OHMYGOSSIP — Martinalaakso kool Vantaal ja Kilingi kool Tansaanias tähistavad tänavu 30. sõprusaastat. Koostöö algas 1987. aastal, kui Soomes oli vahetusõpilasena Tansaania naine PeaceGlory Nsuri ja ta sõbrunes õpetaja Anja Toloneniga.
Nsuri isa oli 1980ndatel Kilingi algkooli direktor. Ta sõlmis suhted, mille kaudu Tolonen, teised Martinalaakso elanikud ja Kilingi kool alustasid koostööd. Koostöö on aidanud mõlemaid pooli, mõlemad on teineteise kultuurist palju õppinud. Nsuri sõnul ollakse tänulikud saadud abi eest, kirjutab Helsingin Sanomat.
Möödunud 30 aasta jooksul on Martinalaakso kool ja elanikud kogunud Tansaania kooli jaoks kümneid ja kümneid tuhandeid eurosid. Selle raha eest on Kilingisse ehitatud uus koolihoone ja köök ning palgatud kooliarst.
Suuremad ettevõtmised on olnud köögi ehitus 1999. aastal, mille tarbeks saadi välisministeeriumilt 150 000 marka (praeguses rahas 33 000 eurot). 2015. aastal saadi tualettide ehituseks ja köögi remondiks 28 000 eurot. Kilingi kooli õpilaste arv on kasvanud 30 aastaga varasema 280 õpilase pealt 750ni.
Aastate jooksul on koolid teinud vastastikku koostööd. Martinalaaksost on korraldatud kaheksa õppelaagrit Tansaaniasse. Kilingist on käidud Soomes seitsmel korral. Reisid on maksnud kinni Soome pool.
Martinalaakso kool tähistas koostöö tähtpäeva pidulikult laupäeval. Ürituse sponsor oli rahvasaadik Pekka Haavisto.
OHMYGOSSIP — Soome saabus 2015. aasta lõpuks ligi 20 tuhat iraaklast. Aasta tagasi olid neli meest väga lootusrikkad Kagu-Soomes Kouvolas asuvas Rekola vastuvõtukeskuses. Mis meestest on tänaseks saanud?
Mehed saabusid Soome 2015. aasta sügisel Türgi, Kreeka, Kesk-Euroopa maade ja Põhja-Rootsi piirilinna Haaparanta kaudu. Iraaklastel oli lootus, et Soomes saavad nad kergemini elamisloa kui Rootsis, vahendab Eestinen.fi ajalehe Helsingin Sanomat uudist.
Esimene neist, 31-aastane iraaklane Yasir Al-Taie tunnistab, et tema elu on nüüd täiesti läbi. Ta ei saa jääda Soome, aga ei saa minna ka tagasi kodumaale. Poolteist aastat tagasi Soome saabudes lootis ta, et saab alustada uut elu ja minna tööle.
Yasir sai Soomes elukoha 2-toalises korteris. Iraagis oli tal küll oma auto ja ta ehitas maja, aga ta oli ikka rahul. Inimestelt sai ta mööblit, lauanõusid ja muud esmavajalikku. Soome keelt hakkas ta õppima 2016. aasta veebruaris.
Yasir osales kõikvõimalikes ettevõtmistes, lõi kaasa näiteringis, koristas ümbrust, andis koolis tunde ja aitas puid lõhkuda. Inglise keele oskajana suutis ta vastata õpilaste küsimusele, näiteks selle kohta, miks on tulijatel kõigil nii kallid telefonid. Tundide andmisel lastele oli oma põhjus: tulijatesse suhtuti vastumeelselt, toa aknast visati sisse ilutulestiku rakett, välisseinale joonistati grafiteid ja nüüd jaanuaris tulistas keegi välisukse klaasi augu.
Kõigest hoolimata oli Yasir optimistlik. Kuni möödunud aasta 17. maini. Mil selgus, et Iraak pole enam ohtlik maa ja elamisluba ei antud enam humanitaarsetel kaalutlustel. Pärast seda tundus, et mitte keegi ei saa enam elamisloa taotlusele positiivset vastust. Yasiri enda intervjuu oli migratsiooniametis juunis ja juulis tuli keelduv vastus. Pärast seda kaebas mees edasi ja on vastust oodanud viis kuud. Ta on arvamisel, et kohtu otsus on samuti keelduv. Mida ta edasi teeb, ta ei tea. Iraaki ta tagasi minna ei taha. Soome ametivõimude eest varjata ta end samuti ei taha. Ta loodab, et leiab kellegi, kes aitab tal Euroopast lahkuda. Ta kahetseb nüüd, et ei teinud varjupaiga taotlust mõnes Kesk-Euroopa riigis.
