Kolmapäev, august 20, 2025

TAANI UUDISED

Taani ja Gröönimaa juhid: Gröönimaa ei ole müügiks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Taani valitsus kutsus hiljuti kokku erakorralise kriisikoosoleku, et arutada USA presidendiks valitud Donald Trumpi avaldusi Gröönimaa kohta.

Trump on väljendanud soovi, et USA omandaks Gröönimaa, ning ei ole välistanud sõjaliste või majanduslike meetmete kasutamist selle saavutamiseks.

Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen rõhutas, et kuigi Gröönimaal on õigus iseseisvuda, ei tähenda see, et sellest saaks USA osa.

Taani peaminister Mette Frederiksen lisas, et Taani ei soovi eskaleerida sõnasõda Trumpiga ning on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktikas.

Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, millel on ulatuslik isevalitsus. Viimastel aastatel on saarel kasvanud iseseisvuspüüdlused, mida juhib peaminister Mute Egede valitsus. Peaminister Egede on kinnitanud, et Gröönimaa kuulub gröönlastele ning iseseisvuspüüdlused on jätkuvalt päevakorras.

Gröönimaa peaminister on rõhutanud, et saar ei ole müügiks ning soovib jätkata koostööd USA-ga senistel alustel.

Taani on tunnistanud, et on pikka aega eiranud Gröönimaa kaitsevajadusi, ning on nüüd otsustanud investeerida saare kaitsevõimekuse tugevdamisse, et tagada piirkonna julgeolek.

Taani valitsus rõhutas Gröönimaa õigust ise oma tuleviku üle otsustada, kuid on samas selgelt väljendanud, et saare liitumine USA-ga ei ole võimalik. Taani ja Gröönimaa juhid on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktika piirkonnas, kuid rõhutavad, et Gröönimaa ei ole müügiks ning soovivad säilitada senised partnerlussuhted.

Trump ei välista sõjalise jõu kasutamist, et Gröönimaad kätte saada

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet — USA presidendiks naasev Donald Trump rääkis teisipäeval, 7. jaanuaril oma Floridas asuvas Mar-a-Lago residentsis rääkinud ajakirjanduse esindajatega.

Trump teatas, et ei välista sõjalise jõu kasutamist Gröönimaa ja Panama USA kontrolli alla saamiseks, vahendab Yle.

Ma ei kavatse seda teha. Aga peab võibolla tegutsema. Panama kanal on meie riigi jaoks eluliselt tähtis. Gröönimaad on riikliku julgeoleku eesmärkidel vaja, ütles Trump.

Trump ütles, et kaalub ka majandussanktsioonide kehtestamist Taani vastu, kui ta on Gröönimaa üleandmise vastu. Gröönimaa on Taanile kuuluv territoorium.

Tulevase presidendi kommentaarid on tekitanud segadust. Muuhulgas on sotsiaalmeedias asjas seisukoha võtnud Rootsi endine peaminister Carl Bildt.
Bildti sõnul kahjustavad Trumpi hiljutised kommentaarid ja tema poja visiit Gröönimaale USA ja Taani suhteid.

Trump juuniori neljatunnine eravisiit Nuuki koos isa üsna enesekindlate kommentaaridega USA soovide kohta Gröönimaa suhtes oli mingil määral poliitiline tuumapommi heitmine partneri Taani vastu, kirjutab Bildt.

Varem on Trump kaalunud ka Kanada liitmist USA-ga. Trump teatas aga pressikonverentsil, et ei kasuta Kanada vastu sõjalist jõudu.

Me usaldame majanduse jõudu, ütles ta.
Ta kordas ka oma kavatsust kehtestada nii Mehhikole kui ka Kanadale tohutud impordimaksud.

NATO riigid peaksid kulutama viis protsenti oma rahvuslikust kogutoodangust sõjalisteks kulutusteks, nõudis ta. Praegu on NATO eesmärk kaks protsenti.

Trump kommenteeris oma kõnes muu hulgas Valge Maja esmaspäevast teadet, mille kohaselt kavatseb ametist lahkuv president Joe Biden keelata uued avamere nafta- ja gaasipuurimised enamikul USA rannikualadest.

Trumpi sõnul ei jää puurimiskeeld tema presidendiks olemise ajal kehtima.
„Ma tühistan selle kohe. Oma esimesel päeval tühistan laialdased nafta- ja gaasipuurimiskeelud avamerel,” ütles Trump.

Trump kinnitas, et tema ajal tuuleenergiat energiatootmises ei suurendata. Selle asemel ütles ta, et avab Alaskal asuva tohutu Arctic National Wildlife Refuge’i kaubanduslikuks kasutamiseks.

