Esmaspäev, august 18, 2025

TAANI UUDISED

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade kinnisvaraturul

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade ja Skandinaavia kinnisvaraturul

NordenBladet – Mikrokorterid ehk smart-flat tüüpi elamispinnad on viimastel aastatel muutunud tõusvaks trendiks Põhjamaade kinnisvaraturul. Eriti tugevalt on see nähtus esile kerkinud Skandinaavia suurlinnades nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, aga ka Helsingis ja Tallinnas. Üha enam inimesi, sealhulgas välismaised spetsialistid, noored professionaalid ja investorid, otsivad kompaktset, hästi planeeritud ning keskset elukohta, mis toetaks paindlikku töökeskkonda ja linnalähedast elustiili.

Mis on mikrokorter ja miks see on populaarne?

Mikrokorter ehk smart-flat on tavaliselt 15–30 ruutmeetri suurune elamispind, kus on maksimaalselt ära kasutatud iga ruutmeeter. Selline korter sisaldab tihti sisseehitatud mööblit, nutikaid panipaiku ning ühendab köögi, elu- ja magamispinna üheks funktsionaalseks tervikuks. Paljud uusarendused pakuvad ka ühiseid mugavusi: pesuruume, coworking-alasid, spordisaale ning ühiskööke, mis kompenseerivad väikse isikliku elamispinna.

Kasvav nõudlus Põhjamaades

Põhjamaade, eriti Skandinaavia pealinnade, kiire urbaniseerumine ja kallinev kinnisvara on loonud soodsa pinnase mikrokorterite levikule. Stockholmis, Oslos ja Kopenhaagenis on elamispinnad piiratud, hinnad kõrged ning paljud noored täiskasvanud eelistavad pigem elada kesklinnas väiksemal pinnal kui suures korteris äärelinnas.

Samuti on kasvanud huvi välislähetustes viibivate spetsialistide seas, kellel on vaja ajutist, mugavat ning hästi varustatud elukohta linnasüdames. Sama kehtib ka investorite kohta, kes näevad mikrokortereid kui tulusat ja madala hooldusvajadusega varaklassi.

Coworking ja elukeskkonna integratsioon

Uue põlvkonna elamuprojektid kombineerivad elamise ja töötamise ühtseks kogemuseks. Mikrokorteritega arendused pakuvad tihti ka coworking-ruume, mis loovad tugeva töökeskkonna just neile, kes töötavad kodukontorites või loovad oma äri.

See uus mudel vastab noorema põlvkonna ootustele – mitte ainult kodu, vaid ka elustiili platvorm. Eriti Helsingis ja Tallinnas on populaarsed projektid, mis seovad elukeskkonna ja töövõimalused ühe katuse alla, olles atraktiivsed nii kohalikele kui ka välismaistele spetsialistidele.

Kultuurilised erinevused ja kohanemine

Põhjamaade kultuur soosib minimalistlikku disaini, funktsionaalsust ja isiklikku ruumi väärtustamist. See sobitub hästi mikrokorterite kontseptsiooniga. Siiski on kultuurilised erinevused mängus – näiteks Tallinnas on inimestel veel sügavalt juurdunud soov suurema elamispinna järele, samas kui Stockholmis või Kopenhaagenis on väikekorterid muutunud elustiili normiks.

Mikrokorterid kui tulevikuinvesteering

Mikrokorterid pakuvad võimalust ka neile, kes soovivad alustada kinnisvarainvesteeringut väiksema kapitaliga. Suur nõudlus välislähetustes viibivate spetsialistide ja üürikodu otsijate seas muudab sellised korterid stabiilse tootlusega varaks. Lisaks võimaldab Põhjamaade kinnisvaraturg usaldusväärsust, läbipaistvust ja pikaajalist väärtuse kasvu.

Mikrokorterid ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid märk muutuvast elustiilist ja linnakultuurist. Põhjamaades, sealhulgas Skandinaavia suurlinnades ja Tallinnas, on see trend alles hoogustumas. Nii kohalikud elanikud, välismaised spetsialistid kui ka investorid leiavad selles kontseptsioonis paindliku, säästliku ja kaasaegse elamisviisi. Nii elukeskkonna kui ka töökeskkonna nõuded muutuvad ning mikrokorterid on üks viis sellele uuele ajastule vastu minna.

Avafoto: Rootsi, Stockholm (Unsplash)

Euroopa Komisjon kiitis heaks Rimi Balticu müügi

NordenBladet — Euroopa Komisjon (EK) lubas Taani jaekaubandusettevõttel Salling Group omandada Rootsi kontsernilt ICA Gruppen jaemüüja Rimi Baltic, ütles Rimi Läti avalike suhete juht Inga Bite 5. mail uudisteagentuurile LETA.

Bite selgitas, et regulaatori heakskiidul jõuab tehing lõppfaasi, mille käigus viimistletakse selle finantsprotsessid. Tehing peaks lõppema käesoleva aasta 2. juuniks.

Salling Groupi president ja tegevjuht Anders Hagh on varem teatanud, et Rimi kaubamärki pole plaanis muuta.

