OHMYGOSSIP — Apteegikosmeetika valikus on mitmeid intiimhügieenivahendeid, mis lubavad taastada tupe normaalse pH, vähendada ebameeldivat lõhna ja suurenenud voolust, ennetada tupepõletikke. Lisaks on müügil rohkelt erinevaid geele, küünlaid ja kapsleid, mis lubavad sama. Kas tõesti on kõik need asjad normaalse intiimhügieeni tagamiseks tarvilikud? Milline voolus on normaalne ning millised muutused vajaksid arsti tähelepanu? Nõu annab sünnitusabi ja günekoloogia residentarst ning Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatuse liige Jaana Below.
“Kui rääkida intiimhĂĽgieenist ĂĽldiselt, siis enamasti piisab, kui vulva piirkonda pesta ĂĽks kuni kaks korda päevas sooja voolava vee all, vastavalt enesetundele. Soovi korral võib kasutada apteegis saada olevaid intiimpesuks mõeldud lõhna- ning värvainevabasid pesuvahendeid. Tavalisi dušigeele ja seepe pigem soovitada ei tasuks, sest nendes sisalduvad värvi- ja lõhnaained võivad välissuguelundite õrna nahka ärritada ning seega anda soovitust hoopis vastupidise efekti. Kindlasti tuleb rõhutada, et tuppe ei tohi pesta seest ei vee ega muu vahendiga! Tupp on isepuhastuv organ, mille limaskest toodab pidevalt sekreeti, mis aitab luua tupe mikrofloorale sobiva keskkonna. Tuppe seest pestes (eriti kui selleks kasutada tavalisi dušigeele) eemaldatakse aga normaalne tupesekreet ning vähendatakse ka normaalse mikrofloora hulka. See omakorda kuivatab tupe limaskesta, mille tõttu võib tekkida kuivustunne, sĂĽgelus, ärritusreaktsioonid. Ă„rritunud ning kuiv limaskest on juba iseenesest põletikule vastuvõtlikum, ent normaalsete bakterite hulka vähendades tekitatakse mikrofloora  tasakaaluhäire, mis võib olla aluseks bakteriaalsele vaginoosile. Samuti on bakteritel (sh sugulisel teel levivatel haigustekitajatel) ning seentel suurem võimalus hakata paljunema ja tekitada tupepõletikku,” rägib Jaana Below ajakirjale Perearst.
8 nõuannet intiimhügieeniks:
Kui erinevad tupepõletikud kipuvad korduma või kui pidevalt on probleeme suurenenud vooluse ja n-ö ärritusreaktsioonidega, tasuks jälgida alltoodud nõuandeid. Samas tuleb märkida, et kõigil ei pruugi need soovitused aidata ning mõnel naisel ei teki kunagi probleeme, isegi kui ta toimib soovitatule täiesti vastupidiselt.
1.Välisuguelundite pesemine üks kord päevas puhta voolava veega.
2.Vältida lõhnavaid ning värvilisi pesuained välisuguelundite pesemiseks.
3.Vältida (lõhnavate) pesukaitsete kasutamist.
4.Vältida sünteetilist pesu ning eelistada puuvillast pesu.
5.Vältida stringide kasutamist.
6.Vältida liiga kitsaste ja sünteetilisest materjalist pükste kandmist.
7.Aluspesu pesta võimalusel õrnade pesupulbrite/geelidega.
8.Jälgida tampooni kasutamise õigeid põhimõtteid: enne tampooni paigaldamist ning tampooni eemaldamist tuleb pesta käed; tampooni suurus (imamisvõime) tuleks valida vastavalt vereerituse hulgale, s.t suurema voolusega päevadel suuremad, vähema voolusega päevadel väiksemad tampoonid; tampooni ei tohiks tupes hoida rohkem kui neli (kuus) tundi; kindlasti ei tohiks tampooni jätta tuppe kogu ööks; kui kasutada tampoone, siis ööpäeva jooksul peaks olema perioode, kus tampooni ei kasutata (nt öösel); tampoone ei tohi kasutada menstruatsioonivälisel ajal; kui tampoonide või tavapäraste hügieenisidemete kasutamine ei sobi, ei meeldi, on võimalik kasutada ka menstruatsioonianumat.
