OHMYGOSSIP — Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium tahab järgmisest aastast kaotada automaksu, mis langetab uute müüdavate autode hinda tuhandete eurode võrra.
Näiteks Soomes populaarse Škoda Octavia Combi müügihind langeb praeguselt 22 653 eurolt 19 195 euroni ehk 3458 euro võrra, vahendab Kauppalehti. DSG-automaatkäigukastiga 135-kilovatise võimsusega Škoda Octavia Combi hind langeks tervelt 7185 euro võrra ligi 29 000 euroni. Odavaim Nissan Qashqai maksab Soomes 22 890 eurot, automaksu osa selles on 4477 eurot. Ilma automaksuta oleks auto hind 18 400 eurot.
Odavaim Volkswagen Golf maksab Soomes 20 100 eurot, ilma maksuta 16 900 eurot.
Automaksu kogumine praegusel kujul on kavas lõpetada juba järgmisest aastast. Praeguseks on esitatud selleks vastav eelnõu.
OHMYGOSSIP — Soomes on tagaotsitav 14,5-aastaks vangi mõistetud ent karistusest kõrvale hoidev ohtlik retsidivist Pekka Seppänen. Politsei info kohaselt on Põhja-Karajalast pärit 51-aastane Seppänen 183 cm pikk ja tugeva kehaehitusega. Tema riietuse ja liikumisvahendi kohta puudub informatsioon.
Tegemist on ohtliku retsidivistiga, kes on teinud kõiksugu kurja: urineerinud joogivette, torganud teist ravimisüstlaga, uimastanud ja kuritarvitanud. Aastate jooksul on temaga koos elades surnud seitse inimest. Teda on süüdistatud kahes tapmises ja kolmes tapmiskatses. Temaga on seotud kokku 15 eluohtliku seisundi tekitamist, kaasa arvatud surmad.
Seppänen oli eelmisel aastavahetusel 2015-2016 eeluurimisvanglas, aga ta vabastati kohtuskäimise ajaks. Põhja-Karjala maakohus mõistis talle 14,5 aasta pikkuse reaalse vanglakaristuse.
Politsei väitel on mees väga hea ujuja. Ta võib ujuda järjest mitu kilomeetrit. Kord ujus ta politsei eest ära 700 meetrit veekogu teisele kaldale, siis tagasi ja vahepeal ähvardas ujudes põhja tõmmata politsei paadi.
Tunnistajate väitel on mees eriti vägivaldne nende suhtes, kes on tema poolel pole, aga vägivalda kasutab ta ka niisama, ilma mingi põhjuseta. Näiteks ühele naisele, kes oli teinud kaebuse lapse kohta lastekaitsele, lõi Seppänen mitu korda süstlaga selga. Üks Seppäneni endine sulane rääkis, et teda oli kahtlustatud loomakaitsesse kaebamise pärast ja kättemaksuks oli Seppänen urineerinud tema kodus joogivee ämbrisse. Lisaks oli ära tapetud sulase koer. Üks tunnistaja rääkis, kuidas Seppänen oli ühe naise ära uimastanud, mispeale naine oksendas, minestas ja Seppänen surus teadvuseta naisele sõnnikuhargi tuppe. Pärast seda naine suri.
Lisaks süüdistati Seppäneni teiste inimeste uimastamises, kui lisas joogi sisse uimastavat ainet. Mehel oli komme uimastatud inimesi seksuaalselt kuritarvitada.
Seppänen jõudis palju kurja teha, kuna inimesed ei julgenud tema vastu tunnistada. Mõned inimesed ei julge siiani tema vastu tunnistada, kartes kättemaksu. Kuivõrd inimesed olid hirmul, siis ei jõudnud info piisavalt kiiresti ametivõimudeni.
Kõigil, kes Pekka Seppänen´i kohta midagi teavad, palutakse helistada hädaabinumbril 112. Pilti Seppänenist näete Iltalehti lehelt SIIT.
OHMYGOSSIP — Soome aasta sportlaseks valiti Rio paraolümpial ratastoolisprindis kulla ja EM-sarjas esikoha võitnud 33-aastne Porist pärit invasportlane Leo-Pekka Tähti. Tegemist on esimese invasportlasega Soome ajaloos, kes on pälvinud aasta sportlase tiitli, vahendab Yle.
Tähti edestas spordiajakirjanike liidu korraldatud aasta sportlase valimisel teisi nii eelistuste kui punktide koguarvu poolest. Tänavu osales valimisel rekordiline arv inimesi – 650 ajakirjanikku.
Tähti oli aasta sportlase valimisel edukas juba neli aastat tagasi pärast olümpiavõitu, aga siis jäi valimisel punktide koguarvust veidi puudu. Aasta sportlase valimisel tuli teiseks Wibledoni tenniseturniiril segapaarismängu võitnud Henri Kontinen ja kolmandaks poksis olümiapronksi võitnud Mira Potkonen.
OHMYGOSSIP — Müokardi infarkt ehk südamelihase infarkt on südamelihase pöördumatu kahjustus, mis on tingitud südamelihase mingi osa verevarustuse katkemisest või olulisest halvenemisest ning sellest tingitud hapnikupuudusest (isheemiast). Järgnevalt on webmd.com välja toonud 10 üllatavat põhjust, mis põhjustavad südamerabandust.
