OHMYGOSSIP — Maailm muutub kogu aeg ja ka laste kasvatuspõhimõtted ning kodureeglid on aja jooksul muutunud. Mõnikümmend aastat tagasi oli kõikidel vanematel sama eesmärk nagu tänapäevalgi: kasvatada lastest terved ja õnnelikud lapsed.
Monthly Archives: jaanuar 2017
Eesti Euroopa Liidu eesistumise prioriteedid
NordenBladet – Valitsus kinnitas täna (12.jaanuaril 2017) Eesti prioriteedid Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana. Teravdatud tähelepanu pööratakse uuendusmeelse, turvalise, digitaalse ning kaasava Euroopa arendamisele.
„Eesti eesistumine langeb Euroopa jaoks nõudlikule ja pöördelisele ajale, mis seab meile erilise vastutuse. Me peame otsima liikmesriikide vahel ĂĽhtsust ja ĂĽksmeelt ning hoidma Euroopa Liidu otsustusvõimelisena,” lausus peaminister JĂĽri Ratas. „Eesistujana on meil võimalik tõstatada Eesti jaoks olulisi teemasid, algatada laiema mõjuga arutelusid ning suurendada Eesti rahvusvahelist nähtavust. See on tõsine väljakutse, aga olen kindel, et poliitikute ja ametnike igakĂĽlgsel koostööl saame me hakkama.”
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jääratsi sõnul juhib Eesti tänavu juulist algava eesistumisperioodi jooksul kogu seadusandlikku tööd liikmesriikide vahel, kuid alati paneb eesistuja paika ka oma prioriteedid ja konkreetsed eesmärgid. „Valitsuse poolt paika pandud prioriteedid on valitsuse poliitiline suunis eesistumisprogrammi koostamiseks. Lõplik ja märksa täpsem kava tuleb juba juunis, kui Malta eesistumine on lõppemas ning enne seda toimuvad arutelud ka Riigikogus ja laiema avalikkusega,“ selgitas Jäärats.
Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida EL ühtse ja otsustusvõimelisena. Täna valitsuse heakskiidu saanud Eesti eesistumise prioriteedid on:
AVATUD JA UUENDUSMEELSE MAJANDUSEGA EUROOPA
Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa tähendab teadmistepõhist majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetava ettevõtluskeskkonna arendamist. Selleks on fookuses:
Euroopa Liidu põhivabaduste – kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise kaitsmine ja edendamine
võimalikult lihtne teenuste osutamine, ettevõtlusega alustamine Euroopa Liidus ning kaubandusläbirääkimiste edendamine
uute rahastamisvõimaluste loomine ettevõtetele ja stabiilne pangandus
stabiilse ja toimiva elektrituru ning tarbijatele mitmekesisemate võimaluste loomine
ausa konkurentsi tagamine takistades maksudest kõrvalehoidmist.
TURVALINE JA KAITSTUD EUROOPA
Vaid ühiselt tegutsedes ja välispoliitilist ühtsust hoides suudab liit tagada oma elanike turvalisust ning täita oma rolli rahvusvahelisel areenil, et suurendada heaolu, rahu ja stabiilsust. Selleks on fookuses:
terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, sisejulgeoleku ning välispiiride kontrolli tugevdamine koostöö ning kaasaegsete infosüsteemide abil
rändekriisi ohjamine ja varjupaigasüsteemi reform
idapartnerite toetamine ja EL-ile lähemale toomine
Euroopa kaitsekoostöö, kaitsekulutuste kasv ja EL-NATO partnersuhete arendamine.
DIGITAALNE EUROOPA JA ANDMETE VABA LIIKUMINE
Euroopa peab kaasa minema tehnoloogilise arenguga, mis muudab läbivalt elanike, ettevõtete ja riikide igapäevaelu. Selleks on fookuses:
piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamine tarbijatele, tootjatele ja ettevõtetele
kaasaegne, kättesaadav ja turvaline elektrooniline side üle Euroopa ja keskkond uute teenuste pakkumiseks
piiriĂĽlesed avalikud e-teenused asjaajamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.
KAASAV JA KESTLIK EUROOPA
Kaasav ja kestlik Euroopa toetab võrdsete võimaluste loomist oskuste arendamiseks ja kvaliteetseks hariduseks, töötamiseks ja teenustele ligipääsuks. Kestlik Euroopa hoolib ja panustab ka puhtamasse elukeskkonda. Selleks on fookuses:
reeglite uuendamine, et toetada töötajate ja isikute vaba liikumist
võrdsete võimaluste tagamine tööturul ja ühiskonnaelus
puhtama ja säästlikuma elukeskkonna tagamine.
ÜRO liigitas Balti riigid Põhja-Euroopa riikideks
OHMYGOSSIP – ĂśRO muutis Balti riikide regioonilist kuuluvust ja liigitas Eesti, Läti ja Leedu Põhja-Euroopa riikideks. Kui seni olid Balti riigid ĂśRO liigituse järgi loetud Ida-Euroopa riikideks, siis nĂĽĂĽd leidis ĂśRO, et tegemist on Põhja-Euroopasse kuuluvate riikidega, vahendas ERR.
