Gröönimaa ja Taani tugevdavad koostööd kriisivalmiduse valdkonnas

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Gröönimaa ja Taani ametiasutused tugevdavad koostööd kriisivalmiduse (hädaolukordadeks valmisoleku) valdkonnas, et parandada võimekust ennetada ja lahendada eriolukordi. Taani poolne toetus seadmete, nõustamise ja erialase abi näol toimub Gröönimaa valitsuse (Naalakkersuisut) taotlusel.

Koostöö laiendamise otsus sündis pärast kohtumist Taani ühiskonnaturvalisuse ja kriisivalmiduse ministri Torsten Schack Pederseni ning Gröönimaa kalanduse, jahinduse, põllumajanduse, isevarustatuse ja keskkonna valdkonna ministri Peter Borgi vahel.

Koostöö keskendub eelkõige nõustamisele, koolitustele ning kriisideks valmisoleku ja kriisijuhtimise harjutustele. Eesmärk on tugevdada olemasolevat koostööraamistikku ning muuta ühised tegevused tihedamaks ja praktilisemaks.

Taani pakutavad toetusmeetmed

Taani poolelt hõlmab tugi muu hulgas:

  • abi Gröönimaa omavalitsuste haldusliku kriisivalmiduse arendamisel;

  • kriisivalmiduse eriekspertide kaasamist Gröönimaa ametiasutuste toetamiseks;

  • nõustamist turvalise side ja muude lahenduste osas;

  • nõustamist elutähtsate sidevõrkude ja -süsteemide turvalisuse tagamiseks;

  • eriteadmisi kriisiaja kommunikatsiooni korraldamisel;

  • eriteadmisi kriisijuhtimises;

  • mobiilipõhise häireteavituse süsteemi S!RENEN* kasutuselevõtu toetamist.

Peter Borg rõhutas, et Gröönimaal on juba toimiv kriisivalmidus, kuid Taani tugi aitab võimekust veelgi tugevdada: koostöö kaudu on võimalik lisada teadmisi, oskusi, nõustamist ja varustust, säilitades samal ajal Gröönimaa enda vastutuse ja pädevuse kriisivalmiduse korraldamisel. Ta kinnitas, et Naalakkersuisut hindab kõrgelt Taani valmisolekut Gröönimaa kriisivalmiduse tugevdamisse panustada.

Torsten Schack Pedersen sõnas, et kui Gröönimaa taotleb kriisivalmiduse tuge, on Taani valmis toetama: kogu kuningriigi üleselt peab olemas olema tugev valmisolek ning Taani rõhutab heameelt selle üle, et saab aidata tugevdada Gröönimaa ühiskonna turvalisust ja ametiasutusteülest koostööd.

___________________________

*S!RENEN (tihti kirjutatakse ka Siren) on Taani mobiilipõhine avalik ohuteavituse süsteem, millega ametiasutused saavad saata hädaolukorra hoiatuse otse telefonidesse kindlas ohupiirkonnas. See on täiendus traditsioonilistele õhuhäiresireenidele.

  • töötab cell broadcast-tehnoloogial: teade edastatakse mobiilimastidest kõigile ühilduvatele telefonidele piirkonnas

  • ei ole äpp ega nõua liitumist; telefonile tuleb eristuv heli ja vibratsioon

  • toimib ka välismaa SIM-kaardiga ning on põhimõtteliselt anonüümne (andmeid telefonide kohta tagasi ei saadeta)

Gröönimaa ja Taani arutasid koostöö tugevdamist toiduvaldkonnas

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet -Taani toiduminister Jacob Jensen ja Gröönimaa kalanduse, jahinduse, põllumajanduse ja isevarustatuse minister (Naalakkersuisoq) Peter Borg kohtusid 14. jaanuaril Kopenhaagenis, et arutada Gröönimaa–Taani koostöö tihendamist toidu-, kalandus- ja ekspordiküsimustes.

Kohtumisel käsitleti mitmeid igapäevases koostöös olulisi teemasid, sealhulgas võimalusi, kuidas parandada Gröönimaa tingimusi otseseks ekspordiks maailma turgudele, ning arutati ka kohaliku kohaloleku tugevnemist toiduohutuse valdkonnas.

Taani toiduminister Jacob Jensen sõnas, et Taani ja Gröönimaa on teineteisele lähedased nii välispoliitikas kui ka toidu-, kalandus- ja ekspordivaldkonnas. Ta rõhutas, et tihe dialoog ja ühised sammud aitavad saavutada parimaid tulemusi kogu Kuningriigi jaoks.

Peter Borg tõi esile, et kalandus on Gröönimaa ekspordi keskne tugisammas, kuna üle 95% kogu ekspordist pärineb kalandusest. Tema sõnul on see olnud võimalik tänu tihedale koostööle riiklike asutustega, kes kujundavad muu hulgas regulatsioone ning tehnilisi ja toidunõudeid, mis avavad ettevõtlusele ligipääsu rahvusvahelistele turgudele. Ta lisas, et ka jahindus on Gröönimaal oluline tegevusala ning hülgetoodete ekspordivõimaluste laiendamiseks tehakse samuti tihedat koostööd Taani ametiasutustega. Peter Borg märkis, et kohtumine andis hea võimaluse arutada, kuidas koostööd edasi arendada Gröönimaa ühiskonna ja kogu Kuningriigi huvides.

Taani Toiduameti (Fødevarestyrelsen) kontor Nuukis

Kontor töötab nüüd täismahus.

202. aastal tehti Nuukist lähtudes põhitöö Gröönimaa toiduvaldkonna ettevõtete ning kalatööstuslaevade järelevalves.

Töörühm on hinnanud kasulikuks tihedamat kontakti ettevõtjate ja kohalike ametiasutustega ning paremat arusaama kohalikest oludest ja vajadustest.

Analüüs Gröönimaa otsese ekspordi võimaluste kohta

    • 2026. aasta eelarves on eraldatud 1,5 miljonit Taani krooni Põhja-Atlandi piirkonna rahastusallikast, et analüüsida võimalusi Gröönimaalt otse välisriikidesse eksportimiseks.

    • Analüüsis selgitatakse, millised nõuded kehtivad ekspordilubade andmisele, et võimaldada kala ja kalatoodete otsest eksporti.

    • Tööd tehakse koostöös Gröönimaa omavalitsuse ning kohalike ettevõtjatega.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Peaminister Michal: Eesti on valmis panustama Euroopa ühisõppusesse Gröönimaal

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti peaminister Michal

NordenBladet – Peaminister Kristen Michal teatas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti on valmis panustama Gröönimaal toimuvasse Euroopa riikide ühisõppusesse Arctic Endurance. Avaldus tehti pingelises geopoliitilises olukorras, kus USA on viidanud võimalusele võtta Taani koosseisu kuuluv saar enda kontrolli alla.

Peamised seisukohad

Peaminister rõhutas Eesti täielikku solidaarsust Taaniga ning tõi välja järgmised võtmepunktid:

  • Valmisolek sõjaliseks panuseks: Eesti kaitsevägi osaleb juba praegu õppuse planeerimises. Peaminister kinnitas, et kui Taanilt peaks tulema ametlik palve osaleda õppusel ka väekontingendiga, on Eesti kindlasti valmis seda tegema.

  • Väärtuspõhine lähenemine: Michal nimetas olukorda väärtusküsimuseks. Eesti ja Euroopa liitlaste ühine seisukoht on, et Gröönimaa tuleviku üle otsustavad vaid Gröönimaa inimesed ja Taani Kuningriik, mitte kolmandad osapooled.

  • NATO ühtsus: Kuigi USA-l võib olla Arktikas põhjendatud julgeolekumuresid seoses Venemaa ja Hiina aktiivsusega, tuleb need lahendada NATO raames ja liitlasruumis. Peaministri sõnul peavad liitlased lahendama eriarvamused diplomaatilisel teel, mitte jõupositsioonilt.

Hetkeolukord ja taust

Kuigi Eesti kaitseminister ja kaitseväe juhataja on Taani kolleegidega kontaktis, märkis Michal, et praeguse seisuga pole Taani veel täiendavat palvet vägede saatmiseks esitanud, mistõttu on otsene sõjaline sekkumine veel hüpoteetiline.

Samas ei ole Eesti ainus riik, kes on valmis Taanit toetama. Lisaks Eestile on oma sõjaväelaste lähetamisest Gröönimaale teatanud juba ka Rootsi, Norra, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Avafoto: Kristen Michal (Jürgen Randma / Riigikantselei)

Taani relvajõud laiendavad kohalolekut ja jätkavad õppusi Gröönimaal tihedas koostöös liitlastega

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Geopoliitilised pinged on jõudnud Arktikasse. Seetõttu on Gröönimaa valitsus ja Taani kaitseministeerium otsustanud jätkata Taani relvajõudude suurendatud õppetegevust Gröönimaal tihedas koostöös NATO liitlastega.

Alates tänasest suureneb sõjaline kohalolek Gröönimaal ja selle ümbruses, eesmärgiga harjutada tegutsemist Arktika ainulaadsetes tingimustes ning tugevdada liitlaste jalajälge Arktikas, mis toetab nii Euroopa kui ka transatlantilist julgeolekut.