Avafoto: PantherMedia /Robert Przybysz/Scanpix
Refereeritud artikli täisteksti loe veebilehelt Kliinik.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Ema toetav ja hoolitsev suhtumine koolieelses eas lapsesse toob kaasa hipokampuse kiirema kasvu, mis püsib aastaid. Hilisemas lapsepõlves ema hoolitsusel enam niisugust aju arengut soodustavat mõju ei ole. Hipokampus on ajupiirkond, mida seostatakse õppimise, mälu ja stressitaluvusega.
Pikaajalises uuringus jälgiti 127 lapse aju MRT-kuvamiste seeriaid koolieelsest east kuni varase täiskasvanueani. Suurem hipokampuse maht leiti lastel, kelle emad toetasid neid just koolieelses eas. Kui emad olid sel ajal olnud vähem hoolitsevad, aga hiljem alg- või põhikooli ajal muutusid laste suhtes toetavamaks, siis see enam hipokampuse kasvu sedasi ei mõjutanud. Arvatakse, et koolieelses eas on lapse aju plastilisem ja seetõttu on varane lapsepõlv tundlik periood, kus toimunud sündmused ja kogemused mõjutavad aju arengut tugevamalt. Sama uuringugrupp on varem avaldanud töö, kus koolieelses eas tugevamat ema toetust kogenud saanud laste hipokampus olid suurem kooli jõudmise ajaks. Praeguseks on neid lapsi jälgitud kuni varase täiskasvanueani ja selgus, et toetavate emade laste hipokampuse mahu kasv oli ajas stabiilne ja püsiv. Jätku-uuringus leiti ka, et suurema hipokampusega lapsed olid teismeeas parema emotsionaalse enesereguleerimisvõimega.
Avafoto: PantherMedia/Lev Dolgachov/Scanpix
Refereeritud artikli täisteksti loe Kliinik.ee lehelt Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP —B-grupi vitamiinide puudus võib mõjutada inimese aju tegevust. Sellest, et organismil on mõnest B-grupi vitamiinist vajaka, võivad anda märku näiteks meeleolumuutused ja väsimus, samuti lihasnõrkus või kaalulangus.
Vitamiinid jaotatakse rasv- ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks on vitamiinid A, D, E ja K. Rasvlahustuvate vitamiinide imendumine, varuna salvestumine ja funktsioneerimine organismis on seotud toiduga saadavate rasvadega ning organismi rasvkoe hulgaga. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad vitamiin C ja B-grupi vitamiinid. Tuntuimateks B-grupi vitamiinideks on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, B9 (folaadid/foolhape) ja B12 (kobalamiinid). Lisaks kuuluvad B-grupi vitamiinide alla ka biotiin ja pantoteenhape.
Vitamiin B1 ehk tiamiin Vitamiini B1 on peamiselt vaja:rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; maomahla normaalseks tekkimiseks. Tiamiini parimad allikad on päevalilleseemned, maa-, sarapuu-, pistaatsia-, pekani-, para- ja Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud sealiha, erinevad teraviljajahu ja herned. Mingi koguse tiamiini saab organism ka jämesoole normaalsest bakteriaalsest mikrofloorast, mis sealt ka imendub, kuid selle kvantitatiivne olulisus on teadmata. Kestev tiamiinipuudus põhjustab beribeerit. Täiskasvanutel hõlmavad selle sümptomid perifeerse närvisüsteemi ja südame talitlushäireid. Puuduse varaste sümptomite hulka võivad kuuluda anoreksia, kaalulangus, vaimsete võimete muutused ja lihasnõrkus. Lastel ilmnevad sümptomid kiiremini, on üldiselt raskemad ja võivad viia südamepuudulikkuseni. Rafineeritud toidu söömine ja kestev alkoholi liigtarvitamine soodustavad vitamiinivaegust.