Tehing hõlmab 314 kauplust, e-kaubanduse platvormi, ladusid ja jaotuskeskusi üle Baltikumi ning enam kui 11 000 kvalifitseeritud töötajat, teatasid ettevõtted.
Omandamine eeldas regulatiivset luba. Läti konkurentsiamet (KKP) märkis varem, et tehing oli Euroopa mõõtmega ning kuulub seetõttu Euroopa Komisjoni teavitamisele ja ülevaatamisele.

Kopenhaageni lennujaam suleti droonide tõttu, Finnairi lennuk suunati Malmösse

NordenBladet — Taani Kopenhaageni lennujaam oli ööl vastu tänast laupäeva 1. veebruari paar tundi suletud. Lennujaama ümbritsev õhuruum suleti droonivaatluste tõttu.

Droonide vaatlustest teatati ka Kopenhaagenisse suunduval Finnairi lennukil.
Helsingist väljunud lennukis istus Lõuna-Savo hoolekandepiirkonna vanemarst Olli-Pekka Leppänen ja oli sunnitud maanduma Malmös, vahendab Iltalehti.

Leppänen ütles, et lennukis oli vaatamata ootamisele positiivne õhkkond. Reisijaid ei lastud lennukist välja.

Peamiselt pettumus, et pere ja tütar peavad ootama. Muidu on siin hea tuju, ütles Leppänen.

Inimesed saavad aru, et see pole Finnairi pärast, lisas ta. Kella kahe paiku öösel teatati lennukis, et võib teekonda jätkata.

Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot: Kui Taani kutsub abi, on Prantsusmaa kohal

NordenBladet — Prantsusmaa on arutanud Taaniga vägede saatmist Gröönimaale vastuseks USA presidendi Donald Trumpi korduvatele ähvardustele Taani territoorium annekteerida, ütles Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot.

Barrot ütles intervjuus Prantsusmaa raadiole Sud, et Prantsusmaa „hakkas Taaniga [vägede paigutamist] arutama, kuid Taani ei soovinud selle ideega edasi minna, vahendab Politico.

Barrot’ kommentaarid tulid ajal, mil Taani peaminister Mette Frederiksen tuuritab Euroopa pealinnades, et koguda liitlaste toetust Trumpiga suhtlemisel.

Äsja ametisse astunud USA president on hakanud üha enam keskenduma Arktika tohutu saare hõivamisele ega ole välistanud sõjalise jõu või majandusliku sunni kasutamist, et see hiljem Taanilt ära võtta.

Frederiksen viibis teisipäeva hommikul Berliinis ja Pariisis, et vestelda vastavalt Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ning kohtub Brüsselis NATO peasekretäri Mark Rutte’ga.

„Kui Taani kutsub abi, on Prantsusmaa kohal,” ütles Barrot. „Euroopa piirid on suveräänsed, olgu see siis põhi, lõuna, ida ja lääs… keegi ei saa lubada endale meie piiridega jamada.”

Barrot ütles ka, et esmaspäeval Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel avaldasid tema kolleegid Kopenhaagenile väga tugevat toetust ja „olid valmis kaaluma [vägede saatmist]”, kui vaja.

Prantsusmaa välisminister aga ütles, et ta ei usu, et USA ründab Gröönimaad. „Seda ei juhtu, inimesed ei tungi EL-i territooriumile,” ütles ta.

Taani tugevdab Gröönimaa kaitset

NordenBladet — Taani tugevdab oma sõjalist kohalolekut Arktika piirkonnas, ütles kaitseminister Troels Lund Poulsen avalik-õigusliku ringhäälingu DR teatel pressikonverentsil. Taani peamised parteid on selles küsimuses kokkuleppele jõudnud.

Taani investeerib Arktika piirkonna ehk Gröönimaa, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani põhjaosa kaitsesse 14,6 miljardit krooni ehk umbes kaks miljardit eurot.

Raha saavad muu hulgas kolm uut Arktika sõjaväelaeva ja kaks kaugmaadrooni. Taani suurendab ka satelliitseiret ja maapealseid andureid. Gröönimaalastele pakutakse veelgi rohkem kriisikoolitust, et kindlustada saare enesemääramisõigus.

Esimesed laevad võivad valmis saada viie-kuue aasta pärast, hindas Taani Rahvapartei kaitseesindaja Alex Ahrendsten pressikonverentsil, teatas DR. Need asendavad praegu kasutusel olevaid vanu laevu.

Kaitseminister Lund Poulseni sõnul on praegu väljakuulutatud investeeringud alles algus ning osapooled peavad suveks läbi rääkima lisarahastusest.

Taani on sattunud välispoliitilisse kriisi, kui president Donald Trump on nõudnud Taanile kuuluva Gröönimaa USA osaks saamist. Nõudmist on põhjendatud USA julgeoleku ja riiklike huvidega. Venemaa ja Hiina on samuti väga huvitatud Arktika piirkonnast ja selle loodusvaradest.

Kaitseminister Lund Poulsen ei vastanud pressikonverentsil otseselt küsimusele, kas Taani uutest investeeringutest piisab Trumpi rahustamiseks.

„Oluline on öelda, et peame tegema koostööd oma teiste Arktika liitlastega, Kanada, Norra ja Ameerika Ühendriikidega,” ütles Lund Poulsen.