NordenBladet — Taanit šokeerisid USA valitud presidendi Donald Trumpi kommentaarid. Trumpilt küsiti, kas ta saab kinnitada, et USA ei kasuta Gröönimaa üle kontrolli saavutamiseks sõjalisi ega majanduslikke vahendeid. Tulevane president vastas, et ta ei saa selliseid garantiisid anda, vahendab AP.
Gröönimaa on Taanile alluv eraldi omavalitsusega territoorium, mille kohta Trump on korduvalt öelnud, et see on USA jaoks oluline.
Taani meedia andmetel on Trumpi kommentaaridesse suhtutud segaduse, uskmatuse ja šokiga.
Mitmes pealkirjas kirjeldatakse Trumpi avaldust kui „absurdset”, st arusaamatut. Trumpi juttu iseloomustatakse ka kui „metsikut” ja „ennekuulmatut” ja „ebareaalset”.
Väljaande Jyllands-Posten küsitletud analüütik võrdleb Trumpi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Analüütiku sõnul hakkavad Taani „lähimad liitlased üha enam meenutama meie kõige hullemat vaenlast”.
Taani õhtulehe B.T toimetaja Jeppe Elkjær kurdab, et olukord on jabur.
See on maailma tugevaim riik. See on väga-väga tõsine asi. Vaevalt on võimalik rõhutada, kui vägivaldselt ja hullumeelselt see areneb, märgib Elkjær.
Elkjær läheb oma tõlgenduses nii kaugele, et näeb Trumpi avaldust NATO tulevikku destabiliseerivana.
Kaalul on liidu tulevik. Kas NATO võib näha oma eksistentsi pärast seda, kui USA on Gröönimaa jõuga üle võtnud? Raske on näha, et NATO-l oleks sellises olukorras piisav ühtsus, lisab Elkjær.
Väljaande Ekstra Bladet poliitikakommentaator, endine kaitseminister ja justiitsminister Hans Engell ütleb, et pole midagi sellist varem kuulnud.
Ma ei tea, mis Donald Trumpi peas toimub, aga ma pole kunagi midagi sellist kogenud, märgib ta.
Väljaande Berlingske analüütik Kristian Mouritze ei pea tõenäoliseks, et Trump täidaks oma sõjalise jõu ähvardusi. Ta peab võimalikuks, et Trump šantažeerib Taanit maksudega.
Taani peaminister Mette Frederiksen on püüdnud diskussiooni leevendada, rahustades, et tema kujutlusvõimest ei piisa ette kujutamaks olukorda, kus Trump oma ähvarduse ellu viib.
Praegu teavad kindlalt vaid Trump ja võib-olla tema lähiringkond, mida USA tulevane president oma kommentaaridega mõtles.
Mõned analüütikud on seoses Trumpi varasemate väljaütlemistega spekuleerinud, et Trump käitub meelega ettearvamatult. Nende sõnul võib Trumpile näiteks läbirääkimiste olukordades kasulik olla, kui teine pool peab teda ettearvamatuks ja üllatavaks.
NordenBladet — Taani tegi Süüria põgenikele tõelise üllatuse. Täiskasvanud, kes naasevad vabatahtlikult Süüriasse, saavad keskmiselt 200 000 Taani krooni – see on praeguse vahetuskursi järgi 26 818 eurot. Lapse kohta makstakse 50 000 krooni (6700 eurot). Väljasõidutoetust makstakse kodumaale tagasisaatmise seaduse raames.
Taani sotsiaaldemokraatliku erakonna integratsiooniminister Kaare Dybvad Bek selgitas väljaandele Bild: „Alates 2015. aastast on Taanist välja rännanud veidi üle 5100 süürlase, kellest peaaegu 600 seadusliku elukohaga süürlast on alates 2019. aastast rahalise toetuse abil vabatahtlikult Taanist Süüriasse saadetud. Loodan, et uusi arendusi arvestades kasutab pakkumist veelgi rohkem inimesi.”
Tänavuse, 2024. aasta 1. jaanuari seisuga elas Taanis umbes 45 000 Süüria päritolu immigranti ja järeltulijat, sealhulgas umbes 28 000 täiskasvanut ja 17 000 last. Kui kõik süürlased korraga lahkuksid ja naasmisraha välja võtaksid, oleks see Taani jaoks kulukas.
See teeb täiskasvanutele 750 904 000 eurot ja lastele 113 900 000 eurot. Kokku umbes 865 miljonit eurot. Kõik muidugi ei lähe. Sellise väikeriigi nagu Taani kohta on see suur raha.
Paljud süürlased samas Taanis ei tööta. See muudab Taani jaoks rahaliselt atraktiivsemaks neile tagasisõidu eest raha maksta. Seni pole ükski tsentristlik partei vaidlustanud kõrget summat, 27 000 eurot täiskasvanu kohta.
