OHMYGOSSIP — Soomes pärast sõda massiliselt ehitatud tüüpmaju ehk nn rintamamiestalo-sid ootab ees kas põhjalik remont või lammutamine, kuna ligi 70 aastat tagasi ehitatud majade katused ja vundamendid on läbi.
Nn rintamamiestalo-d on pooleteise korruselised majad ühes paari toa ja köögiga allkorrusel ning magamisruumidega ülakorrusel. Lisaks oli maja all varem juurviljakelder, aga mis nüüd on muudeks ruumideks ümber ehitatud:
Osa neist majadest on tühjaks jäänud ja neid müüakse 42 000 euro eest, vahendab Helsingin Sanomat. Selliseid tühjaks jäänud maju enam remontida ei saa ja nad tuleb lammutada. Remonditud majade hind on 100 000 euro ringis. Enamasti on selliste majade suurim väärtus lähedus keskusele ja avar krunt.
Nüüd on aga majade kasutusaeg läbi saanud. Soomes on elumajade kasutusiga keskeltläbi 30-50 aastat. Eriti puudutab see katuseid ja pesemisruume, samuti keldrite isolatsiooni. Samuti on kadunud majade soojapidavus, kuna seintes kasutatud saelaastud ja -puru on ära vajunud.
Rindelt saabunud meeste järgi nime saanud tüüprojekti järgi ehitatud rintamamiestalo-sid kerkis pärast sõda üle Soome ligi 240 000. Maju ehitati nii linna kui maale. Neist on siiani alles ligi 200 000 maja, kus elab ligi pool miljonit inimest. Krundid on suured ja olid mõeldud algselt aiavilja kasvatamiseks. Majade krundid saadi kätte poolmuidu ning ehitusmaterjali pakuti inimestele töö juurest. Selliste majade ehitus pani aluse Soome sõjajärgsele laste sünnile ja rahvaarvu kiirele kasvule, kuna eluruumi oli piisavalt.
OHMYGOSSIP — Tampere mees püüdis laupäeva hommikul linna keskelt Tammerkoskist enda leiutatud liikuva landiga 7,5 kg kaaluva forelli. Mees on enda leiutise juba patendeerinud.
Tampere 43-aastane leiutaja ja remondimees Pasi Ratilainen tõmbas ligi 8-kilose kala välja tänu oma uuenduslikule leiutisele, kus tavapärase kinnituse asemel on landil liikuv kinnitus, vahendab Aamulehti. Ta käiski oma leiutist katsetamas ja kohe teisel viskel sai landi otsa suure kala. Pärast mõningast sikutamist ja visklemist kala väsis ja mees tõmbas eluka kaldale. Nüüd kavatseb mees oma leiutist tootma hakata ja võtta sellele patendi kogu maailmas.
Kodus fileeris mees kala ära. Peast ja selgroost keedab ta supi, filee läks sügavkülma, et hiljem kas suitsutada või pannil praadida.
Rekordkalaga pole siiski tegemist. Poris on püütud 13 kg kaaluv meriforell ja Inarijärvest 10 kg järveforell.
OHMYGOSSIP — Konkurssi Miss Tallinn 2017 tahavad korraldada nii Soome Miss Globe 2012 Kati Kokkonen kui ka Eesti missimeister Valeri Kirss.
Asja muudab põnevaks asjaolu, et Miss Tallinna kaubamärk kuulub alates 2007. aastast Valeri Kirsile ja see on kehtiv kuni 2027. aastani. Kokkonen andis Miss Tallinna kaubamärgi avalduse sisse alles möödunud aasta lõpus.
Miss Estonia kodulehel internetis andis Valeri Kirss tänavu 17. jaanuaril teada, et seoses Eesti vabariigi 100. aastapäevaga korraldatakse konkursid Miss Tallinn 2017 ja Miss Estonia 2018.
Valeri Kirss annab teada, et Miss Tallinna 2017 & Miss Estonia 2018 missitiitli kandidaadiks on teretulnud Eesti passi omavad kaunitarid, kes vastavad alljärgnevatele üldnõuetele:
* Vanuses 17 kuni 25 aastat
* Vallalised, lasteta neiud, kes ei ole ametlikult abielus olnud.
* Soovitatav pikkus vahemikus 173-180 +/- 2 cm.
* Kehakaal 50-60 kg vahel.
