Neljapäev, august 21, 2025

TAANI UUDISED

NEMAD on selleaastased Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna nominendid

NordenBladet — Armastus, võim ja tõrjutus on ühed põhiteemadest, mida käsitletakse sel aastal neljateistkümnes Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale esitatud romaanis ja luulekogus. Esindatud on teosed kõigist põhjala riikidest ja keelepiirkondadest. Võitja kuulutatakse välja 1. novembril Helsingis.

Selleaastasest jõulisest ilukirjandusvalikust õhkub sensuaalsust ning ajaloolistes käsitlustes, poeesias ja suletud ruumides peidab end iha igavene mõistatus. Nominendid uurivad proosas ja luules ka loomulikke elumustreid, ajarännakuid ja üksikuks jäänud inimesi. Käsitletakse Arktika valu ja erilisi geopoliitilisi olusid, aga ka muutuvaid elutingimusi, mis võivad teha nii emotsionaalselt kui ka kunstiliselt ootamatuid pöördeid.

Nominentide seas on ka mitmeid eesti lugejatele tuttavaid nimesid

Eestit kolmel korral külastanud Jessie Kleemann on Gröönimaa luuletaja, maskitantsija, video- ja etenduskunstnik.

Jessie Kleemanni lapsepõlv möödus ümbritsetuna grööni pärimuskultuurist, traditsioonidest ja uskumustest, keset kujuteldavaid jäämäeskulptuure, inimnäolisi mägesid ja kaljusid. Lähedase pereliikme kurtus, kiusamine koolis – tänu raamatute maailmale sai ta rasketel hetkedel oma probleemidest eemalduda. Keel ja kõne on talle alati tähtsad olnud. Need on osa tema päritolust ja identiteedist ning see omakorda innustab teda kui loojat kasutama erinevaid kunstivorme ning väljendusvahendeid. Kleemann kirjutab grööni, taani ja inglise keeles. Tema loomingut on tõlgitud hispaania, norra, islandi, fääri keeltesse. Tema luulenäiteid leiab ka 2006, aastal ilmunud eestikeelsest luulevalimikust „Kiirus vaikuse sees“, mille on tõlkinud Kai-Mai Aja.

Tema nomineeritud luulekogu „Arkhticós Dolorôs“ (2021) seob suurepäraselt kokku teemad, millele Kleemann viimase veerandsajandi jooksul keskendunud on: looduse väärkohtlemine kaasaegse inimkonna poolt, põlisrahvaste kultuuri kadumine ja võitlus selle eest, et Gröönimaa inuitide järeltulijad leiaksid kaasaegses globaliseerunud maailmas uue identiteedi. Gröönimaa kultuurist ammutatud sümboleid, figuure ja esemeid kombineeritakse sarnaste kaugelt pärit objektidega – samamoodi, nagu põimuvad erinevad keeled, eriti grööni, taani ja inglise keel, moodustades täiesti uusi tähendusruume. Nii saame kogeda kultuurilist segu, mille puhul on tegu nii kaotuse kui ka loomingulise leiutisega, mis viib meid uutesse ja ootamatutesse kohtadesse. Tekst on küllastunud emotsioonidest, valust ja frustratsioonis – kuid valust sünnivad uued tähendused, kujundid ja sõnad, mis kutsuvad lugejat kaasa luuletuste kaudu tõeks saanud elamistingimuste ja olemasolu uurimisretkele. „Arkhticós Dolorôse“ kesksel kohal on kannatav, sulav Arktika. Jessie Kleemann oli üks esimesi, kes tõlgendas müüti mere-emast kaasaegse reostuse ja keskkonnakatastroofi sümbolina. „Arkhticós Dolorôses“ näeme seda figuuri „külma olendina”, jää ja liustike inua-na, hinge või olevusena, kelle valu peegeldub ägedalt tagasi inimestele endile. Kleemann jagab lugejatega põlisrahva kogemust, kuidas inimkond sõltub ümbritsevast loodusest, mille osaks ta ise on – seda kõike tõlgendatakse hilismodernses globaliseerunud olevikus.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Erlandsson on kolm korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud ning 2021. aastal võitis ta noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress) ka Runeberg Juniori auhinna, mille puhul valivad lõpliku võitja lapsed. Sel aastal on Erlandsson esindatud teosega „Hem“ (eesti k. „Kodu“), kus ta muljetavaldavalt oma senist registrit avardab.

