OHMYGOSSIP — Eile, 18.jaanuaril, kirjutasid Eesti ja Soome kaitseministrid Helsingis alla kahepoolsele kaitsekoostöö raamkokkuleppele.
Kaitseminister Margus Tsahkna viibis oma esimesel välisvisiidil Helsingis. Kohtumisel minister Jussi Niinistöga vahetati mõtteid regionaalse julgeoleku, kahepoolse ja Põhjala-Balti kaitsekoostöö edendamise ning Euroopa Liidu ja NATO teemadel, teatas kaitseväe peastaap.
OHMYGOSSIP — Tervise Arengu Instituudi ekspert Tiiu Härmi kinnitusel on noorte suitsetamisharjumused muutunud. „Sageli ei alustata suitsuproovimist enam vanemate tagant näpatud sigaretist, vaid huuletubakast, maitsestatud e-sigaretist või vesipiibust. Ent esialgne põnevus asendub sageli märkamatult harjumuse ja nikotiinisõltuvusega, mis sageli viib tavasigarettide suitsetamiseni,“ sõnab Härm.
Näiteks vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse mitmesuguste ainetega, et tubaka maitse poleks nii tuntav ja tugev. Seetõttu on piibutamine oma meeldiva aroomi ja maheda maitse tõttu peamiseks ahvatluseks just nendele, kes pole varem suitsu proovinud ega suitsetanud.
Vesipiibu müüjad väidavad, et kuna vesipiibusuits jõuab inimese organismi läbi veefiltri, ei saa see olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Ent vesipiibu kui ka kõigi teiste tubakatoodete mõju tervisele ei erine tavasigarettide omast. Vesipiipu suitsetatakse üldjuhul 20–80 minutit järjest, selle aja jooksul tõmmatakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavalise ühetunnise piibutamisseansi käigus hingatakse seega sisse 100–200 korda rohkem suitsu kui ühte sigaretti tõmmates.
Huuletubaka ehk snusi tarvitamisel saadav nikotiinitase on organismis püsivam ja ühtlasem, mistõttu tekitab huuletubakas tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas. Risk jääda nikotiinist sõltuvusse on huuletubaka tarvitamisel 2-4 korda suurem kui tavasigarette suitsetades. See tähendab, et huuletubakast loobumise järel võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses kui enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.
Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi. Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda suitsuga, kuid selle tarvitamine ei jäta kehas puutumata ühtegi elundit. Kuna suuõõs on tubakakeemiaga kestvas kontaktis, on tõsine oht haigestuda huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähki. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre. Huuletubaka tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi, kutsudes esile uimastava toime ja ärevushäireid, tähelepanu- ning keskendumisraskusi.
Andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, sest e-sigaret on suhteliselt uus toode. Uurimistulemuste üldistamise teeb keeruliseks ka see, et tooted ei ole standardiseeritud ning kemikaalide sisaldus varieerub.
E-sigareti mõju on uurinud ka Tartu Ülikooli teadlased. Prof Alan Altraja kinnitab, et e-sigareti tarvitamisel käivituvad hingamiselundites sigaretisuitsu mõjuga väga sarnased protsessid. „Järelikult suureneb risk haigestuda samadesse haigustesse, mille riskiteguriks on sigaretisuitsetamine: kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse (KOK), hingamisteede nakkustesse ja kopsuvähki. On tõenäoline, et e-sigaretid sisaldavad lühemat nimistutu erinevaid toksilisi aineid (mõned sajad) kui tavasigaretid (mõned tuhanded), kuid e-sigarettide mõju on sarnane tavasigarettide suitsetamise toimega,“ lausub Altraja.
Samuti ei ole e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumiseks seniste uuringute põhjal tõhusam meetod kui olemasolevate ja ohutumate abivahendite kasutamine. E-sigaretiga eksperimenteerimine ilma täiendava abita loobumiseks võib õnnestumise tõenäosust hoopis vähendada ning sageli suitsetatakse tavalist ja e-sigaretti paralleelselt. Suitsetamisest loobumiseks soovitab tervise arengu instituut pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetti.
Avafoto: Tervise Arengu Instituudi nõunik Tiiu Härm (Peeter Langovits/Scanpix)
Allikas: Tervise Aregu Instituut (tai.ee) Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — 2015. aastal oli esimest korda täiskasvanute ortodontilisi visiite rohkem kui lastel – need moodustasid juba 51% kõigist vastuvõttudest, avaldab Tervise Arengu Instituut.