Trump teatas ka, et kavatseb presidendina muuta Mehhiko lahe nime Ameerika laheks.

Pressikonverents oli Trumpile teine ​​pärast 5. novembril toimunud presidendivalimiste võitu.

The Trump Jr four hour privat visit to Nuuk , accompanied by rather assertive comments by his father on ambitions for , was something of a political nuclear detonation in the relation to the ally. pic.twitter.com/PZyx2KvORp
— Carl Bildt (@carlbildt) January 7, 2025

 

Trumpi jutt šokeeris taanlasi – NATO tulevik on ohus

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Taanit šokeerisid USA valitud presidendi Donald Trumpi kommentaarid. Trumpilt küsiti, kas ta saab kinnitada, et USA ei kasuta Gröönimaa üle kontrolli saavutamiseks sõjalisi ega majanduslikke vahendeid. Tulevane president vastas, et ta ei saa selliseid garantiisid anda, vahendab AP.

Gröönimaa on Taanile alluv eraldi omavalitsusega territoorium, mille kohta Trump on korduvalt öelnud, et see on USA jaoks oluline.

Taani meedia andmetel on Trumpi kommentaaridesse suhtutud segaduse, uskmatuse ja šokiga.

Mitmes pealkirjas kirjeldatakse Trumpi avaldust kui „absurdset”, st arusaamatut. Trumpi juttu iseloomustatakse ka kui „metsikut” ja „ennekuulmatut” ja „ebareaalset”.

Väljaande Jyllands-Posten küsitletud analüütik võrdleb Trumpi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Analüütiku sõnul hakkavad Taani „lähimad liitlased üha enam meenutama meie kõige hullemat vaenlast”.

Taani õhtulehe B.T toimetaja Jeppe Elkjær kurdab, et olukord on jabur.
See on maailma tugevaim riik. See on väga-väga tõsine asi. Vaevalt on võimalik rõhutada, kui vägivaldselt ja hullumeelselt see areneb, märgib Elkjær.

Elkjær läheb oma tõlgenduses nii kaugele, et näeb Trumpi avaldust NATO tulevikku destabiliseerivana.

Kaalul on liidu tulevik. Kas NATO võib näha oma eksistentsi pärast seda, kui USA on Gröönimaa jõuga üle võtnud? Raske on näha, et NATO-l oleks sellises olukorras piisav ühtsus, lisab Elkjær.

Väljaande Ekstra Bladet poliitikakommentaator, endine kaitseminister ja justiitsminister Hans Engell ütleb, et pole midagi sellist varem kuulnud.
Ma ei tea, mis Donald Trumpi peas toimub, aga ma pole kunagi midagi sellist kogenud, märgib ta.

Väljaande Berlingske analüütik Kristian Mouritze ei pea tõenäoliseks, et Trump täidaks oma sõjalise jõu ähvardusi. Ta peab võimalikuks, et Trump šantažeerib Taanit maksudega.

Taani peaminister Mette Frederiksen on püüdnud diskussiooni leevendada, rahustades, et tema kujutlusvõimest ei piisa ette kujutamaks olukorda, kus Trump oma ähvarduse ellu viib.

Praegu teavad kindlalt vaid Trump ja võib-olla tema lähiringkond, mida USA tulevane president oma kommentaaridega mõtles.

Mõned analüütikud on seoses Trumpi varasemate väljaütlemistega spekuleerinud, et Trump käitub meelega ettearvamatult. Nende sõnul võib Trumpile näiteks läbirääkimiste olukordades kasulik olla, kui teine ​​pool peab teda ettearvamatuks ja üllatavaks.

Taani pakub Süüriasse naasjatele koguni 27 000 eurot

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Taani tegi Süüria põgenikele tõelise üllatuse. Täiskasvanud, kes naasevad vabatahtlikult Süüriasse, saavad keskmiselt 200 000 Taani krooni – see on praeguse vahetuskursi järgi 26 818 eurot. Lapse kohta makstakse 50 000 krooni (6700 eurot). Väljasõidutoetust makstakse kodumaale tagasisaatmise seaduse raames.

Taani sotsiaaldemokraatliku erakonna integratsiooniminister Kaare Dybvad Bek selgitas väljaandele Bild: „Alates 2015. aastast on Taanist välja rännanud veidi üle 5100 süürlase, kellest peaaegu 600 seadusliku elukohaga süürlast on alates 2019. aastast rahalise toetuse abil vabatahtlikult Taanist Süüriasse saadetud. Loodan, et uusi arendusi arvestades kasutab pakkumist veelgi rohkem inimesi.”

