NordenBladet — Telekomioperaator Elisa hakkab oma Soome klientidelt e-posti arvete eest raha küsima. Edaspidi on e-posti teel saadetava arve hind 0,99 eurot ühiku kohta. Elisa pressiteate kohaselt saab edaspidi tasuta arve OmaElisa teenuse kaudu.

Elisa teenindusdirektori Jukka Lehto sõnul soovib ettevõte suunata oma kliente paremate arveldusmeetodite juurde, vahendab Iltalehti.

E-posti arved põhjustavad võrreldes teiste arveldusmeetoditega kuus korda rohkem arvete kaotsiminekut, viivitusi ja unustamist.

Teenindusdirektori sõnul on kliendid muudatusse suhtunud nii positiivselt kui ka negatiivselt.

Näiteks Elisa klienditeenindus ei ole saanud tavapärasest rohkem kontakte. Täielikult ei loobuta ka e-posti arvetest.

Need kliendid, kes soovivad tasuta arveldusele üle minna, saavad seda teha paari klõpsuga OmaElisa teenuses. Need, kes soovivad siiski e-kirjaga arvet, ei pea muudatusi tegema.
Kõik muud arveldusviisid jäävad Lehto sõnul muutumatuks. Ta näeb muudatuses ka võimalike pettuste kõrvaldamist.

Samal ajal viidi OmaElisa teenusesse mitmekülgsemad arvete vaated. Seal saab klient olla kindel, et arve tuleb õigest allikast ning potentsiaalseid pettusekatseid ei teki.

NordenBladet — Lõuna-Pohjanmaa mees Tuomas imestab temaga toimunud juhtumi üle, kus lennufirma Finnair müüs teenust, mida polnud olemas. Tuomas broneeris veebruarist märtsini sinna- ja tagasilennu Taisse. Ta kulutas 136 eurot lisateenusele, kus istekohad olid reserveeritud avariiväljapääsu kõrvale, sest jalaruumi on seal rohkem. Mehele üllatuseks olid tema broneeritud kohad mõlemal lennul teiste klientide poolt hõivatud, vahendab Iltalehti.

Mees räägib, et asjal on pettuse maik juures.
Pärast reisi uuris ta võimalust saada hüvitist lisateenuse eest, mida ta ei saanud. Hüvitise puhul tehti otsus, et midagi ei tagastata, kuna istekoha tasu ei ole tagastatav teenus.

Pärast otsust võttis Tuomas ühendust Finnairi chat-teenusega, kus talle anti täita teistsugune hüvitise vorm. Klienditeeninduse info kohaselt oli algne hüvitise vorm selles asjas vale. Tuomas peab uut otsust ootama järgmised 3–4 nädalat.

Tuomas räägib, et on sotsiaalmeediast uurinud, et ka paljudel teistel on Finnairi istumiskohtadega probleeme olnud, nii et ta pole sellega üksi.

Mees rõhutab, et juhul, kui teenust ei osutata, peaks hüvitamisega tegelema teenusepakkuja. Ta ei ole rahul sellega, kui raske on olnud kliendil hüvitise taotlemine.
Finnairi kodulehel on kirjas, et reserveeritud istekohti garanteerida ei saa, kuna muudatusi võidakse teha muu hulgas turvalisuse kaalutlustel. Istekoha broneerimistasu ei tagastata, kui klient loobub lennust, istekoht viiakse kõrgemasse reisiklassi või ei ole täidetud broneeritud istekohale nõutavad tingimused. Tagastamise juhtudel suunatakse täitma tagasimakse vormi.

Tuomas imestab ka Finnairi chat-teenuse üle, kus välismaise klienditeeninduse vastused tekitasid segadust.

Algul rääkis mees chat-teenuses vestlusrobotiga, kuid peale pooletunnist ootamist tuli liinile päris inimene, kes ütles, et kasutab automaattõlke rakendust, et saaks pakkuda soomekeelset klienditeenindust.

Klienditeenindaja vastused olid ebaviisakad ja tekitasid arusaamatusi.
Tuomas räägib, et tal paluti mingi karp avada. Ta ei saanud aru, mis karbist räägiti.

Tuomas on kogenud lennureisija ja tal on ka varem Finnairiga probleeme olnud, kuid need on lahenenud lihtsamalt. Ta kahetseb, et Soome tipplennufirma tegevus on allamäge läinud.

NordenBladet — Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond HUS leiab, et lapspatsientide suunamine Taani südameoperatsioonile leevendab järjekordi. Esimesed kirjad lapspatsientidele  ja nende peredele saadetakse järgmisel nädalal. HUS hakkab südameoperatsiooni ootavaid lapspatsiente suunama Taani, et lühendada operatsioonide järjekordi, vahendab MTV.

Esimesed kirjad lastepatsientidele ja nende peredele saadetakse järgmisel nädalal, ütles HUS-i laste ja noorukite haiguste osakonna juhataja Jari Petäjä.