Saksa CDU parlamendifraktsiooni aseesimees Jens Spahn tegi hiljuti ettepaneku: vabatahtlikult Süüriasse naasmisel tasuta lend ja 1000-eurone preemia. Tema ettepanek oli vastuoluline.
Parteikaaslane Dennis Radtke on Spahni ettepaneku suhtes skeptiline: „Kui rääkida Süüriast, siis kiireim ettepanek ei ole automaatselt parim.”
Ja edasi: „Raske on ennustada, millises suunas arengud lähinädalatel liiguvad. Nii humanitaarsetel kui ka majanduslikel põhjustel ei tohiks me lennupiletite jagamisega liialt kiirustada. Süüria meeste tööhõive määr on keskmisest kõrgem. Suur osa ettevõtetelt saadud tagasisidest oli vastavalt ärritav.”
Ametiühingute keskliidu esimees Frank Werneke ütles: „Arutelu Süüria põgenike tagasisaatmise üle on täiesti enneaegne ja tekitab hirmu halbade asjade ees, eriti seoses föderaalvalimiste kampaania algusega.”
NordenBladet — Läänemerel sidekaablite läbilõikamises kahtlustatav Hiina laev Yi Peng 3 sai juhised Vene luureteenistuselt, edastab USA väljaanne Wall Street Journal. Väljaanne tugineb oma teabes uurimisega seotud anonüümsetele ametlikele allikatele.
WSJ allikate sõnul õnnestus Vene luurel veenda Yi Peng 3 kaptenit kasutama sidekaablite läbilõikamiseks ankrut.
Kreml on eitanud igasugust seotust kaablite läbilõikamisega. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles toona, et peab väiteid „absurdseks ja naeruväärseks”.
Allikad räägivad ajalehele, et Vene korvett Merkur saabus 21. novembril Taani ja Rootsi vahelisele merealale Kattegati ning viis läbi Yi Peng 3 ja selle ümbruse elektroonilise luure.
WSJ teatel edastas Vene laev krüpteeritud informatsiooni oma staapi, mis asub Venemaal Kaliningradis.
Merkuri korvett kuulub Venemaa Musta mere laevastikule. See tegutseb peamiselt Vahemerel ja saadab sanktsioone rikkuvaid Venemaa kaubalaevu.
Artiklis antakse hinnang ka NATO raskustele reageerimisel Läänemere sündmustele. WSJ allikate sõnul ei taha võimud kodanike seas paanika vältimiseks Venemaad avalikult süüdistada.
Soome Yle teatas novembris, et Hiina laeva tegevuses toimus kevadel selge pööre. 16. märtsil suundus Yi Peng 3 Venemaa Kaug-Idas asuvasse Nahhodka sadamasse.
Pärast seda on Yi Peng 3 laevaliiklust jälgiva andmebaasi MarineTraffic andmetel teinud vähemalt kolm reisi Venemaale Murmanskisse ja ühe Peterburi lähedale Ust-Lugasse ehk Laukaansuusse.
Laeva andmete kohaselt ei olnud Yi Peng 3 2015. aastal alanud vaatlusperioodil enne möödunud kevadet Venemaal kordagi käinud. Pärast 2024. aasta märtsi pole laev aga Hiinasse naasnud.
Jääb arusaamatuks, miks laeva omav Hiina ettevõte 2024. aasta kevadel oma tegevusmeetodeid muutis ja kas see põhines näiteks koostöö alustamisel Venemaa üksusega.
NordenBladet – Norra taastuvenergiaettevõte Cloudberry Clean Energy* on sõlminud lepingu tuuleenergia tootmise ja projektide ostmiseks Taanis.
Omandamine suurendab ettevõtte aastast elektritoodangut 18 protsenti.
Leping tähendab, et Cloudberry (CLOUD.OL) ostab Taani ettevõttelt Jørgen Skovgaard Holding tuuleenergia toodangu, mis võrdub 160 GWh aastatoodanguga. Tootmisvarade kokkulepitud “ettevõtte väärtus” on 595 miljonit Taani krooni.
Omandamine hõlmab ka Taani arendusprojektide portfelli ning kohalikku arendus- ja juhtimismeeskonda.
Cloudberry rahastab omandamist sularaha, võla ja uute aktsiate emiteerimisega. Ettevõte emiteerib ligikaudu 29,5 miljonit uut aktsiat hinnaga 17 Norra krooni (10,75 Taani krooni) aktsia kohta, mis on 52 protsenti kõrgem praegusest aktsiahinnast.
Reedel tõusis CLOUD aktsia 7,32%.
______________________
* Cloudberry Clean Energy ASA on Norra taastuvenergia ettevõte, mis keskendub hüdro-, tuule- ja päikeseenergia tootmisele ning arendamisele Norras, Rootsis ja Taanis. Ettevõte asutati 2017. aastal ning selle peakorter asub Oslos.
Tegevusvaldkonnad:
Tootmine: Cloudberry omab ja opereerib pikaajalisi hüdro- ja tuuleenergia varasid Norras ja Rootsis, pakkudes puhast taastuvenergiat tulevastele põlvkondadele.
Arendus: Ettevõttel on arendusportfell, mis hõlmab nii maismaa- kui ka avamere taastuvenergia projekte Rootsis ja Norras, keskendudes uute projektide väljatöötamisele ja elluviimisele.
Finantsnäitajad:
Tulu: 2024. aasta seisuga on Simply Wall ST andmetel ettevõtte käive 385 miljonit Norra krooni.
Töötajad: Financial Times andmetel töötab Cloudberry Clean Energy ASA-s 67 inimest.
Missioon ja väärtused:
Cloudberry eesmärk on toetada üleminekut jätkusuutlikule tulevikule, pakkudes taastuvenergiat nii tänastele kui ka tulevastele põlvkondadele. Ettevõte väärtustab pikaajalisi partnerlussuhteid ning teeb tihedat koostööd klientide, töötajate ja aktsionäridega, pidades oluliseks head dialoogi maaomanike ja kohalike kogukondadega.
Cloudberry Clean Energy ASA pühendunud jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike energialahenduste arendamisele ning elluviimisele Põhjamaades, panustades seeläbi puhtama tuleviku loomisse.
Avafoto: Cloudberry (CLOUD.OL) aktsia tõusis reedel 7,32%. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehelt.
NordenBladet – “15-minuti linna” kontseptsioon on linnaplaneerimise mudel, mille eesmärk on muuta elu linnas mugavamaks, jätkusuutlikumaks ja kogukondlikumaks.
See kontseptsioon rõhutab, et kõik olulised teenused ja võimalused – töö, poed, koolid, tervishoiuteenused, pargid ja vaba aja veetmise kohad – peaksid olema linnaelanike jaoks kättesaadavad 15-minutilise jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel kodust. See mudel vähendab vajadust autoliikluse järele, parandab elukvaliteeti ja toetab keskkonnasõbralikke liikumisviise. Vaatleme lähemalt, kuidas see kontseptsioon toimib, millised on selle võimalikud miinused, ja kuidas sarnaseid põhimõtteid on rakendatud ka Skandinaavias ja Põhjamaades.
15-minuti linna põhimõtted ja eelised
15-minuti linna kontseptsiooni töötas välja prantsuse linnaplaneerija ja teadlane Carlos Moreno 2016. aastal, tuues esile vajaduse ümber mõtestada linnakeskkonna kasutamine inimmõõtmeliselt, et vastata kaasaegse linnaelu vajadustele ja kliimamuutustega seotud probleemidele. Kontseptsiooni põhimõtted on järgmised:
Igapäevane kättesaadavus:
Linna kõik igapäevateenused – alates töökohtadest ja koolidest kuni poodide ja vaba aja veetmise kohtadeni – on elanikele kergesti ligipääsetavad, et vähendada liikluskoormust ja autokasutust.
Keskkonnasõbralikkus ja autovaba liikumine:
15-minuti linnas on eesmärk vähendada autoliiklust, edendada jalgrattateid ja muuta linnas liikumine keskkonnasäästlikumaks. See vähendab süsinikujalajälge, mürareostust ja õhusaastet, mis parandab elanike tervist ja elukvaliteeti.
Tervise ja kogukonna soodustamine:
Tänu jalutuskäikudele ja rattasõidule saavad elanikud olla füüsiliselt aktiivsemad ja tervemad. Samuti tekib võimalus kogukondliku elu edendamiseks, kuna inimesed saavad mugavalt suhelda oma naabritega ja kohalike ettevõtjatega.
Elanikesõbralik infrastruktuur:
15-minuti linnad kujundavad ümber olemasolevad linnaosad, et luua mitmeotstarbelisi alasid, mis vastavad kogukonna erinevatele vajadustele. Nii saavad näiteks äriruumid, kultuurikeskused ja avalikud pargid pakkuda paindlikke lahendusi, et kohaneda muutuvate oludega.
15-minuti linna võimalikud miinused ja väljakutsed
Kuigi 15-minuti linna kontseptsioonil on palju eeliseid, toob see esile ka mõningaid probleeme ja väljakutseid:
Kinnisvarahindade ja elukalliduse tõus:
Kuna elupiirkondadesse investeeritakse rohkem, võib elukallidus ja kinnisvarahindade tõus piirkondades, kus teenuseid on rohkelt, muutuda probleemiks. Elamiskulude suurenemine võib muuta teatud piirkonnad kättesaamatuks keskmise või madalama sissetulekuga inimestele.
Teenuste kättesaadavus turistidele ja pendelrändajatele:
Turistide ja linna kaugemates piirkondades elavate inimeste jaoks võib mõnes piirkonnas teenuste ja parkimisvõimaluste vähenemine muuta ligipääsu raskemaks. Samuti on teatud kohtades kättesaadavad teenused eeskätt kohalikele elanikele, mis võib turistidele ja pendelrändajatele pakkuda piiratud võimalusi.
Majandustegevuse koondumine ja muutunud töösuhted:
Kohalikule elanikkonnale keskendumine võib tähendada, et suuremates ärikeskustes on vähem töövõimalusi, ja majandustegevus võib hajuda rohkem linnaosade kaupa. See võib soodustada küll väikest ettevõtlust, kuid vähendada suuremate ärikeskuste rolli.
Investeeringute vajadus ja ümberkujundamise kulud:
Kontseptsiooni elluviimine nõuab suuri investeeringuid, et arendada välja vajalikud teenused ja infrastruktuur. See võib tähendada olulisi ümberkorraldusi ja takistusi igapäevaelus, kui linnas viiakse läbi suuremahulisi arendustöid.
Piiratud rakendatavus maapiirkondades ja äärelinnades:
15-minuti linna mudel sobib peamiselt tihedama asustusega linnakeskkonda. Hõreda asustusega äärelinna- ja maapiirkondades on keeruline luua kõiki vajalikke teenuseid 15-minutilise jalutuskäigu kaugusele, mis teeb selle kontseptsiooni rakendamise seal keerulisemaks.
Reaalsed näited 15-minuti linna mudelist Hispaanias
Hispaanias on mitmed linnad hakanud rakendama 15-minuti linna põhimõtteid, et muuta linnakeskkond elanikusõbralikumaks ja keskkonnasõbralikumaks:
Barcelona: Barcelona on tuntud oma “superkvartalite” (superilles) kontseptsiooni poolest, mis hõlmab mitme kvartali ühendamist, et vähendada autoliiklust ja luua jalakäijate alasid, rohelisi pindu ning kohalikke teenuseid. Superkvartalite eesmärk on tuua inimesed oma kogukondadesse ja vähendada sõltuvust transpordist, muutes linna elukeskkonna mugavamaks ja rohelisemaks.
Madrid: Madrid on samuti rakendanud 15-minuti linna elemente, keskendudes jalakäijate alade laiendamisele ja kohalike teenuste arendamisele. Linnaosasid on ümber kujundatud, et pakkuda paremaid võimalusi nii jalakäijatele kui ka jalgratturitele, mis vähendab liikluskoormust ja aitab kaasa elamiskeskkonna paranemisele.
Vitoria-Gasteiz: See väiksem linn on Hispaanias tuntud jätkusuutliku linnaplaneerimise poolest. Vitoria-Gasteiz on olnud esirinnas 15-minuti linna põhimõtete rakendamisel, pakkudes elanikele rohelisi alasid, kohalikku ettevõtlust ja mugavat infrastruktuuri, mis aitab vähendada sõltuvust autotranspordist.
Sarnased näited ja võrdlused Skandinaaviast ja Põhjamaadest
Skandinaavia ja Põhjamaad on samuti rakendanud mitmeid 15-minuti linna põhimõtteid, mis toetavad kohalikke kogukondi ja edendavad jätkusuutlikku elukeskkonda:
Kopenhaagen, Taani: Kopenhaagen on üks jalgrattasõbralikumaid linnu maailmas, kus rattateede võrgustik ja elukvaliteedi parandamine on olnud prioriteet. Paljud teenused ja töökohtad on loodud lähtudes linnas elavate inimeste elu mugavaks tegemiseks. Aktiivselt arendatakse rohevõrgustikku. Taani linnaplaneerimine rõhutab ka väikeseid kogukonnapõhiseid piirkondi, mis võimaldavad igapäevast elu mugavalt korraldada.
Stockholm, Rootsi: Stockholmis on elukeskkonna parandamisele suunatud mitmeid algatusi, sealhulgas jalakäijate alade suurendamist ja kohaliku ettevõtluse soodustamist. Stockholmi äärelinnas arendatakse tihedamaid ja mugavamalt ligipääsetavaid elamupiirkondi, et tagada elanikele kõik igapäevaeluks vajalikud teenused ja ühistranspordiühendused.
Oslo, Norra: Oslo linn on kehtestanud kesklinnas ulatuslikud autoliikluspiirangud ja edendanud kohalike teenuste arendamist, et julgustada inimesi elama ja töötama oma linnaosas. Rohealade ja jalakäijate infrastruktuuri laiendamise eesmärk on vähendada sõltuvust transpordist ja luua tervislikum elukeskkond kõigile.