* Oma esialgne soov osaleda palutakse saata ajavahemikus 15.02. kuni 15.09.2017 meiliaadressile: missestonia@hot.ee või vkirss@missestonia.ee
* Lisada andmed (+ vöö, puusa ja rinna ümbermõõt) ja üks või kaks pilti.
Veerandsaja Eesti Miss Estonia peakorraldaja & MissiMeister Valeri Kirss hakkab tegelema Miss Tallinna 2017 & Miss Estonia 2018 missitiitli kandidaatide otsingutega alates 15.veebruarist ja need kestavad kuni sügiseni. Sobivate missitiitli kandidaatide üles seadmist võiksid ergutada ka vanemad, sõbrad ja koostööpartnerid.
Sobivate Top-finalistide ja abiliste leidmisel valitakse Miss Tallinn 2017 kas märtsis või detsembris ja Miss Estonia 2018 kroonitakse aga järgmise aasta märtsis. Lisainfo missestonia.ee netilehel.
Kati Kokkoneni korraldatava missivõistluse kandideerimise tähtaeg kukkus täna, 9. veebruaril. Kokkonen on õppinud alates 2013. aastast Tallinna Tehnikaülikoolis ja õpingud peaks lõppema tänavu kevadel. Kokkoneni partnerid on Miss Tallinna võistlusel Hilton Hotell Tallinn, rahvusvaheline modelliagentuur Fashion Model Agency ja telekanal TV3. Kokkonen esindas Soomet rahvusvahelisel missivõistlusel Miss Globe 2012, mis toimus Türgis.
NordenBladet — Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Gennadi Vainikkole ja Enn Tõugule.
Akadeemik Gennadi Vainikko on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti matemaatik, paljude teedrajavate monograafiate autor või kaasautor. Tema erakordselt tulemuslik uurimustöö on fokuseerunud spetsiifilist laadi integraal-, diferentsiaal- ja operaatorvõrranditele.
Gennadi Vainikko on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ta on teinud teaduse eesliini saavutusi üliõpilastele arusaadavaks paljudes maailma ülikoolides, sealhulgas ligi kümme aastat Helsingi Ülikoolis.
Akadeemik Enn Tõugu on mõneski mõttes mitme põlvkonna Eesti arvutiteaduse lapsevanem. Tema tegutsemisest aastakümneid tagasi on alguse saanud näiteks tarkvaraarendus, küberkaitse ja algoritmiteooria. Hoolimata sellest, et paljud Enn Tõugu teedrajavad tööd on avaldatud vene keeles ja seetõttu ei kajastu õiges proportsioonis praeguses statistikas, on ta hästi tuntud oma kolleegide seas kogu maailmas. Varasemal ajal Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkond tegi hiljem võimalikuks meie teadlaste kiire ümberorienteerumise.
Enn Tõugu loodud vundament on kaudselt ka eesti IT idufirmade edu taga, sest kõik mõnikümmend aastat tagasi Eestis hariduse saanud tarkvarainsenerid ja arvutiteadlased on mõjutatud tema tegevusest. Praegu töötab Enn Tõugu Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis juhtivteadurina.
Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki teaduspreemiate laureaate ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Elutöö preemia pälvinud Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu on olnud tõelised teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.
Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:
Elmo Tempel täppisteaduste alal tööde tsükli „Galaktilised filamendid kosmilises võrgus“ eest;
Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saar ja Richard Villems keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine“ eest;
Tambet Teesalu arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks“ eest;
Olev Vinn geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon“ eest;
Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster põllumajandusteaduste alal teadustöö „Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel“ eest;
Lauri Mälksoo sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Venemaa käsitlused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest“ eest;
Heiki Valk humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur“ eest.
Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemias.
OHMYGOSSIP – Ärimees Jüri Mõis kirjutab Äripäevas, et Eesti keskmine palk on juba liikumas sinnapoole, kus vaba aeg muutub rohkemate inimeste jaoks väärtuslikumaks kui lisaeuro.
Mõisa soovitus on nimetada Eestis 20 töötundi nädalas nominaalseks täiskohaga tööks ning 40 tundi nädalas oleks juba inimesel topelttöökoht. Mõis põhjendab, et lühemad tööpäevad on tervislikud ja töötajad produktiivsemad. “Eestis tuleks lahti saada 40tunnise töönädala mentaliteedist ja osalise tööaja halvast mainest,“ arvab ta. “Ning kui Soomes ja Rootsis on minimaalne puhkus viis nädalat, siis kas Eestis ei võiks olla ehk kuus?“
Avafoto: Jüri Mõis (Erik Prozes/Postimees/Scanpix)