Küsime valmisoleku kohta seda võimalust kasutada. See ei ole väga suur patsientide hulk, saadame ehk 20-30 kirja, lisas Petäjä.

Taani operatsioonile mineku võimalust pakutakse lapspatsientidele, kellel on südamerike või haigus, mis vajab kirurgilist ravi, kuid ei ole koheselt eluohtlik. Näitena toob Petäjä südamekodade vaheseina ava operatsiooni ootavad lapsed.

Järjekordade põhjuseks on laste intensiivravi õdede nappus.

Olukord HUS-i laste intensiivravis on olnud kriitiline alates eelmise aasta sügisest ning ebaseaduslikult pikad järjekorrad pole kadunud.

Petäjäl on kahju, et Soome peab laste südameoperatsioonide järjekordade kaotamiseks lootma teiste riikide abile.

Mul on olukorra pärast väga kahju. Ma ei oska tegelikult midagi muud öelda. Tegelikult on ainus põhjus laste intensiivravi õdede vähesus, ütles ta.

HUS-ile oleks kohe vaja 20 uut laste intensiivravi õde, kuid neid pole suudetud värvata. Samas on HUS kaotanud õdesid, kui nad töökohta vahetasid.

Petäjä sõnul ei saa olukorras süüdistada töötajaid. Intensiivravi õdede puudus on rahvusvaheline nähtus. Teisest küljest on tegemist HUS-i töötajatega, seega tuleb muidugi peeglisse vaadata ja ka mõelda, mida HUS saaks paremini teha, et õed tahaksid seda tööd teha.

Taani suunduvatele patsientidele on ravi praktiliselt tasuta. Vastavalt EL-i piiriülesele tervishoiule hüvitab Kela ravi- ja reisikulud nii, et patsiendid peavad maksma ligikaudu sama palju, kui HUS-i operatsioon maksma läheks.

Samuti ei pea HUS Taanis teenuse eest maksma.

Patsiendid suunatakse soovi korral Taani ning koostatakse avaldused ja aruanded, et patsiendid vastavad kõikidele hüvitamise kriteeriumidele. Petäjä loodab, et vähemalt osa patsientidest ja nende peredest haaravad võimalusest kinni.

Ma usun küll, ütles ta. Ootamine on valus ja me ei näe eriti suurt draamat ega riske selles, et meie suurepärased Põhjamaade partnerhaiglad patsiente ravivad.

Taanis teeb operatsioonid Kopenhaageni ülikooli haigla südamekirurgia üksus. Seal saavad Soome patsiendid ravile praktiliselt kohe.

Asjade korraldamiseks kulub ilmselt 2-3 nädalat, aga see aeg läheb väga kiiresti. Kusagil pole ülepakkumist, kuid teame, et üksiku patsiendi puhul saab operatsiooniga alustada kohe, kui patsient või perekond on seda otsustanud, lisas Petäjä. Tema sõnul leevendab HUS järjekorra olukorda koostöö Kopenhaageni haiglaga.

Sellepärast me siit alustasime. Kui muudame südameoperatsioonide järjekorda lühemaks, on meil intensiivravi nõudluse tippaegadel rohkem paindlikkust. Kuid eelkõige muudab see nende üksikute patsientide olukorra lihtsamaks, rääkis Petäjä.

Pere- ja põhipereteenuste minister Krista Kiuru kirjeldab HUS-i laste intensiivravi olukorda keerulisena.

Jaanuaris vihjas Kiuru laste intensiivravi lisarahastamisele HUS-is. Valitsus andis jaanuarikuu lisaeelarves hoolekandepiirkondadele ja HUS-ile lisaraha 500 miljonit, kuid sihtotstarbelist raha ei saanud laste intensiivravile eraldada, sest see on seadusega ette nähtud ülesanne.

Nüüd toetab riik HUS-i miljoni euro suuruse riigitoetusega.

Valitsus on toetanud hoolekandepiirkondi ja HUS-i gruppi eraldi lisarahaga, mida HUS saaks eraldada olukorra parandamiseks. Kuna seda ei juhtu, on Sotsiaal- ja terviseministeerium otsustanud eriti keerulises olukorras erandkorras HUS-i toetada, kommenteeris Kiuru e-posti teel.

Lisaks on ministeerium pakkunud järgmisteks aastateks välja üldisema eelarvelise rahastamise muuhulgas laste intensiivravi kallinemise tõttu. HUS-i hinnangul on pikemas perspektiivis laste intensiivravi lisarahastuse vajadus ligikaudu 5 miljonit eurot aastas.

NordenBladet — Uus direktiiv on Soome seisukohalt täiesti absurdne. Komisjon seab ohtu meie kliimaeesmärgid ja meie puhta energiaga siia toodud investeeringud, ütleb majandusminister Mika Lintilä. See direktiiv on Soome jaoks väga halb. Kuigi tegime kõik, ei arvestatud Soome eripäradega, ütleb Yle-le töö- ja majandusministeeriumi eriekspert ja pealäbirääkija Pia Kotro.