ÜRO liigituse järgi on Põhja-Euroopa riigid Suurbritannia ja Iiri vabariik, Island, Norra, Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu. ÜRO liigituse järgi kuuluvad Ida-Euroopasse Valgevene, Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Poola, Moldova, Rumeenia, Vene Föderatsioon, Slovakkia ja Ukraina. Kaardil on kõige tumedama sinisega esile tõstetud Põhja-Euroopa riigid, heledamalt Ida-Eurooa, Lääne-Euroopa ja kõige heledama tooniga Lõuna-Euroopa riigid ÜRO liigituse järgi.
Allikas: ERR
Paigad, kuhu naistel ei ole asja ning minek lausa keelatud + FOTOD!
OHMYGOSSIP — Kreekast, Indiast, Jaapanist ja Saksamaalt võib leida kohti, kuhu naised ei ole teretulnud, vahendab BBC. Lisaks naistele ei ole osadesse paikadesse lubatud ka emastel loomadel, ometi nende saaduseid tarbitakse.
Peale seda, kui Venemaa president Vladimir Putin külastas Kreeka Athose mäge, muutus sealne piirkond meedia huviorbiidiks. Vene munkade 1000 aastat tagasi asustatud ala on eriline. Umbes 335 ruutmeetri suurusel alal ei ole lubatud naistel ja emasloomadel viibida. Athos asub Põhja-Kreekas, Halkidiki poolsaarel.
Kui meesterahvas soovib sealset piirkonda kĂĽlastada, peab ta kõigepealt sinna saatma oma passikoopia. Piirkonna juhataja Graham Speake sõnul keelati naistel juba ĂĽle 1000-nde aasta tagasi sinna minek ära. Peeti iseenesestmõistetavaks, et naistel ei ole meeste kloostrisse asja. “See keeld oli kõige lihtsam viis, et tagada tsölibaat. Athos erineb teistest kloostritest seetõttu, et kogu poolsaar on justkui ĂĽks suur klooster,” selgitab Speake.
“Räägitakse, et Neitsi Maarja oli purjetades teel KĂĽprosele ära eksinud. Kui ta lõpuks maapinnale astus, meeldis talle antud saar nii väga ning ta palus Jumalat, et see saar kuuluks tema pojale. Jumalaga jõuti kokkuleppele ning tänasel päeval ongi saar pĂĽhendatud Neitsi Maarjale. Ta oli ainus naine, kes oli kunagi saarel käinud.”
Keelav reegel kehtib inimestele, kodu- ja metsloomadele vaid emastele kassidele tehakse erand. “Piirkonnas on palju kasse, mis on hiirte kinnipĂĽĂĽdmise osas oluline. Seega vaadatakse kassidele läbi sõrmede,” ĂĽtleb Speake. Kuna piirkonnas emasloomi pole, siis kanamunad, piim ja muu selline tuuakse väljaspoolt sisse.
Vaatamata keelule on saarele ikkagi naisi pääsenud. Aastal 1946-1949 pääsesid naised saarele. Aastal 1953 maskeerus kreeklanna Maria Poimenidou meheks ja lipsas samuti meeste hulka. Aastal 2008 sattus salakaubavedajatega saarele 3 moldovlast.
https://www.instagram.com/p/BFV0cFUo9Ak/
Sabarimala tempel, India
Sabarimala tempel Indias ei lase ustest sisse 10-50 aastaseid naisi. Põhjuseks on menstruatsiooni iga. Mõned on antud keelu tõttu lausa India kohtusse pöördunud.
https://www.instagram.com/p/BBwVCUVTYOI/
?mine mägi, Jaapan
?mine mäge peetakse Jaapanis pühaks paigaks. Paigas viibivad usumees Shugendo järglased, kes testivad usu tugevust füüsiliste väljakutsetega.
https://www.instagram.com/p/BF05umDiQn0/
Herbertstrasse punased laternad, Saksamaa
Hamburgi Herbertstrasse St. Paul´i linnaosast hoitakse naisi eemale. Tänava alguses paikneval sildil seisab, et alla 18-aastastel on sissepääs keelatud ning samuti ka naistel.
https://www.instagram.com/p/BF7WFZmgN87/
https://www.instagram.com/p/BF3G3nqJ38i/
Avafoto: Instagram @ wandersolo
Loe lisaks:
Finnairi tiim annab nõu, kuidas reisimine võimalikult muretult sujuks
OHMYGOSSIP – Finnairi stjuardess ja kapten jagavad reisijatele nippe, kuidas võimalikult mugavalt reisida, kirjutab Iltalehti.Finnairi tiim annab nõu, kuidas reisimine võimalikult muretult sujuks
Soome kõige kohutavamad linnad reastatud – nende seas ka “eriti öisel ajal ohtlik” Kani!