Eelseisvad õppused

Suurenenud kohaloleku ja õppetegevuse raames toob Taani relvajõud alates tänasest Gröönimaale ja selle ümbrusesse. Lähiperioodil tähendab see suuremat sõjalist kohalolekut, mis hõlmab õhusõidukeid, laevu ja sõdureid, sealhulgas ka NATO liitlastelt.

2026. aasta õppuste tegevused võivad muu hulgas hõlmata:

  • elutähtsa taristu valvet ja kaitset,

  • abi osutamist kohalikele Gröönimaa ametiasutustele, sh politseile,

  • liitlasvägede vastuvõtmist,

  • hävituslennukite paigutamist Gröönimaa piirkonda ja ümbrusesse,

  • mereoperatsioonide läbiviimist.

Ühine Arktika väejuhatus (Joint Arctic Command) lubab hoida Gröönimaa elanikke tegevustest jooksvalt teavitatuna ning pidada tihedat dialoogi Gröönimaa asutuste ja oluliste partneritega.

Algatuste taust

2025. aasta suvel tugevdasid Taani relvajõud oma kohalolekut ja õppetegevust Gröönimaal ning selle ümbruses mitmete algatuste ja võimete abil, mille hulka kuulusid ka liitlaste panused, sealhulgas Saksamaalt, Prantsusmaalt, Rootsilt ja Norralt. Toona hõlmas tegevus võimete kasutuselevõttu merel, maal ja õhus ning õppusi, mis keskendusid Gröönimaa elutähtsa taristu kaitsele.

Gröönimaa valitsus ja Taani kaitseministeerium jätkavad tihedat koostööd, et tagada kohalike osapoolte kaasamine ning arvestada kohalikke olusid ja vajadusi.

Gröönimaa välisasjade ja teaduse minister Vivan Motzfeldt rõhutas, et NATO liitlaskonna osana on Gröönimaa valitsuse põhieesmärk tugevdada kaitset ja julgeolekut Gröönimaal ning selle ümbruses tihedas koostöös NATO liitlastega. Tema sõnul tehakse Taani kaitseministeeriumiga tihedat koostööd, et käivitada algatusi ja koostööd nii Arktika kui ka Euroopa liitlastega, ning õppuste alguses teavitatakse Gröönimaa elanikke tegevustest regulaarselt Joint Arctic Command’i kanalite kaudu.

Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen märkis, et Arktika julgeolek on Kuningriigi ja Arktika liitlaste jaoks otsustava tähtsusega ning seetõttu on oluline tugevdada koos liitlastega võimet piirkonnas tegutseda. Tema sõnul alustati selle tööga 2025. aastal ning 2026. aastal jätkatakse ja laiendatakse koostööd loomuliku jätkuna. Järgnevatel nädalatel selgitatakse ühiselt Arktika ja Euroopa liitlastega, kuidas suurenenud kohalolek ja õppetegevus Arktikas praktikas ellu viiakse.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Fääri saared, Gröönimaa ja Taani kogunevad poolaasta riigikohtumisele ja kontaktkomitee istungile

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saarte valitsus, Gröönimaa valitsus (Naalakkersuisut) ja Taani valitsus kohtuvad Kopenhaagenis 14. jaanuaril 2026, et pidada korraline poolaasta riigikohtumine ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontaktkomitee istung.

Riigikohtumine: Poliitiline ja majanduslik fookus

Kohtumisel osalevad kolme maa valitsusjuhid:

  • Fääri saarte peaminister (Lagman) Aksel V. Johannesen,

  • Naalakkersuisuti esimees Jens-Frederik Nielsen,

  • Taani peaminister Mette Frederiksen.

Riigikohtumise peamine eesmärk on arutada Taani riigiühenduse (Rigsfællesskabet) hetkeolukorda, keskendudes nii poliitilistele kui ka majanduslikele küsimustele, mis mõjutavad kõiki kolme osapoolt.

Laiendatud arutelu julgeoleku ja kaitse teemadel

Pärast riigikohtumist jätkub töö välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontaktkomitees. Selles formaadis laieneb osalejate ring märgatavalt, et käsitleda detailsemalt strateegilisi küsimusi.

Lisaks valitsusjuhtidele võtavad istungist osa:

  • Asepeaminister ja kaitseminister,

  • Välisminister,

  • Justiitsminister.

Nendega liituvad nende ametivennad Fääri saartelt ja Gröönimaalt, et tagada ühtne lähenemine piirkonna julgeoleku- ja välispoliitilistele väljakutsetele.

123...26Page 2 of 26