NordenBladet — Täna esmaspäeval, 27. märtsil sajab Soome lõunaosas lund ja tuiskab. Sõiduolud on kohati väga kehvad. Lisaks on liiklusolud väga kehvad Soome keskosas ja Lõuna-Savos. Lumesadu ja kehvad teeolud liiguvad päeva jooksul põhja poole, vahendab MTV.

Helsingi-Tampere maanteel Hämeenlinnas on maantee lõunasuunalisel sõidurajal kolme sõiduauto ja veoauto kokkupõrge.

Kotkas on 7. maanteel liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku 10 sõidukit. Kaks õnnetusse sattunud inimest toimetati haiglasse. Päästeteenistuse teatel oli õnnetuses mitu tagant sissesõitu.

NordenBladet — Soome lennufirma Finnair on pidanud nädalavahetusel tühistama mitmeid lende Euroopa sihtkohtadesse. Täna laupäeval, 25. märtsil tühistas Finnair lennud Pariisi, Dublinisse ja Viini, vahendab Taloussanomat.

Finnairi kommunikatsioonijuht Johanna Joutsiniemi kommenteeris Helsingin Sanomatele, et lendude ärajäämise põhjuseks on lennufirmas Norra kasutusel olevatel Embraeri lennukitel tehtud tehniline kontroll. Norra opereerib Finnairi jaoks paljusid siseriiklikke ja Euroopa liine.

Lisaks on Finnair pidanud nädalavahetusel ja esmaspäeval tühistama ligi 20 lendu Saksamaa sihtkohtadesse.

Saksamaal streigib esmaspäeval kogu ühistransport. Lisaks on lennud Soomest Saksamaale tühistanud Lufthansa.

Joutsiniemi sõnul on Finnair suhelnud ärajäänud lendude reisijatega ning neile on pakutud asendusreise.

Ilta-Sanomat ei saanud laupäeval Finnairiga ühendust, et tühistatud lende kommenteerida.

NordenBladet — Euroopa Komisjon kinnitas täna neljapäeval, 23. märtsil Soome tagasiulatuva elektrihüvitise maksmise riigiabina. Komisjoni nõusolek on vajalik selleks, et vastavalt uuele seadusele saaks hüvitist maksta eraklientidele, kes ostsid elektrit elektriettevõttega tasa-arveldamise teel. Mõned elektriettevõtted võisid saata aprillis tasumisele kuuluvad elektriarved ilma hüvitiseta.

Vastavalt seadusele peavad elektriettevõtted tasuma oma klientidele elektrihüvitise esimese osamakse hiljemalt koos aprillis tasumisele kuuluva elektriarvega ning hüvitise teise osamakse järgneva arvega. Kui arvet aprillis ei esitata, makstakse raha tagasi esimese pärast aprilli tasumisele kuuluva elektriarvega.

Elektrihüvitise esimene osamakse tasutakse novembri-detsembri 2022 elektritarbimise alusel. Teine osamakse tasutakse 2023. aasta jaanuari tarbimise alusel kahekordselt. Nii arvestatakse elektrihüvitis perioodiks, mis vastab neljale kuule.
Ettevõtjad saavad maksete tasumisel lisaaega

Sama asjaga seoses andis komisjon riigiabi heakskiidu ka ettevõtjate elektriarvetele täiendava makseaja andmiseks ja elektriettevõtete maksevõime ajutiseks toetamiseks. See on ettevõtjate pikema makseaja eelduseks.

Elektriarvete tasumise tähtaja pikendamise ja elektriettevõtjate maksevõime ajutise toetamise seaduse kohaselt peavad elektrimüüjad oma klientide nõudmisel andma tarbijatele ja ettevõtjatele täiendavat makseaega nende tasumata elektriarvete eest, mis on seotud elektrienergia tarbimisega ajavahemikus 1. jaanuar kuni 30. aprill 2023.

Hüvitise maksmine on mõne elektriettevõtte puhul viibinud
Komisjonil on õigus otsustada ettevõtetele või äriühingute kaudu antud toetuste sobivuse üle siseturule. Soome on komisjonile nõuetekohaselt esitanud vajalikud teatised. Komisjoni on samuti põhjalikult teavitatud juba Soome toetussüsteemi ettevalmistamise käigus.

Elektrihüvitise esimese osamakse tasumine võis viibida nendes elektriettevõtetes, kelle aprillis tasumisele kuuluvad elektriarved on saadetud enne 23. märtsil saabunud teavet komisjoni heakskiidu kohta.