Unepuudus. Neil, kes magavad alla 6 tunni ööpäevas on kaks korda suurem tõenäosus saada infarkti kui neil, kes magavad 6-8 tundi. Peavalud. Eriti neil, kes kuulevad enne peavalu imelikke helisid või näevad imelikke asju. Külm ilm. Külm on organismile šokk. Külmaga väljas olemine ahendab veresooni, mistõttu on verel raskem südameni jõuda. Lisaks peab süda töötama külmaga topeltkoorumusega. Külmaga väldi rasket füüsilist tööd nagu lume lükkamine. Autode heitgaasid ja muu saaste. Südameprobleemid on tavalised kõrge saastega kohtades. Liiklusummikus seismine on südamele eriti kahjulik. Palju toitu korraga. Mõtle enne mitu korda, enne kui toitu lauas juurde võtad. Suurem toidukogus suurendab organismis stressihormooni norepinefriini hulka, see omakorda tõstab vererõhku ja paneb südame kiiremini tööle. Samamoodi mõjuvad osadele inimestele väga rasvased toidud. Tugevad emotsioonid, nii positiivsed kui negatiivsed. Igasugune lein ja stress suurendab organismis stressihormoonide hulka, aga infarkti võivad kaasa tuua ka õnnelikud sündmused. Südamerabanduse võib põhjustada näiteks sõprade korraldatud ootamatu sünnipäevapidu, pulmad või lapse sünd. Ootamatu või suur pingutus. Hea tervislik seisund tugevdab südant, aga liiga palju sporti teha võib olla samuti ohtlik. ligi 6% südamerabandustest on saadud sporti tehes. Spordi tegemine küll maandab stressi, aga vastupidiselt mõjub, kui teha sporti vihaselt või ärritunult. Gripp. Ajal, kui organism võitleb viirustega, võivad tekkida põletikud, mis kahjustavad südant ja veresooni. Ühe uurimise järgi on hingamisteede haiguse korral kaks korda tõenäolisem infarkti saada. Tervenedes infarktioht vähenes hüppeliselt. Astma. Astma põdemine suurendab infarktiohtu 70% võrra. Isegi siis, kui kasutada inhalaatorit on risk suurem kui teistel. Astma tõttu ei pruugita teha välja valust rinnus, mis on üks südamerabanduse tunnuseid. Arstid veel ei tea, kas infarkti põhjustavad astma puhul hingamisprobleemid või põletikud. Voodist tõusmine. Südamerabandused on tavalisemad hommikuti. Aju saadab ärkamisel organismi stressihormoone, mis võivad kahjustada südant. Une aja võib tekkida vedelikupuudus, mis samuti kahjustab südant.
OHMYGOSSIP — Kas tunned vahel, et vajad lisaenergiat? Tee need 12 muudatust oma päevarutiinis ja tunned peagi erinevust, vahendab Women´s Day.
1. Rahulik ärkamine
Sinu keha soovib ärgata tasahaaval, seega ei ole hea mõte ärgata lärmava äratuse saatel, kuna see omakorda põhjustab stressihormooni tõusu. Stressi tulemusel võivad kortisooli hormoonide tootmine keset päeva lõppeda ja sellest väsimustunne tekibki.
2. Ära lükka ärkamist edasi
Äratuskella edasilükkamine häirib sinu sisemist kella, mis võib hiljem päeva jooksul väsimust põhjustada.
3. Naudi hommikukohvi veidi hiljem
Organismis olev kortisool stimuleerib, et oleksid hommikul reibas. Ei tasu kohe hommikul peale ärkamist kohvi hakata jooma – tee seda veidikene hiljem. Hommikukohvi soovitatakse juua alles paar tundi pärast ärkamist, sest selleks ajaks hakkab kortisooli toime organismis lahtuma.
4. Toitu regulaarselt
Pea meeles nautida ka üks vahepala lõuna- ja õhtusöögi vahel. Kerge snäkk aitab eemale hoida väsimustunnet. Vahepala olgu tervislik ja pigem kergemat laadi, et ta oma eesmärki täidaks.
5. Pane järgmise päeva kohustused paberile kirja
Kui kulutad magamamineku eelset aega järgmise päeva ülesannete mõtlemise peale, võib uni suure tõenäosusega häiritud saada. Selle vältimiseks leia päevas üks rahulik hetk, kasvõi vahepala söömise ajal ja pane paberile kirja, mida homme kindlasti ära vaja teha on.
6. Mine magama kindlal kellaajal
Regulaarne unerütm aitab sind reipana hoida. Pane endale näiteks õhtul pool tundi enne magamaminekut telefonis märguanne tööle, et jõuaksid veel hambad pesta ja muud sinna hulka kuuluvad toimingud teostada.
7. Jahe õhk värskendab
Liiga palavas toas magamine võib unekvaliteeti halvendada. Magamistoas on täiesti piisav, kui seal on paarkümmend kraadi või veidi vähem.
8. Mediteeri
Väike mediteerimine enne magamaminekut rahustab meeli, mis tekitab parema une. 5-10 minutit mediteerimist on täiesti piisav.
9. Jaluta 20 minutit
Horvaatia ülikooli teadlased tegid kindlaks, et kolm korda nädalas, 20 minutit jalutuskäiku tõstis energiataset 20% ja vähendas väsimustunnet lausa 65%.
10. Leia omale sobiv spordiala
Kui jalutamine ei paku huvi, siis on ka mõnel teisel mõõduka kehalise koormusega alal sarnane mõju. Ära siiski treeni end liiga hilisel õhtul, see võib hoopistükkis liialterksaks muuta.
11. Seisa sirgelt
Sirge kehaasend võib värskendada keha ja ergutada meelt.
12. Jälgi, mida sööd
Näiteks magusate toodete söömine võib veresuhkru taset järsult tõsta ja alandada, mis omakorda tagab väsinud olemise.
