NordenBladet – Täna koguneb Taani parlament kell 13.00, et lõplikult heaks kiita üldvalimised. Seejärel osalevad uued parlamendiliikmed tseremoonial, kus nad allkirjastavad deklaratsiooni, et nad järgivad põhiseadust.
Pärast valimisi on parlamendis 67 uut liiget. Seega peavad nad allkirjastama järgmise lause: “Luban oma au ja südametunnistuse nimel järgida kuningriigi põhiseadust”.
NordenBladet – Kopenhaageni Vestegni politsei pidas koostöös Taani kaitsepolitseiga (PET) Brøndbys kinni kaks inimest, keda kahtlustatakse Euroopa Liidu ja USA terroriorganisatsioonide nimekirja kuuluva Hamasi toetamises.
Politsei teatel edendasid vahistatud isikud Hamasi tegevust riiete müümise kaudu. Uudisteagentuuri Ritzau andmetel on kinnipeetuteks üks mees ja üks naine ning vahistamised viidi läbi pärast pikemat aega kestnud uurimist.
“Neid kahtlustatakse terroriorganisatsiooni Hamas tegevuse edendamises erinevate riideesemete müügi kaudu,” teatas politsei platvormil Politi Update.
Kahtlustatavad astuvad täna kell 13.15 Glostrupi kohtus eeluurimiskohtuniku ette, kus arutatakse nende vahi alla võtmist. Prokuratuur on teatanud, et taotleb kohtuistungi kinniseks kuulutamist.
NordenBladet – Danske Banki süsteemivea tõttu muutusid 20 600 kliendi salastatud aadressid teistele klientidele nähtavaks.
Viga avastati juba möödunud aasta oktoobris, kuid pank teavitas puudutatud kliente alles nüüd, vahendab Taani majandusleht Finans.
Pank tunnistab, et tegemist on tõsise eksimusega. Pika viivituse põhjuseks toodi soov vältida olukorda, kus salastatud aadressid võiksid veelgi enam lekkida.
“Kahetseme sügavalt intsidenti, mis on puudutanud kaitstud aadressiga kliente. Mõistame, et see olukord võib tekitada muret ja meelehärmi, ning palume selle pärast vabandust,” sõnas Danske Banki eraklientide valdkonna juht Mark Wraa-Hansen meediale.
Väljaande Finans teatel olid klientide salastatud aadressid nähtavad pangaülekannete tegemisel. Seega said raha vastuvõtjad näha saatjate elukohaandmeid otse makseinfost.
NordenBladet – Taani ja Saksamaa vahelise hiigelprojekti raames on saavutatud oluline tähis: spetsiaalne alus IVY on saanud ametliku heakskiidu, mis võimaldab alustada maailma pikima uputatud tunneli elementide paigaldamist, vahendab femern.com.
Pärast pikka ootust ja põhjalikke teste on Taani mereamet (Søfartsstyrelsen) andnud rohelise tule eritellimusel valminud alusele IVY. See otsus avab tee 18 kilomeetri pikkuse Femern Bælti tunneli esimese sektsiooni uputamiseks Lollandi ranniku lähedal juba sel kevadel.
Projekti arendaja Sund & Bælt kinnitusel on IVY unikaalne insenertehniline lahendus, mis on loodud spetsiaalselt selle projekti tarbeks. Kuna tegemist on äärmiselt keeruka operatsiooniga, on ettevalmistused ja sertifitseerimine võtnud planeeritust kauem aega, põhjustades ehitustöödes ligi kaheaastase viivituse.
Struktuur: Koosneb kahest osast (IVY 1 ja 2), mida saab omavahel ühendada, et haarata hiiglaslikust tunnelielemendist.
Võimekus: Alus on varustatud 66 vintsiga, millel on kokku 23 kilomeetrit terastrossi.
Tööülesanne: Laev peab kontrollitult laskma 217 meetri pikkused ja 73 500 tonni kaaluvad betoonelemendid kuni 40 meetri sügavusele merepõhja.
“IVY on ainulaadne laev, mis on välja töötatud üksnes Femern Bælti tunneli ehituseks. Laeva ülesanne on kompleksne, mistõttu oli vajalik läbi viia pikk rida teste, et tagada vastavus nii meie kui ka ametiasutuste kõrgetele tehnilistele ja ohutusnõuetele,” selgitas Sund & Bælti aseasjajaja Lasse Vester.
Femern Bælti projekt ei ole lihtsalt järjekordne tunnel, vaid Euroopa üks ambitsioonikamaid taristuprojekte, mis muudab Skandinaavia ja Kesk-Euroopa vahelist logistikat.
Erinevalt traditsioonilistest tunnelitest, mis puuritakse sügavale maa sisse, koosneb see tunnel 89 hiiglaslikust betoonelemendist, mis valatakse kuivdokis, transporditakse merele ja uputatakse merepõhja kaevatud kraavi. 79 elementi on standardsed (pikkusega 217 m) ja 10 on spetsiaalsed teeninduselemendid.
Tunnel hakkab ühendama Taani saart Lollandi ja Saksamaa saart Fehmarni.
Sõiduaeg: Praegune 45-minutiline praamisõit asendub 7-minutilise rongisõidu või 10-minutilise autosõiduga.
Struktuur: Tunnelis on kaks kaherajalist autoteed ja kaks elektrifitseeritud raudteed.