2015. aastal tehti Eestis 1,5 miljonit hambaravi visiiti, mida on 0,8% rohkem kui aasta varem. Samas hambaarsti juures käinud inimeste arv langes 1,8% võrra. Iga Eesti elaniku kohta tehti 1,1 hambaravivisiiti ning see suhtarv pole alates 2009. aastast oluliselt muutunud. Võrdlusena saab tuua, et näiteks 15 aastat tagasi oli keskmine hambaravivisiitide arv ühe elaniku kohta 1,4.
Proteetilise ravi visiite tehti mullu üle 240 000, mida on paari protsendi võrra vähem kui aasta varem. Proteese saanud inimeste arv langes 6%.
Ortodontiliste visiitide arv 2015. aastal tõusis võrreldes aasta varasemaga 2,5% – ortodonti külastati ligi 134 000 korral. Olulise muutusena saab välja tuua, et esimest korda oli täiskasvanute (15-aastased ja vanemad) ortodontilisi visiite rohkem kui lastel – need moodustasid juba 51% kõigist vastuvõttudest.
Suuhügienistide poolt tehti 2015. aastal kokku 18 159 vastuvõttu, neist umbes kümnendik olid laste visiidid.
Möödunud aastal suurenes ka hammaste ja lõualuusüsteemi röntgenuuringute arv ? kokku tehti üle 281 000 uuringu, mida on 1% võrra rohkem kui 2014. aastal. Uuringutest 59% moodustasid üksikhammaste ning 38% panoraamröntgenogrammid, kolju külgülesvõtteid tehti veidi üle 3%.
Allikas: Tai.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Pereõde Lilli Gross annab diabeedi ennetamiseks kaks lihtsat nõuannet. Pereõe sõnul on kehakaalu tõus ja II tüübi diagnoosi nihkumine nooremale elueale jätkuvaks probleemiks nii mujal maailmas kui ka Eestis.
„Diabeedi ennetamiseks antud soovitused on maailmas sisult samad ja suunatud inimeste isiklikule elustiilile. Siinkohal nõustun minagi üldiste soovitustega. Tõenäoliselt mitmele tunduvad need soovitused leierdatud igapäevase jutuna. Ah, ära hakka jälle… Kuid siiski, pigem soovitan mõelda nende soovituste peale veelkord igalühel läbi enese,” soovitab pereõde.
Lilli Gross soovitab kõigil mõelda kolmele küsimustele: “Kui palju ma tegelikult liigun?” ja “Kus vahemikus minu kehakaal on?” ja “Mida ma enese jaoks teen diabeedi ennetamiseks?
Siin aga Lilli Gross´i kaks nõuannet, mis on lihtsasti teostatavad:
1. Suurenda oma füüsilist aktiivsust, kuna see aitab alandada veresuhkru taset ning kehakaalu. Tõsta kõnnitud sammude arvu näiteks parkides auto kaugemale või väljudes ühistranspordist peatuse võrra varem.
2. Eelista tervislikku toitu, mis sisaldab aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ja rikkalikult kiudaineid. Naudi sööki ja ära haara seda käigupealt. Ka see aitab organismil hoida ühtlasemat veresuhkrutaset.
Refereeritud artikli täisteksti loe veebilehest Kliinik.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP —Riigikogu kiitis 14.detsembril heaks seaduse, mille alusel alates 2017 aasta 1. juulisthakkab haigekassa hüvitama ravikindlustatud täiskasvanutele kuni 30 eurot aastas esmavajalike hambaraviteenuste raviarvetest, kui patsiendile esitatud raviarve või raviarvete kogusumma on 60 eurot aastas.
Vanaduspensionärid, töövõimetuspensionärid ja osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased inimesed, rasedad, alla üheaastase lapse emad ning kõrgenenud ravivajadusega inimesed hakkavad saama hambaravihüvitist kuni 85 eurot igal aastal. Haigekassa maksab kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas.
Hetkel hüvitab riik eakate hambaravi 19,18 eurot aastas ning rasedate ja alla üheaastaste laste emade hambaravihüvitis on praegu 28,77 eurot.
Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et inimesel oleks proteesihüvitist võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise.
Samuti on teiste hambaraviteenuste hüvitamine mitterahaline, mis tähendab hambaravihüvitise maksmist hambapolikliinikule vastavalt haigekassaga sõlmitud lepingule ja raviteenuste hinnakirjale, patsient ise 30 eurot hüvitist ei saa.
Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta inimeste vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.
Seadus jõustub 1. juulil 2017. Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