Teine iraagi mees, 36-aastane Hasan Fayyadh on õnnelikus abielus soomlanna Päivi Pylvynäinen’iga. Möödunud aasta detsembris sõlmitud abielu oli vajalik selleks, et islamiusuline mees ei saa abielus olemata naisega koos elada. Paar tutvus 2016. aasta maikuus ja armusid sama aasta suvel. Mõlemale meeldib veeta aega väljas ja looduses. Hasan asus elama Päivi juurde.
Paar on taotlenud mehele elamisluba, aga vastust pole veel saadud. Migratsiooniametnike arvates Hasani elu Iraagis enam ohus poleks. Varjupaiga taotluse on võimud tagasi lükanud, see otsus on edasi kaevatud ja vastust pole veel tulnud. Hasan on otsinud tööd ehitusel ja aednikuna, aga ta tahaks saada hoopis rekkajuhiks, mis oli tema amet Iraagis. Tulevik sõltub aga sellest, kas mees saab jääda Soome. Kui ei saa, siis on paar otsustanud, et asub elama kuhugi mujale riiki. Kuhu, seda pole veel otsustatud. Nad on naljatanud, et panevad näpu kuhugi kohta gloobusel ja lähevad sinna. Iraaki nad igatahes ei lähe, kuigi ka see variant on olnud kaalumisel. Iraaki ei pea nad veel piisavalt turvaliseks kohaks elamiseks.
Kolmas mees, 31-aastane Mustafa Magsoosi on käinud migratsiooniametis vestlusel kolm korda. Ta rääkis, et Iraagis üritati teda kinni võtta, kuna ta oli politseil aidanud üht kurjategu uurida. Viimane intervjuu oli 2016. aasta juunis ja pärast seda pole mingit infot olnud. Isegi mitte telefonikõnet. Tal soovitati rahus oodata. Mees ise arvab, et tuleb keelduv vastus, sest paljud temast paremad on saanud keelduva vastuse. Mustafa elab Yasiriga ühes korteris. Vabal ajal ja sooja saamiseks käib väljas jalgpalli mängimas. Midagi erilist ta enam ette võtta ei taha ja soome keele kursused jättis pooleli. Teatrit ta samuti teha ei taha. Ta ei näe sel mõtet, sest need, kes kõike tegid ja igal pool käisid, said ikka keelduva vastuse. Nüüd istub ta oma korteris, koristab, teeb süüa ja vahib telekat. Varem oli ta vabatahtlikuna abis pargitöödel ning valmistas teistele kebabit ja muid iraagipäraseid roogi. Kui ta saab võimaluse jääda Soome, kavatseb ta õppida ehitust ja saada selgeks soome keele. Iraagis oli ta õppinud inseneriks, aga töötas raamatupidajana ühes ehitusfirmas. Kui ta saab keelduva vastuse, siis kaebab selle edasi ja ootab nii kaua, kuni ta välja saadetakse. Enda peitmisel pole tema sõnul mingit mõtet. Pärast intervjuud saigi ta keelduva vastuse.
Neljas mees, 35-aastane Ahmed Al-Mahdavi ongi juba kodumaale naasnud. Kodus Bagdadis peab ta end varjama oma naise sugulaste eest, aga ta läks tagasi, kuna tütar jäi haigeks ja vajas abi. Temaga rääkis ajakirjanik telefoni teel.
Ahmed naasis Kouvolast Bagdadisse detsembrikuus. Ta sai samuti negatiivse vastuse varjupaiga taotlusele, kaebas edasi ja ei jäänud enam kohtu otsust ootama. 3-aastane tütar oli raskes olukorras ja põdes hingamisteede põletikku. Nõnda andis ta teada, et soovib naasta. Pärast seda võtsid temaga ühendust rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOM esindajad, kes hankisid pileti ja andsid lennukisse kaasa 200 eurot. Bagdadi jõudes sai ta veel juurde 1300 eurot. Sellest rahast on ta nüüd elanud ja tütart ravinud, tööle ta pole veel läinud. Ametilt on ta kokk. Ta räägib, et elab tuttavate juures ja sööb vähe. Tuleviku kohta ei oska ta muud öelda, kui et soovib uuesti Iraagist lahkuda. Võimalik, et läheb Türki. Soome tuleks samuti tagasi, kui võetaks.
Kaks aastat tagasi, 2015. aastal saabus Soome ligi 20 000 iraaklast. Kahe aasta jooksul anti elamisluba ligi 3800 iraaklasele, 9600 said äraütleva vastuse ning paljud kadusid lihtsalt ära, ilmselt lahkusid Soomest mujale. Varjupaiga taotlusele on Soomes vastust ootamas veel ligi 2500 iraaklast. Eitava vastuse saanutest on vabatahtlikult kodumaale naasnud ligi 3200 iraaklast. Osa keelduva vastuse saanutest on selle kohtu kaudu edasi kaevanud ja nad ootavad parasjagu kohtu otsust. Soome vägisi iraaklasi tagasi saata ei saa ning nüüd oodatakse, et keelduva vastuse saanud lahkuvad ise vabatahtlikult.
Soomes oli Iraagist ja mujalt riikidest saabunud pagulasi kõige rohkem 2016. aasta märtsis, mil ligi 230 vastuvõtukeskuses oli kokku ligi 32 000 voodikohta. Nüüd on neid jäänud kaks korda vähemaks.
Pekka Haavisto, right, presidential candidate of the Green Party and his partner Nexar Antonio Flores at an election night rally in Helsinki, Finland Sunday, Feb. 5, 2012. A conservative former finance minister was headed toward a clear victory in Finland's presidential election Sunday, according to partial results and a TV election forecast. A projection by national broadcaster YLE said Sauli Niinisto would win 63 percent of the votes, compared to 37 percent for his rival, Greens candidate Pekka Haavisto. (AP Photo/Lehtikuva/Jussi Nukari) FINLAND OUT. NO SALES. / SCANPIX Code: 436
OHMYGOSSIP — Soome roheliste erakonna ja parlamendi liige, inimõiguste ja rahu eest võitleja Pekka Haavisto (58) teatas täna Soome televisiooni hommikusaates, et kandideerib järgmisel aastal toimuvatel valimistel uuesti Soome presidendiks.
Haavisto ütles, et tema jaoks saab tähtsaimaks teemaks valimistel Soome tulevik, see, milline on Soome 100 aasta pärast. Viimati kandideeris ta 2012. aastal, ent siis jäi Sauli Niinistö järel teiseks. Haavisto on olnud Soome valitsustes keskkonna- ja arenguminister. 2016. aasta oktoobris nimetati Haavisto Euroopa rahuinstituudi peasekretäriks.
Avafoto: Pekka Haavisto (pildil paremal) on avalikult homoseksuaalne mees, kes on alates 2002. aastast registreeritud paarisuhtes Ekuadorist pärit Nexar Antonio Flores’iga. (Jussi Nukari/AP Photo/Scanpix)
OHMYGOSSIP — Tänavu suvel saab valmis esimene osa Helsingi uuest metrooliinist Länsimetro, mida on ehitatud 7 aastat ja millega lisandub kokku 13 uut metroojaama ning 21 kilomeetrit raudteed.
Länsimetro lehel (vt. SIIT) on üleval info ja pildid ehitustegevusest alates 2010. aasta jaanuaris.
Metrooehitus kulgeb kesklinna-äärsest Ruoholahtist läbi Lauttasaari kuni Espoosse välja. Tänavu saab valmis esimene osa, 14 km ja 8 metroojaama kuni Matinkylä jaamani välja. Helsingi piiridesse jäävate metroojaamade nimed on  Koivusaari ja Lauttasaari ning Espoos on jaamad Keilaniemi, Aalto-ülikool, Tapiola, Urheilupuisto, Niittykumpu ja Matinkylä.
Järgmine etapp on Matinkülä-Kivenlahti, mille pikkus on 7 km ja kus on 5 metroojaama.
Länsimetro kogumaksumus on 1,2 miljardit eurot ja see valmib lõplikult 2020. aastaks.
Helsingi on maailma põhjapoolseim linn, kus töötab metroo. Metrood hakati planeerima juba 1955. aastal, esimene prooviosa valmis 1971. aastal ja esimene metrooliin Raudteejaama ja Itäkeskuse vahel avati Helsingis 1982. aasta suvel. Metrooronge hakkasid ehitama kohalikud ettevõtted Valmet ja Strömberg.
Metrooga tehakse Helsingis aastas 62 miljonit sõitu. Praegu tegutseb metroo Helsingi piires, millel on ida pool kaks haru. Suvel on kavas avada Helsingi piiridest väljuv läänepoolne Espoo-liin. Tulevikus on kavas avada liinid põhja poole Vantaa lennujaama ja Viikkisse.
OHMYGOSSIP — Soomes 1980ndatel ja 1990ndate alguses sündinutel on risk jääda pikaks ajaks tööturult eemale, kuna püsivad töösuhted on järjest haruldasemad.
Statistikaameti andmetel on kaks kolmandikku Soome uutest töösuhetest osa-ajalised, tähtajalised, projekti-laadsed või renditöösuhted. Soome Panga vanemökonomist Petri Mäki-Fränti on mures, kuna põhikohaga tööl käivaid inimesi ei pruugi varsti enam olla piisavalt võrreldes pensionäride ja töötutega. Majanduskasvu kiirenemine ei pruugi tema väitel seda olukorda enam parandada, kui töökohti juurde ei tule, vahendab Aamulehti.
Tootlikkuse kasvuga käib kaasas palgakasv ja olukorras, kus ettevõtetes on põhilised kulud palgakulud, läheb majanduskasv väga kalliks maksma. Lahendus oleks töökohtade arvu suurenemine, suurem arv töökohti toob omakorda kaasa jõukuse kasvu.
Ebakindlas olukorras noored täiskasvanud soetavad vähem eramuid, kuigi intressid on väga madalad ja üürimine on kallis. Tulemuseks on see, et uus sugupõlv omab järjest vähem, kuna majapidamiste põhiline vara on kinnisvara.
Generatsioonide varaline erinevus tuleb kõige paremini välja pikas perspektiivis. Kinnisvara hind on viimastel aastatel tõusnud ainult pealinnas Helsingis ja selle ümbruses.
Y-generatsioon on esimene ajaloos, kelle varaline olukord pole võrreldes varasematega paranenud. Isegi 1990ndate majanduskriis ehk lama jättis küll jälgi, aga inimeste varaline seis lõpuks ikka paranes. 20-24-aastaste tööpuudus oli 2015. aastal Soomes 19% ja 25-30-aastaste tööpuudus 11%. Aastal 2007 oli nende vanuserühmade tööpuudus vastavalt ainult 12% ja 7%.
Osaliselt põhjendab väiksemaid sissetulekuid hariduse omandamine. Varasemast kõrgem haridus tagab parema tulu, aga selle taotlemine võtab rohkem aega.
Noorte väljajäämine tööturult on üks peamisi sissetulekute erinevuse põhjusi. Väikeste ja suurte sissetulekute erinevus on Soomes suurem kui kunagi varem. Lisaks on pensionäride hulgas järjest rohkem väikse sissetulekuga inimesi, nii et tuluerinevused pole ainult ühe sugupõlve probleem.
Noored ise võtavad olukorda rahulikult. Näiteks Anna Vainionpää, kes sai äsja majandusalase kõrghariduse, ütles, et noori peetakse küll isekateks, aga neile on elus olulisem isiksuse areng kui ainult töösuhe. See tähendab, et kui töökohal arengut pole, siis tööst loobutakse. Seda kutsutakse töökohasurfamiseks.
Vainionpää leiab, et noortel oleks ettevõtetele palju anda, kuna nad on orienteeritud lahendustele ja mõtlevad iseseisvalt. Töökohalt ootavad noored eelkõige paindlikkust. Töötajale tuleks ette anda eesmärk ja töötaja saab ise otsustada, kuidas selleni jõuda. Kui noored saavad tööl olla nemad ise, siis töö neile meeldib ja nad seovad end töökohaga meelsasti.