Tänavuse, 2024. aasta 1. jaanuari seisuga elas Taanis umbes 45 000 Süüria päritolu immigranti ja järeltulijat, sealhulgas umbes 28 000 täiskasvanut ja 17 000 last. Kui kõik süürlased korraga lahkuksid ja naasmisraha välja võtaksid, oleks see Taani jaoks kulukas.

See teeb täiskasvanutele 750 904 000 eurot ja lastele 113 900 000 eurot. Kokku umbes 865 miljonit eurot. Kõik muidugi ei lähe. Sellise väikeriigi nagu Taani kohta on see suur raha.

Paljud süürlased samas Taanis ei tööta. See muudab Taani jaoks rahaliselt atraktiivsemaks neile tagasisõidu eest raha maksta. Seni pole ükski tsentristlik partei vaidlustanud kõrget summat, 27 000 eurot täiskasvanu kohta.

Saksa CDU parlamendifraktsiooni aseesimees Jens Spahn tegi hiljuti ettepaneku: vabatahtlikult Süüriasse naasmisel tasuta lend ja 1000-eurone preemia. Tema ettepanek oli vastuoluline.

Parteikaaslane Dennis Radtke on Spahni ettepaneku suhtes skeptiline: „Kui rääkida Süüriast, siis kiireim ettepanek ei ole automaatselt parim.”

Ja edasi: „Raske on ennustada, millises suunas arengud lähinädalatel liiguvad. Nii humanitaarsetel kui ka majanduslikel põhjustel ei tohiks me lennupiletite jagamisega liialt kiirustada. Süüria meeste tööhõive määr on keskmisest kõrgem. Suur osa ettevõtetelt saadud tagasisidest oli vastavalt ärritav.”

Ametiühingute keskliidu esimees Frank Werneke ütles: „Arutelu Süüria põgenike tagasisaatmise üle on täiesti enneaegne ja tekitab hirmu halbade asjade ees, eriti seoses föderaalvalimiste kampaania algusega.”

Meedia: Läänemerel kaableid lõhkunud Hiina laev sai juhiseid Vene luurelt

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Läänemerel sidekaablite läbilõikamises kahtlustatav Hiina laev Yi Peng 3 sai juhised Vene luureteenistuselt, edastab USA väljaanne Wall Street Journal. Väljaanne tugineb oma teabes uurimisega seotud anonüümsetele ametlikele allikatele.

WSJ allikate sõnul õnnestus Vene luurel veenda Yi Peng 3 kaptenit kasutama sidekaablite läbilõikamiseks ankrut.

Kreml on eitanud igasugust seotust kaablite läbilõikamisega. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles toona, et peab väiteid „absurdseks ja naeruväärseks”.

Allikad räägivad ajalehele, et Vene korvett Merkur saabus 21. novembril Taani ja Rootsi vahelisele merealale Kattegati ning viis läbi Yi Peng 3 ja selle ümbruse elektroonilise luure.

WSJ teatel edastas Vene laev krüpteeritud informatsiooni oma staapi, mis asub Venemaal Kaliningradis.

Merkuri korvett kuulub Venemaa Musta mere laevastikule. See tegutseb peamiselt Vahemerel ja saadab sanktsioone rikkuvaid Venemaa kaubalaevu.

Artiklis antakse hinnang ka NATO raskustele reageerimisel Läänemere sündmustele. WSJ allikate sõnul ei taha võimud kodanike seas paanika vältimiseks Venemaad avalikult süüdistada.

Soome Yle teatas novembris, et Hiina laeva tegevuses toimus kevadel selge pööre. 16. märtsil suundus Yi Peng 3 Venemaa Kaug-Idas asuvasse Nahhodka sadamasse.
Pärast seda on Yi Peng 3 laevaliiklust jälgiva andmebaasi MarineTraffic andmetel teinud vähemalt kolm reisi Venemaale Murmanskisse ja ühe Peterburi lähedale Ust-Lugasse ehk Laukaansuusse.

Laeva andmete kohaselt ei olnud Yi Peng 3 2015. aastal alanud vaatlusperioodil enne möödunud kevadet Venemaal kordagi käinud. Pärast 2024. aasta märtsi pole laev aga Hiinasse naasnud.

Jääb arusaamatuks, miks laeva omav Hiina ettevõte 2024. aasta kevadel oma tegevusmeetodeid muutis ja kas see põhines näiteks koostöö alustamisel Venemaa üksusega.

Praegu on Hiina laev endiselt Taani väinades.

123...22Page 2 of 22