Teost võib kirjeldada kui kollektiivset romaani, kuid samamoodi võib seda vaadelda kui novellisarja, mida ühendab üks keskne teema. Teosesse on koondatud Ahvenamaa kuue tuhande aastane ajalugu kiviajast tänapäevani, mida käsitletakse naiste silmade läbi. Erlandsson kasutab õrna ja pingevaba proosat ning keeleliselt meisterlikku stiili, et avaldada austust saaremaailmale ja looduslähedasele eluviisile, toomaks lugejateni emad, kes vastutavad kõigi koduste asjade eest, samal ajal kui mehed töötavad kuude või aastate kaupa merel ja on kodust kaugel eemal.

Meri annab ja meri võtab ära. Haavatavus ja ärevus on saareelanike truud kaaslased. Neist on saanud vankumatud ja tähelepanelikud inimesed, keda kannab edasi sisemine jõud. Erlandssonile pole karm reaalsus võõras ja ta läheb teoses idüllilise saarestiku kujutamisest palju kaugemale. Ta kirjutab realistlikult, ilma igasuguse ilutsemiseta, mis teeb teksti sügavuti usutavaks.

Kõigi nominentide ning teostega saab tutvuda SIIN

 

 

Eesti Kaitseliit ja Taani kodukaitse uuendasid koostöölepet

NordenBladet – Taani kodukaitse ülem kindralmajor Jens H. Garey ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi kirjutasid alla vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide vahelisele koostööleppele aastaiks 2022 kuni 2024.

Leppe alusel toimub tihe koostöö, plaane ajakohastatakse igal aastal. Ühisüritustest tasub mainida kaitseliidu kooli ja Taani kodukaitse akadeemia jätkuvat koostööd – korraldatakse vastastikku erinevaid kursusi ja koolitusi. Jätkub koolide koostöö Gruusia rahvus­kaardi kooli ülesehitamiseks. Taani kodukaitse on olnud läbi aastate üks kaitseliidu tähtsamatest koostööpartneritest, mistõttu toimuvad tihti ka kõrgetasemelised kohtumised.

Oma Eesti visiidi ajal külastas Taani kodukaitse delegatsioon ka kaitseliidu küberkaitse üksust ja Harju malevat ning asetas pärja kommunismiohvrite memoriaalile.

Vabatahtlikus Taani kodukaitses on praegu ligi 62 000 liiget, organisatsioon tegutseb regionaalsel põhimõttel ja on, nagu ka kaitseliit Eestis, valmisolekus kõikjal riigis ja kogu aeg.

Muude ülesannete seas on Taani kodukaitse hooleks valvata riigi olulisi infrastruktuuri objekte, võidelda merereostusega ning toetada politseid korrakaitsel.

Taani: Tänasest kaovad Taanis kõik koroonapiirangud

NordenBladet — Taani kaotab tänasest teisipäevast, 1. veebruarist kõik koroonapiirangud, seda vaatamata suurele nakatumiste tasemele. Loodetakse sellele, et vaktsiinid kaitsevad piisavalt Omkroni variandi vastu, mis ei põhjusta raskeid haigestumisi.

Taani loobub nii näomaskidest, koroonapassist kui söögikohtade piirangutest. Peaminister Mette Frederiksen ütles eelmisel nädalal, et Taanis taastub elu sellisena nagu see oli enne koroonat, vahendab AFP.

Frederiksen ütles, et vaktsiinid peaks andma hea kaitse koroona vastu. Seetõttu on valitsus otsustanud, et koroona pole enam ühiskondlikult ohtlik nakkushaigus.