Vitamiin B2 ehk riboflaviin Vitamiini B2 on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; nägemisprotsessiks (silmade väsimuse vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks); naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks; antikehade moodustamiseks. Kuigi riboflaviinipuuduse mõju ainevahetusele on tugev, tekib selgeid kliinilisi sümptomeid väga vähe. Nende hulka kuuluvad muutused nahal ja suu limaskestadel (sh lõhenenud suunurgad). Rasket riboflaviinipuudust on seostatud rauataseme muutusega, aneemia ning vaimsete häiretega. Riboflaviini parimateks allikateks on kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, pärm, mandlid, keedetud vuti- ja kanamunad, lehtkapsas, kõrvitsaseemned, enamik juustudest, kakaopulber.
Vitamiin B3 ehk niatsiin Niatsiinion peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning valkude sünteesimiseks; närvisüsteemi ja lihaste talitluseks; nahakahjustuste paranemiseks. Niatsiinipuudus toob kaasa pellagra („kare nahk”), mida täheldatakse enam rahvastel, kelle toidulaud põhineb peamiselt maisil või muudel teraviljadel, olles madala valgusisalduse ja madala niatsiini biosaadavusega. Pellagra avaldub peamiselt nii naha-, seedetrakti- kui ka närvisüsteemi sümptomite näol. Niatsiini parimateks allikateks on maapähklid, kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, tuunikalakonserv, kuumtöödeldud linnuliha, pärm, päevalilleseemned, kuumtöödeldud sea- ja veiseliha, kamajahu, kuumtöödeldud kalad, keedetud täisteramakaronid, müsli, enamik juustudest, täisterasai ja -leib, enamik pudruhelbeid, lehtkapsas, kuivatatud aprikoosid, keedetud muna, enamik pähkleid ja seemneid, halvaa, kakaopulber. Organismis võib teatud kogus niatsiini moodustuda aminohappest trüptofaanist.
Vitamiin B6 Nimetus vitamiin B6 hõlmab kolme ühendit: püridoksiin, püridoksamiin ja püridoksaal. Vitamiini B6 on peamiselt vaja: aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (sh valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks); süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks; paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini) tekkeks organismis; erütrotsüütide valmimise protsessiks. Toidust saadava vitamiini B6 puudust esineb harva ja harilikult kombinatsioonis teiste B-grupi vitamiinide puudusega. Imikutel ja lastel ilmnenud kliiniliste sümptomite hulka kuuluvad epilepsialaadsed krambid, kehamassi langus, seedetraktiprobleemid ja mikrotsütaarne aneemia. Parimateks vitamiini B6 allikateks on kuumtöödeldud lõhe, sarapuu- ja maapähklid, Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud maks, kuumtöödeldud linnuliha, enamik teisi kuumtöödeldud (sh suitsutatud) kalu (nt lõhe, forell, skumbria, räim, ahven), tuunikalakonserv, küüslauk, avokaado.
Vitamiin B9 B9 ehk folaate on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; loote närvikoe arenguks; erütrotsüütide valmimise protsessiks koos vitamiiniga B12; DNA ning RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks. Toiduga saadud folaadid või toidulisandina manustatud foolhappest saadud folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng. Seega tuleb folaatide saamine hoida kõikidel sünnitusealistel naistel soovitatud tasemel, et vältida ka planeerimata raseduse puhul defitsiidist tulenevaid neuraaltoru defekte. Foolhape on vitamiini sünteetiline vorm, mida looduslikult toidus ei leidu ning mida saadakse rikastatud toidust ja toidulisanditest. Manustatuna muutub ta organismis folaatideks. Folaatide peamised allikad on lehtkapsas, spinat, oad, pärm, kuumtöödeldud maks, tursamaksakonserv, munakollane, maapähklid, rooskapsas ja brokoli, peet, porrulauk, spargel, nuikapsas. Folaadid on ebapüsivad ja märkimisväärsed kaod toiduvalmistamisel on tavapärased. Kuid kadu sõltub nii konkreetsest toidust kui ka toiduvalmistamise meetodist.