OHMYGOSSIP — Ameerika netilehekülg About.com pani pingeritta Soome viis kõige kohutavamat linna. Sinna pääsesid Kajaani, Jyväskylä, Vaasa, Turku ja selline eriline koht nagu Kani. Põhjuseid, miks neid linnu jubedateks peetakse, on mitmeid: hirmus liiklus, ebaturvalisus, kehv ilm.
55 KASULIKKU soovitust: Austraalias elamine ja töötamine!
OHMYGOSSIP — Austraalias reisimine ja elamine võib palju küsimusi tekitada. Just sellepärast on teie jaoks kokku pandud 50+ soovitust ja nippi, mille hulgas on loodetavasti midagi kasulikku nii Austraaliasse minekut alles planeerivatele kui juba koha peal tegutsevatele kaasmaalastele.
9 suurepärast põhjust, miks külastada Itaaliat + FOTOD!
NordenBladet – Itaalia on ĂĽks Euroopa pärleid, mida on raske mitte armastada. Ohmygossip.ee toob välja kĂĽmme põhjust, miks tasub kĂĽlastada seda erilist riiki.
Linnad on imelised. Itaalias on palju linnu, mis on tõeliselt kuulsad – ja nad on väärt kuulsust, sest on tõeliselt ilusad ja ajaloolised. Turisti jaoks on eriti mugav seegi, et paljud olulised linnad (näiteks Firenze, Milano, Pisa, Rooma) asuvad lähestikku. Soodsaid hotellitubasid leiate oma Itaalia reisiks SIIT.
Kaunid külad ja muinasjutulised järved. Itaalias on nii palju vaadata ka siis, kui lähed linnast välja. Veeda aega kaunites külades koos mõnusate itaallastega või naudi muinasjutulisi vaateid ilusatel saarekestel.
2x Ohmygossip Couture modell poseerimas kaunis Itaalia maapiirkonnas
Foto: Ohmygossip Couture/Kristiina K.
Millised saared! Itaaliale kuulub Vahemere suurim saar Sitsiilia, kus jätkub vaatamist nädalateks. Kui oled kultuurihuviline, siis mine kindlasti Palermos asuvasse Teatro Massimosse (üks suurimaid ooperiteatreid Euroopas) ooperit vaatama; kui oled ajaloohuviline, siis külasta Agrigento linna, kus näed väärt templeid; kui otsid äärmuslikkust, mine matkama Etna vulkaanile.
Peale Sitsiilia kuulub Itaaliale ka Sardiinia saar, kus on samuti vaatamist ja nautimist kamaluga. Sardiinia pealinna Alghero suurimaks vaatamisväärsuseks on kitsaste munakivisillutisega tänavate, arvukate väljakute ning gooti kirikutega vanalinn. Õhtuti istutakse pisikestes baarides ja restoranides kohaliku köögi hõrgutisi ja veine maitstes.
Romantika. Itaalia põhjaosas asuvat Veneetsiat peetakse üheks kõige romantilisemaks linnaks maailmas. Tee kingitus oma kallimale ning minge koos Veneetsiasse!
6x Veneetsia, Itaalia. Fotod: OHMYGOSSIP/ Helena-Reet Ennet
Toit. Kui palju oleme kuulnud itaalia toidust! Pole ka ime, sest see on võrratu. Itaalias veedetud puhkuse ajal võtad sa igatahes juurde, kuid asi on seda väärt – pasta ja pitsa on imemaitsvad.
Kõige rohkem maailma kultuuripärandisse kuuluvaid kohti. Itaalias on 49 UNESCO maailma kultuuripärandisse kuuluvat vaatamisväärsust – seda on rohkem kui üheski teises riigis. Nii et vaatamist on küll ja veel.
Lummavad kirikud. Tänu Itaalia asukohale on sellest saanud uuenduslike ideede ja kultuuride ristumispaik. Seetõttu on Itaalias väga palju erilisi kirikuid ning sealjuures kõik neist ei olegi kuulsad. Pole üldse ime, kui näed mõnes väikelinnas maailma kõige ilusamat kirikut ja oled sealjuures ainus seda külastav turist.
Euroopa parimad rannad. Itaalias asuvad paljud Euroopa parimatest randadest, kus saad sulpsata helesinisesse merre ning nautida kauneid vaateid rannaliival lebades.
Liikluses on särtsu. Itaallased on kuumaverelised, neile ei meeldi uimerdamine. Seda ka liikluses. Muide, nad ise armastavad liikuda rolleriga, sest see on palju lihtsam.
La Dolce Vita. See on itaaliakeelne väljend, mis tähendab “magus elu” ning väljendab täpselt itaallaste elustiili. Elu peab olema mõnus ja hea. See on kõige tähtsam.
_____________________________________________
Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957).
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid.
Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ja kuiva suve ning pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja seda paikkonda hüütakse Calabria Šveitsiks. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmine temperatuur kõigub vahemikus 11–19 °C.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk 1520 mm.
Avafoto: OHMYGOSSIP/ Helena-Reet Ennet
Soodsaid majutuspakkumisi leiate siit (sisesta soovitud sihtkoht, kuupäevad ja vaata hindu):
Mõistliku hinnaga reisikindlustuse aga siit: