peal.
Prisma Studio ja Helsingi Ülikooli uneuuringule vastas 16 500 soomlast. Selle uuringu tulemused jahmatasid isegi uurijaid. Uuringust selgus, et kaks kolmest soomlasest ärkab hommikul väsinuna. Ainult 4% inimestest ärkab hommikul virgena.
Varasemate uuringute põhjal on teada, et vähene uni on seotud stressiga. Ka küsimustele vastanud tunnistasid, et stress on põhjus, miks nad halvasti magavad. Väsimus ja stress omakorda toovad kaasa surnud ringi, kust välja pääseda on väga keeruline. Väsimus suurendab stressihormooni hulka ja stress omakorda kahandab une kvaliteeti.
Küsitluse järgi on naised väsinumad kui mehed. Naistest on hommikul väsinud 66%, meestest 53%. Enam kohtab väsimust linnades. Linnaelanikest iga kolmas kurdab ärgates väsimuse üle, samas kui maal elavatest iga neljas. Huvitav oli see, et linnaelanikud tunnevad end rohkem väsinuna, kuigi nad magavad rohkem kui maainimesed.
Soomlased tunnevad end väsinuna ka päeval. Peaaegu iga kolmas vastaja kurtis väsimuse üle päevasel ajal. Päevane väsimus on samuti rohkem levinud naistel kui meestel.
OHMYGOSSIP — Soomes on 56-aastane ema kohtu all seoses 20-aastase poja jõkke uputamisega möödunud aasta septembris. Ema osaleb kohtuistungil videolingi kaudu, kuna ta viibib Vaasas psühhiaatrilisel uuringul. Asja menetletakse kohtus avalikult, kuigi osapooled on nõudnud istungi kinniseks kuulutamist.
Ema eitab kohtus mõrva. Teised pereliikmed ja sugulased on keeldunud ütluste andmisest. Prokurör Juha Karikoski ütles, et peretragöödia tunnistajad ei saa niimoodi kõik ütlustest keelduda. Kohus otsustas asja nii, et lähedased said võimaluse kohtusaalist lahkuda ja nad ei pidanud ütlusi andma. Lähedastel on õigus ütluste andmisest keelduda.
Poeg leiti uppununa Oulu ligidalt Raahe Pattijõest 2016. aasta 25. septembril ja ema peeti kinni päev pärast seda. Ema tunnistas üles, et oli oma poja jõkke ära uputanud. Ema on sellest ajast alates olnud vanglas, vahendab Iltalehti.
Oulu prokuratuuri kinnitusel tegutses ema sihipäraselt ja tappis oma poja eriti jõhkral moel. Ta oli meelitanud poja jõe äärde ja uputas ta, hoides poisi pead vee all.
Soomes mõistetakse selliste mõrvade eest eluaegne vanglakaristus.
NordenBladet — Noortevaldkonna tunnustuskonkursil pälvis aasta noorsootöötaja tiitli Hele Riit, noortevaldkonna sõbraks valiti endine Briti suursaadik Chris Holtby ning parimaks noorteühenduseks August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilasesindus Viljandimaal.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas ja tänas Balti jaama paviljonis toimunud tseremoonial noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid. „Nad on aidanud väga paljudel noortel inimestel arendada oma teadmisi ja oskusi, suunanud noori vaba aega sisukalt veetma ja olnud toeks tegelemisel erinevate huvialadega,“ ütles minister Reps. „Suur tänu kõigile neile inimestele, kes on pühendunud noortele ja teevad oma tööd südamega.“
Aasta noorsootöötaja Hele Riit on olnud Tartu Lille Maja noortekeskuse direktor juba 12 aastat ning teda iseloomustatakse avatud ja lahendusi otsiva inimesena. Ta on tuntud kui noorsootöötajate toetaja ja juhendaja, uute meetodite rakendaja, innovaatiliste projektide algataja ja hoolivuse etalon.
Aasta noortevaldkonna sõber Chris Holtby tegutses aastatel 2012-2016 Briti suursaadikuna Eestis. Aastast 2013 on ta Eesti Skautide Ühingu patroon ja mullusest selle auliige. Ta on panustanud mitmete noorteorganisatsioonide tegevusse ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldanud kaks noortevaldkonna ümarlauda. Chris Holtby oli oma ametiaja jooksul Eestis aktiivne noorsootöö propageerija ja teadvustaja.
Aasta noorteühenduseks valiti Karksi-Nuias asuva August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilasesindus, mis on eeskujuks ja mentoriks ka teistele Viljandimaa õpilasesindustele ning esindab aktiivselt õpilasi koolielus ja aitab probleemide korral. Õpilasesinduse aktivistid osalesid möödunud kevadel ka Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlamendi noorteüritusel.