Vitamiin B12 Vitamiini B12 on peamiselt vaja: aminohapete normaalseks ainevahetuseks; erinevate aneemiate ennetamiseks (nt erütrotsüütide valmimise protsessiks koos folaatidega); närvikoe normaalseks arenemiseks. Vitamiini B12 puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku tarbimist toiduga või vähenenud imendumist. Vitamiiniga B12 adekvaatne varustatus on äärmiselt oluline vereloomeks ja neuroloogilisteks funktsioonideks. Seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu põhjustab vitamiini B12 puudus neuroloogiliste sümptomite väljakujunemist ja/või megaloblastilise aneemia teket. Toiduga tarbimisest põhjustatud puudust võib täheldada üksnes täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat veganid ning ei ole tarvitanud vitamiini B12 toidulisandeid ega vitamiiniga B12 rikastatud toitu, või ka neist perekondadest pärit imikutel ja lastel, kus mainitud toidu tarbimise mustrit järgitakse. Eakate inimeste vitamiini B12 tase on sageli madal ennekõike B12 vaegimendumise tõttu.
Inimorganismile hästi kättesaadavat ja sobivat vitamiini B12 leidub üksnes loomse päritoluga toitudes. Taimset päritolu toidud võivad sisaldada B12 jääkkoguseid bakteriaalsest saastumisest või käärimise saadusena, kuid nende allikate adekvaatsus on küsitav. Liha, maks, piimatooted, muna, kala ja koorikloomad on eriti head ning keskmises menüüs valdavad vitamiini B12 allikad. Adru ja vetikad sisaldavad bioloogiliselt mitteaktiivseid vitamiini B12 analooge, samuti mõningaid aktiivseid vitamiini B12 ühendeid, kuid nende allikate adekvaatsus on ebamäärane. Mõned taimepõhised joogid, nagu näiteks soja-, kaera- ja riisijook võivad olla vitamiiniga B12 rikastatud ning seetõttu on need loomset päritolu toite vältivate inimeste menüüs olulised vitamiin B12 allikad.
Avafoto: OHMYGOSSIP
Autor: Tagli Pitsi Allikas: Tervise Arengu Instituut
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Selgitamaks kas sage saunatamine vähendab dementsuse riski, võeti Ida-Soome Ülikooli korraldatud Kuopio Isheemiatõve ja Südamehaiguste Riskifaktori uuringus 20 aastaks jälgimise alla 2000 meest, kes käivad neli kuni seitse korda nädalas saunas.
Osalejad jagati kolme gruppi: ühed käisid saunas kord nädalas, teised 2-3 korda ning kolmandad 4-7 korda, vahendab Postimees. Uuringust selgus, et mida sagedamini saunas käidi, seda madalam oli ka dementsuse vormide arenemise risk. Nende seas, kes käisid saunas 4-7 korda nädalas, oli risk koguni 66 protsenti, ja konkreetselt Alzheimeri tõve arenemise risk 65 protsenti, madalam kui vaid kord nädalas saunatajate seas. Sama uuringu varasemad tulemused on näidanud, et saunaskäimine vähendab ka südame seiskumisest (cardiac arrest) tingitud surma, südamepuudulikkuse riski ning ka üldist suremust.
OHMYGOSSIP — Haigekassa teatas, et 2017. aasta alguses viibib töövõimetushüvitiste väljamaksmine neile kindlustatutele, kelle töövabastusperiood algab jaanuaris 2017.
Haigekassa teatas, et kuna töövõimetushüvitist arvutatakse 2016. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab haigekassale maksu- ja tolliamet, võib hüvitiste maksmine seoses maksu- ja tolliameti 2016. aasta tuludeklaratsioonide menetlemisega viibida. Haigekassa alustab hüvitiste väljamaksetega siis, kui  maksu- ja tolliamet edastab haigekassale informatsiooni 2016. aasta deklaratsioonide töötlemise lõpetamisest. Teavitame Teid väljamaksete alustamisest meie kodulehekülje vahendusel. Viivitus ei mõjuta 2016. aastal alanud töövõimetuslehtede hüvitise maksmist. Haigekassa palub võimalike ebamugavuste pärast vabandust!
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