„Meile laekunud info kohaselt on osades elektriettevõtetes aprillikuu elektriarved klientidele saadetud juba selle kuu alguses, kuid komisjonipoolse riigiabi kooskõlastuse puudumise tõttu ei ole olnud võimalik taotleda seaduses määratletud elektrihüvitist. Olukord on väga kahetsusväärne,” ütles Töö- ja majandusministeeriumi tööstusnõunik Petteri Kuuva.

NordenBladet — Helsingi Ülikool kuulutas 20. märtsil  audoktoriteks Tartu Ülikooli kirikuloo professori Riho Altnurme ja Tartu Ülikooli aerosoolifüüsika spetsialisti Madis Noppeli.

Riho Altnurme on Tartu Ülikooli kirikuloo professor alates 2005. aastast. 2003.–2015. aastani juhtis ta dekaanina usuteaduskonda ja 2016. aastast on ta humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadusprodekaan. Ta on Eesti kirikuloo juhtekspert ja tema sulest on ilmunud hulk teadusartikleid sellistelteemadel nagu nõukogude religioonipoliitika Eestis ja Eesti teoloogilise hariduse ajalugu. Peamiselt on ta uurinud kirikuid ja ühiskonda 20. sajandi teisel poolel, teoloogia ajalugu Eestis, kirikuloo metodoloogiat, uskkondade vahelisi suhteid ja sekulariseerumist.

Riho Altnurme on Soome kirikuloolastega koostööd teinud üle 25 aasta. „Esimene kontakt Soome kolleegidega oli 1996. aastal, kui nad käisid Tartus Eesti kirikuloo konverentsil. Minu enda esimene välismaine konverentsiettekanne oli järgmisel aastal just Soomes. Pärast seda oleme jätkanud head koostööd mitmes projektis, millest paljud on edukalt lõppenud ja paljud alles kestavad. Kui kasutada poeedi sõnu, siis „on seda, mida annad, siiski vähem, kui võrdled sellega, mis ise saad”,” ütles Altnurme.

Madis Noppel on Tartu Ülikooli aerosoolifüüsika spetsialist alates 2018. aastast. Aastatel 2004.–2018 oli ta aerosoolifüüsika teoreetiliste probleemide vanemteadur.

Tema uurimisvaldkondadeks on olnud aerosooliosakeste elektrilise laadumise teooria, elektriliste aerosoolispektromeetrite numbriline modelleerimine ning homogeense ja ioon-indutseeritud nukleatsiooni teooria.

Noppel on Helsingi Ülikooliga koostööd teinud just nukleatsiooniteooria vallas. „Minu esitamine Helsingi Ülikooli audoktoriks üllatas mind väga ja ma hindan seda tunnustust kõrgelt,” märkis Noppel.

Rohkem infot Helsingi Ülikooli uute audoktorite kohta leiab ülikooli veebilehelt.

NordenBladet — Soome politsei peatas ekskavaatorijuhi töö ja määras trahvi, mis on Soomes esimene omataoline. Helsingi politsei liiklusjärelevalve juht Dennis Pasterstein avaldas teisipäeval sotsiaalmeedias Pasila põhjaosas sõitnud politseiauto armatuurlaua kaamera video. Video on filmitud Postipuisto uuselamurajooni serval Metsäläntiel teisipäeva hommikul.

Videos on näha kergliiklusteel seisev ekskavaator, mille juht teeb tööd. Pastersteini sõnul rikkus juht liiklusseaduse paragrahvi, mis näeb ette järgmist:

Liiklust ohustada võivate tööde tegemisel peab tee olema varustatud vajalike liikluskorraldusvahenditega. Seejärel peab töötaja kasutama selgelt eristuvate värvidega varustust ning pimedas või hämaras töö tegemisel helkurmaterjali. Kui asjaolud seda nõuavad, tuleb selline tee hoida täielikult või osaliselt suletuna.

Polnud liikluse reguleerijat ega juhendamist ja ala ei piiritletud vastavate helkurtaradega, loetles inspektor.

Ajaloos esimene selline trahv, teatas Pasterstein, viidates liiklusseaduse paragrahvi 188 rikkumisele.

Juht sai trahvi 10 päevamäära, mis teeb 2500 euro suuruse netosissetuleku juures näiteks 370 eurot.

Pasterstein rääkis MTV uudistele, et Helsingi politsei jälgib ja karistab linnaga tehtava koostöö raames praegu sarnaseid rikkumisi senisest rangemalt.