Aasta sündmus noorsootöös üleriigilisel tasandil on Noortepäev 2016. Selle korraldas Järvamaa Noortekogu Arvamusfestivali noortealal koostöös Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Paide Avatud Noortekeskuse, Järva maavalitsuse, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Noorsootöö Keskuse jt partneritega. Noortepäeva suurim panus noortevaldkonna arengusse oli noorte tõhus kaasamine kõigisse tegevustesse.
Kohalikul tasandil on aasta sündmus rahvusvaheline noorte ettevõtlus- ja meediaprojekt RIBS ehk Rolling Images in Business Startups. MTÜ Kinobussi, Saaremaa arenduskeskuse ning Kuressaare linnavalitsuse eestvedamisel toimuva rahvusvahelise projekti abil saavad gümnaasiuminoored teadmisi nii meediast kui ettevõtlusest ja osaleda väliskoolitustel.
Aasta huvikooliks võib end edaspidi tituleerida Põlva muusikakool, mis möödunud aasta jooksul panustas märkimisväärselt muusikahariduse arendamisse, tuues koolimajja arvukalt kontserte. Koolis tegutseb hinnatud keelpilliorkester ja selle õpilased esinevad edukalt nii kohalikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.
Aasta kohalikuks omavalitsuseks valiti Saue linn, mis on noortevaldkonda pidanud oma prioriteediks juba aastaid. Saue linnas tegutseb Eesti üks vanemaid noortekeskusi ja seal on korraldatud 19 aastat töömalevat. Saue linn tunnustab oma noorsootöö tegijaid iga-aastaselt rahalise preemiaga ja on toetanud noortevaldkonda kaks aastakümmet.
Aasta noortelaagriks valitud Remniku lastelaager tegutseb Lastekaitse Liidu osakonnana ning asub Ida-Virumaal. Remniku laager on sihikindlalt ja pikaajaliselt toetanud Tallinna ning teiste omavalitsuste riskikäitumisega noorte arengut ja korraldanud edukalt laagriprogramme. Laagril on pikaajaline kogemus erivajadustega noortega töötamise alal ning palju on kaasatud ka vähemate võimalustega noori.
Aasta noortemaleva tiitli pälvinud Rae õpilasmalev tegutseb juba aastast 2001. Mullu andis malev töökogemuse 140 noorele. Maleva oluliseks väärtuseks on noortele suunatud tasuta koolitused ja hea koostöö kohalike ettevõtetega.
Aasta noortekeskuseks valitud Paide avatud noortekeskuselt on mõndagi õppida. Näiteks võtavad nad vastu Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu välisvabatahtlikke, et noortel oleks keskuses põnevam. Nad aitasid korraldada 2016. aastal rahvusvahelist noortepäeva, viivad läbi rahvusvahelisi noortevahetusi, kirjutavad projekte koostöös linna koolidega, algatavad koos noortega erinevaid projekte, osalevad üle-eestilistes tegevustes nagu Noorte Tugila ja fond Nopi Üles.
Aasta osaluskogul – Lääne-Virumaa noortekogul on kümne aasta jagu kogemust. Noortekogu korraldab maakonnas mitmeid suuri noortesündmusi ja lööb kaasa kogukonnatöös, millega on pälvinud nii noorte kui täiskasvanute poolehoiu.
Pikaajalise panuse eest noortevaldkonda pälvisid tunnustuse kolm noortevaldkonna tegijat. Ülly Enn on Eesti Euroopa Liidu eesistumise eel ja ajal noorteküsimuste nõunik Eesti Vabariigi Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures. Ta on tegutsenud noortevaldkonnas juba ligi 20 aastat, fookuseks on läbi aastate olnud noorsootöö hariduslike väärtuste laiem teadvustamine Eestis. Kadi Bruus on Viimsi vallavalitsuse noorsootöö koordinaator ning MTÜ Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige. Tema töö on pannud aluse rahvusvahelisele noorsootööle Eestis ja kvaliteetsele ning jätkusuutlikule noorsootööle Viimsi vallas. Haabersti noortekeskuse juhataja Kaidi Liive on suunanud noorsootööd atraktiivsele ja noori köitvale arenguteele. Ta on algatanud, ellu viinud või koordineerinud mitmeid projekte ja mitmest on saanud iga-aastane traditsioon.
Taust
Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest.
Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada 11 kategoorias.
Kokku esitati 183 kandidaati, keda hindas valdkonna esindajatest ja noortest koosnev komisjon.
Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustussündmus oli juba üheteistkümnes.