Projekt on osa Euroopa ülesest TEN-T võrgustikust. See lühendab märkimisväärselt rongisõitu Hamburgi ja Kopenhaageni vahel (umbes 4,5 tunnilt vähem kui 3 tunnini), pakkudes konkurentsivõimelist alternatiivi lühimaalendudele ja vähendades kaubavedude süsinikujalajälge.
Ehitus toimub Rødbyhavni rajatud hiiglaslikus tehases, mis on oma pindalalt üks maailma suurimaid betoonivalu üksusi. Pärast elementide valmimist suletakse nende otsad veekindlalt, elemendid pukseeritakse IVY abil õigesse asukohta ja langetatakse sentimeetri täpsusega merepõhja, kus need omavahel ühendatakse.
Projekti lõplik valmimine on planeeritud 2029. aastasse, mil see asendab praeguse praamiühenduse püsiva ja ilmastikukindla trassiga.
___________________________________
Femern A/S on riigiettevõte, mis kuulub 100% Taani riigile.
Kuigi Femern A/S ise börsil ei ole, on projekti kaasatud mitmed suured rahvusvahelised börsiettevõtted (peatöövõtjad), kes kuuluvad konsortsiumitesse nagu Femern Link Contractors (FLC). Nende hulka kuuluvad näiteks Prantsuse kontsern Vinci ja Saksa ettevõte HOCHTIEF.
Avafoto: Kliendi sõnul koosneb IVY laev kahest alusest 1 ja 2, mida saab omavahel ühendada ja tunnelielementi haarata. Alusel on 23 kilomeetrit terastraati, mis on jaotatud 66 vintsi peale. Neid kasutatakse tunnelielementide langetamiseks. (© Sund&Bælt)
NordenBladet – Arheoloogid on Øresundi põhjas asuvast laevavrakist leidnud lõualuu ja hambad inimeselt, kes hukkus 1801. aastal toimunud Lahingus Kopenhaageni all ehk Reidilahingus (taani keeles Slaget på Reden). Tegemist on ühe kaitsjaga, kes osales Kopenhaageni kaitsmisel Briti laevastiku vastu.
Reidilahing ehk Esimene Kopenhaageni lahing peeti 2. aprillil 1801 Kopenhaageni all Suurbritannia ja Taani laevastiku vahel. Briti rünnakut juhtis Horatio Nelson, Taani kaitset Olfert Fischer. Lahing lõppes Taani-Norra vaherahuga ning kuigi britid pidasid seda selgeks võiduks, on selle tulemus Taani ajalookäsitluses vaieldav.
Ajalooliste andmete järgi maeti pärast lahingut üle 500 hukkunud sõduri ühisesse mälestuskünkasse Holmeni kalmistul Kopenhaagenis. Uus leid sinna siiski tõenäoliselt ei jõua. Taani muuseumiseaduse järgi käsitletakse inimjäänuseid muuseumikogude osana samadel alustel nagu muid arheoloogilisi leide, mistõttu võivad säilmed jääda arhiivikasti või sattuda näitusele.
Redeni merelahingus kaitsesid umbes 6000 taanlast ja norralast Kopenhaagenit Briti rünnaku eest. Lahingus hukkus sadu inimesi. Holmeni kalmistu ühishauda maeti nii lihtsõdurid kui ka ohvitserid, mis oli uuema Taani ajaloo kontekstis erandlik lahendus. Need, kelle säilmeid toona ei leitud, ühishauda ei jõudnud.
Muuseumide suhtumine inimjäänuste eksponeerimisse on viimastel aastatel rahvusvaheliselt palju tähelepanu saanud. Taanis tehtud uuringu põhjal toetab suur osa elanikest inimjäänuste näitamist muuseumides, kui see aitab ajalugu ja inimeste elukäiku paremini mõista. Sellised leiud võivad anda teavet inimese tervise, toitumise ja päritolu kohta.
Samas peetakse Redeni merelahingust pärit säilmeid tundlikuks piirjuhtumiks, sest need on võrreldes muistsete leidudega märksa uuemad ja potentsiaalselt vähem anonüümsed. Allikate järgi jäi liinilaevalt Dannebroge pärast lahingut teadmata kadunuks vaid 19 inimest, mistõttu võib leitud lõualuu võimalikku omanikku olla võimalik märkimisväärselt kitsamalt määratleda. See tähendab, et teoreetiliselt võivad olemas olla ka järeltulijad.
Praeguse hinnangu järgi jääb leid tõenäoliselt muuseumikogusse, kuid näitusele jõudmine sõltub sellest, kas säilmel on eriline teaduslik või ajalooline väärtus.
Vaata ka:
Mõni aasta tagasi tegid Viikingilaevamuuseumi merendusarheoloogid Øresundis veel ühe erakordse avastuse: maailma suurima koge ehk 15. sajandist pärit kaubalaeva. Selle tähelepanuväärse leiu kohta saab vaadata dokumentaalfilmi „Gåden i dybet” (eesti keeles Mõistatus sügavuses) Taani DR TV-s (LINK seriaalile).
Avafoto: Reidilahingust pole säilinud palju esemeid – küll aga on sellest mitu maali. Siin on üks Christian Mølstedi (1862–1930) teos, mis kujutas lahingut, mis toimus ammu enne tema sündi. (Foto: © Christian Mølsted/ Avalik omand)