Probleemi põhjus on üldine energiatõhususe direktiiv, mis seab sihid energia lõpptarbimise vähendamiseks. Kuigi Soome on suutnud varasematel vaatlusperioodidel EL-i seatud eesmärke ületada, on töö- ja majandusministeeriumi hinnangul praegu teisiti.

Probleemne direktiiv on järgmine:

Euroopa Komisjon, parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu leppisid 10. märtsil kokku uues energiatõhususe direktiivis.

Liikmesriigid peavad ühiselt vähendama EL-i tasandi energiatarbimist nii, et see oleks 2030. aastal 11,7 protsenti väiksem kui 2020. aastaks tehtud tarbimisprognoosis prognoositi.
Palju energiat kasutavale Soomele seati eesmärk, mille kohaselt ei tohi Soome energia lõppkasutus 2030. aastal ületada 241 TWh. See on umbes 50 TWh vähem kui täna.

Töö- ja majandusministeeriumi hinnangul suurendavad rohelise ülemineku investeeringud elektritarbimist. Koos säästueesmärgiga on see võimatu.

Uue säästueesmärgi kohaselt ei tohi Soomes 2030. aastal energia lõppkasutus ületada 241 teravatt-tundi (TWh). See on umbes 50 teravatt-tundi vähem kui täna. Samuti on see palju väiksem kui valitsuse 2030. aasta kliima- ja energiastrateegias kavandatud.

Kliima- ja energiastrateegias prognoositakse, et teel süsinikuneutraalsusele on energia lõpptarbimine 2030. aastal 275 teravatt tundi. See hinnang on tehtud parima riikliku ekspertiisi, arusaamise ja andmetega, ütleb Energiaagentuuri direktor Heikki Väisänen.

Energia lõppkasutus hõlmab energia lõpptoodete, so elektri ja kaugkütte, aga ka hoonete kütteks kasutatavate kütuste, transpordikütuste ja tööstuslike protsesside kütuseid.
Range eesmärk ähvardab nüüd hävitada Sanna Marini valitsuse kavatsuse muuta Soome 2035. aastaks süsinikuneutraalseks.

Kui me peame säästma 241 teravatt-tunnini, siis ei suuda kliimaeesmärke täita, ütleb Lintilä.

Seda seetõttu, et süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamine aastaks 2035 põhineb suuresti tööstuse ja ülejäänud ühiskonna elektrifitseerimisel ning puhta vesiniku tootmisel, mis nõuab heitmevaba energiat.

Samal ajal vajab aga rohelise üleminekuga kaasnev industrialiseerimine tohutul hulgal lisaelektrit.

Lintilä hinnangul võib Soome tee puhta energia vesiniku suurriigiks muutuda keeruliseks.

Valdav osa nii kodumaistest kui ka välismaalt Soome tulevatest investeeringutest kulutab palju energiat ning nende tootmisel lähtutakse just taastuva ja puhta energia ehk tuule-, tuuma- ja üha enam päikeseenergia kasutamisest. Energiasäästu eesmärk seab need investeeringud ohtu, ütleb Lintilä.

Lintilä sõnul tekib mure sellest, et karmi säästueesmärki on ilma tööstuseta raske ellu viia. Transpordist, põllumajandusest, metsandusest ja ehitusest on samaaegselt keeruline koguda piisavat energiasäästu, kui tarbimine tööstuses isegi madalate heitkogustega suureneb.

Soome ei saa kasu sellest, et elektrit toodetakse juba põhiliselt tuule, tuumaenergia, vee ja päikese abil. Jah, see on äärmiselt problemaatiline olukord, märgib Lintilä.

Säästueesmärk on ka Soome Ettevõtluse keskliidu hinnangul karm. Siiski on direktiivi suurim oht ​​seotud investorite reaktsiooniga.

Investorid võivad ehmuda, kui Soome hakkab eesmärki rangelt ellu viima.

Jah, siin on selline oht. Nüüd peaks poliitiline pool selgelt ütlema, et Soome teeb kliimaheitmete vähendamiseks vajalikke investeeringuid ning neid see direktiiv ei ohusta, leiab Ettevõtluse keskliidu juhtivekspert Kati Ruohomäki.

Soome kui parim õpilane peaks õppima ka oma energiategevuses asja lõdvemalt võtma.
Eelmisel vaatlusperioodil ei täitnud mõned liikmesriigid oma säästmiskohustust. Mingeid sanktsioone neile aga ei määratud. Siin on olukord sama, nii et ma arvan, et see direktiiv ei ole nii karm, et trahvid hakkaksid tulema. Kui Soome seekord eesmärki ei saavuta, selgitatakse hiljem komisjonile, et jätsime eesmärgi täitmata, kuna tegime need rohepöörde investeeringud, ütleb Ruohomäki.

Üldine energiatõhususe direktiiv põhineb EL 55 valmisolekupaketil, mille kohaselt tuleb EL-i heitkoguseid 2030. aastaks vähendada vähemalt 55 protsenti. Direktiiv jõustub sel kevadel.