Taani aga säilitab veel nelja nädala jooksul piiriületuse piirangud, nagu testimine ja karantiinid. Lisaks soovitavad ametivõimud olla neli päeva isolatsioonis neil, kes saavad positiivse koroonatesti.

Taanis on igapäevaselt registreeritud üle 40 000 nakatumise, aga valitsuse hinnangul on olukord haiglates kontrolli all. Intensiivravi patsientide arv on langenud.

 

 

Taanis leviv koroona uus variant on 1,5 korda nakkavam kui Omikron

NordenBladet — Taanis kiiresti leviv koroona uus variant BA.2, mis on Omikroni mutatsioon, on 1,5 korda nakkavam kui Omikron.

Uus tüvi on muutunud Taanis juba valdavaks, edastas nakkushaiguste instituut Statens Serum Institut (SSI). See uus tüvi on 1,5 korda nakkavam kui oli algne Omikroni variant BA.1, vahendab Daily Mail.

Taani instituudi analüüsi põhjal ei põhjusta uus variant rohkem raskeid haigusjuhtusid kui algne Omikron. Sarnaselt Omikroniga nakatab uus tüvi ka vaktsineeritud isikuid.

 

Taani: Endine kaitseminister Claus Hjort Frederiksen sai süüdistuse riigisaladuse lekitamises

NordenBladet – Taani endine kaitseminister Claus Hjort Frederiksen (74) ütles reedel avalduses, et talle esitati süüdistus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb riigireetmist läbi riigisaladuse lekitamise.

Selle nädala alguses levis uudis, et samadel põhjustel on vahi all Taani välisluureagentuuri juht Lars Findsen. Findsen on väidetavalt kõrgelt salastatud teabe lekitamise eest juba alates 8. detsembrist vangis istunud, teatas kohalik meedia. Findsen juhtis siseriiklikku julgeolekuteenistust PET (Politiets Efterretningstjeneste ehk Politsei Luureteenistus) aastatel 2002-2007. Pärast seda juhtis ta välisluureteenistust FE (Forsvarets Efterretningstjeneste – Riigikaitse Luureteenistus) alates 2015. aastast kuni ametist kõrvaldamiseni 2020. aasta augustis pärast seda, kui sõltumatu järelevalveorgan kritiseeris teenistust teravalt tahtliku informatsiooni kinnihoidmise ja Taani seaduste rikkumise eest. 10. jaanuaril toimus Kopenhaageni kohtus kinniste uste taga vahi alla jätmise istung ja Findsen otsustati vahi alla jätta veel vähemalt 4. veebruarini.

Taani ringhäälingu DR teatel on juhtum seotud salastatud teabe lekitamisega meediaväljaannetesse. DR teatas 2020. aastal, et Taani luureteenistus jagas USA Riikliku Julgeolekuagentuuriga (NSA) andmeid. Seetõttu võis NSA-l olla juurdepääs Taani kodanike isikuandmetele.

Eelmisel aastal jagasid Taani meediaväljaanded riigi luuretegevusega seotud konfidentsiaalset informatsiooni.

Frederiksen nimetas süüdistusi hullumeelseteks.

________________________________________

Claus Hjort Frederiksen (sündinud 4. septembril 1947 Kopenhaagenis) on Taani jurist ja poliitik, ta kuulub erakonda Venstre. Ta oli 28. novembrist 2016 kuni 27. juunini 2019 Taani kaitseminister.

Ta oli aastatel 2001–2009 tööministriks Anders Fogh Rasmusseni esimeses, teises ja kolmandas valitsuses. Aastatel 2009–2010 oli ta rahandusministriks Lars Løkke Rasmusseni esimeses valitsuses, aastatel 2015–2016 oli ta rahandusministriks Lars Løkke Rasmusseni teises valitsuses. 28. novembrist 2016 kuni 27. juunini 2019 oli ta Taani kaitseminister Lars Løkke Rasmusseni kolmandas valitsuses.