NordenBladet — Helsingi Ülikool kuulutas 20. märtsil audoktoriteks Tartu Ülikooli kirikuloo professori Riho Altnurme ja Tartu Ülikooli aerosoolifüüsika spetsialisti Madis Noppeli.
Riho Altnurme on Tartu Ülikooli kirikuloo professor alates 2005. aastast. 2003.–2015. aastani juhtis ta dekaanina usuteaduskonda ja 2016. aastast on ta humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadusprodekaan. Ta on Eesti kirikuloo juhtekspert ja tema sulest on ilmunud hulk teadusartikleid sellistelteemadel nagu nõukogude religioonipoliitika Eestis ja Eesti teoloogilise hariduse ajalugu. Peamiselt on ta uurinud kirikuid ja ühiskonda 20. sajandi teisel poolel, teoloogia ajalugu Eestis, kirikuloo metodoloogiat, uskkondade vahelisi suhteid ja sekulariseerumist.
Riho Altnurme on Soome kirikuloolastega koostööd teinud üle 25 aasta. „Esimene kontakt Soome kolleegidega oli 1996. aastal, kui nad käisid Tartus Eesti kirikuloo konverentsil. Minu enda esimene välismaine konverentsiettekanne oli järgmisel aastal just Soomes. Pärast seda oleme jätkanud head koostööd mitmes projektis, millest paljud on edukalt lõppenud ja paljud alles kestavad. Kui kasutada poeedi sõnu, siis „on seda, mida annad, siiski vähem, kui võrdled sellega, mis ise saad”,” ütles Altnurme.
Madis Noppel on Tartu Ülikooli aerosoolifüüsika spetsialist alates 2018. aastast. Aastatel 2004.–2018 oli ta aerosoolifüüsika teoreetiliste probleemide vanemteadur.
Tema uurimisvaldkondadeks on olnud aerosooliosakeste elektrilise laadumise teooria, elektriliste aerosoolispektromeetrite numbriline modelleerimine ning homogeense ja ioon-indutseeritud nukleatsiooni teooria.
Noppel on Helsingi Ülikooliga koostööd teinud just nukleatsiooniteooria vallas. „Minu esitamine Helsingi Ülikooli audoktoriks üllatas mind väga ja ma hindan seda tunnustust kõrgelt,” märkis Noppel.
Rohkem infot Helsingi Ülikooli uute audoktorite kohta leiab ülikooli veebilehelt.
NordenBladet — Soome politsei peatas ekskavaatorijuhi töö ja määras trahvi, mis on Soomes esimene omataoline. Helsingi politsei liiklusjärelevalve juht Dennis Pasterstein avaldas teisipäeval sotsiaalmeedias Pasila põhjaosas sõitnud politseiauto armatuurlaua kaamera video. Video on filmitud Postipuisto uuselamurajooni serval Metsäläntiel teisipäeva hommikul.
Videos on näha kergliiklusteel seisev ekskavaator, mille juht teeb tööd. Pastersteini sõnul rikkus juht liiklusseaduse paragrahvi, mis näeb ette järgmist:
Liiklust ohustada võivate tööde tegemisel peab tee olema varustatud vajalike liikluskorraldusvahenditega. Seejärel peab töötaja kasutama selgelt eristuvate värvidega varustust ning pimedas või hämaras töö tegemisel helkurmaterjali. Kui asjaolud seda nõuavad, tuleb selline tee hoida täielikult või osaliselt suletuna.
Polnud liikluse reguleerijat ega juhendamist ja ala ei piiritletud vastavate helkurtaradega, loetles inspektor.
Ajaloos esimene selline trahv, teatas Pasterstein, viidates liiklusseaduse paragrahvi 188 rikkumisele.
Juht sai trahvi 10 päevamäära, mis teeb 2500 euro suuruse netosissetuleku juures näiteks 370 eurot.
Pasterstein rääkis MTV uudistele, et Helsingi politsei jälgib ja karistab linnaga tehtava koostöö raames praegu sarnaseid rikkumisi senisest rangemalt.
NordenBladet — Tallinki kruiisilaev Silja Symphony kaldus Soome lahel Hanko lähistel oma tavapäraselt kursilt kõrvale. Kruiisilaev väljus Helsingist neljapäeva, 23. märtsi pärastlõunal Stockholmi. Hiljem õhtul kaldus laev Hanko lähistel kursilt kõrvale, vahendab Iltalehti.
Kruiisilaeva kurss ja sellest kõrvalekaldumine on näha ka mereliiklust reaalajas jälgivas veebiteenuses Marine traffic.
Soome lahe piirivalve teatas Iltalehtile, et laev kaldus kursilt kõrvale merepäästega seotud meditsiinitranspordi ülesande tõttu.
Piirivalve teatas, et kruiisilaeval on palutud liikuda mandrile lähemale.
NordenBladet — Parlamendivalimised toimuvad Soomes 2. aprillil 2023. Valimistel hääleõiguslikud Soome kodanikud valivad neljaks aastaks 200 parlamendiliiget.
Soome on parlamendivalimisteks jagatud 13 ringkonnaks. Valitavate saadikute arv ringkonna kohta sõltub sellest, kui palju Soome kodanikke elab ringkonnas kuus kuud enne valimisi. Ahvenamaa ringkonnast valitakse aga alati üks saadik.
Parlamendivalimistel on õigus hääletada igal Soome kodanikul, kes saab hiljemalt valimispäeval 18-aastaseks. Hääleõiguse teatis saadetakse Digi- ja rahvastikuinfo ametilt kas kirjana koju või elektrooniliselt Suomi.fi teenusesse. Teade saadetakse elektrooniliselt neile, kes on tellinud teenuse Suomi.fi ametlikud teadaanded.
Hääletamisõiguse teatises märgitakse hääletamiskoht valimispäeval. Lisatud on ka valimisringkonna eelhääletamise kohtade loetelu.
Parlamendivalimistel saab hääletada kas valimispäeval, pühapäeval, 2. aprillil või eelhääletamise perioodil 22.–28. märtsil. Hääletada saab ainult isiku poolt, kes kandideerib hääletaja ringkonnas. Hääletaja valimisringkond on märgitud hääleõiguse teatises.
Valija peab esitama isikut tõendava dokumendi nii valimispäeval hääletamisel kui ka eelhääletamisel. Oma isikut saab tõendada ametliku fotodokumendiga, näiteks juhiloa või politsei väljastatud isikutunnistuse ja passiga.
Eelhääletus Soomes ja välismaal
Hääleõiguslik isik saab eelhääletada mis tahes üldises eelhääletamise kohas Soomes või välismaal.
Kolmapäeval, 22. märtsil algab Soomes parlamendivalimiste eelhääletamine ja lõpeb teisipäeval 28. märtsil. Välismaal toimub eelhääletamine ajavahemikus 22.-25. märts, kuid paljudes välismaistes eelhääletamise kohtades on hääletusperiood sellest lühem.
Soome ja välismaiste eelhääletamise kohtade aadressid ja lahtiolekuajad valimiste info ja tulemuste teenusest. Infot leiab ka Digi- ja rahvastikuinfo ameti valimisjaoskonnateenusest aadressil www.aanestyspaikat.fi (avatakse märtsikuu jooksul). Eelhääletamise kohti saab küsida ka tasuta valimisteenuse numbrilt:
Kodus saab eelhääletada isik, kelle liikumis- ja tegutsemisvõime on nii piiratud, et ta ei pääse ilma raskusteta valimispäeval eelhääletamise ruumi või hääletamisruumi. Kodus hääletamiseks tuleb end registreerida omavalitsuse keskvalimiskomisjonis hiljemalt 21. märtsil enne kella 16. Kodus hääletamisega seoses saab teatud tingimustel hääletada ka samas leibkonnas elav hooldaja.
Välisriigist saavad posti teel hääletada need, kes elavad või viibivad välismaal kogu eelhääletamise aja ja valimispäeva jooksul. Hääleõiguslik isik, kes soovib hääletada kirja teel, peab eelnevalt tellima välismaale posti teel hääletamise dokumendid, pärast nende kättesaamist hääletama ja lõpuks oma hääle postitama omavalitsuse keskvalimiskomisjonile Soomes. Kirja teel antud hääl peab jõudma õigesse keskvalimiskomisjoni hiljemalt valimispäevale eelneval reedel, 30. märtsil enne kella 19.00.
Hääletamine valimispäeval, 2. aprillil
Valimispäeval on kõik valimisjaoskonnad avatud kella 9.00-20.00.
Valimispäeval saab hääletada ainult hääletamisõiguse teatises märgitud hääletamisruumis. Digi- ja rahvastikuinfo ameti valimisjaoskonnateenuses aadressil www.aanestyspaikat.fi (avatakse märtsikuus) oleva aadressi alusel saate otsida ka oma valimispäeva hääletamisruumi.
Tulemuse arvutamine
Eelhäälte lugemine algab juba siis, kui on käimas valimispäeva hääletus. Häälte lugemine valimispäeval algab kohe pärast jaoskondade sulgemist. Eelinfo häältelugemise kohta avaldatakse alates kell 20.00, mil eelhäälte lugemine peaks lõppema. Valimiste esialgsed tulemused selguvad õhtu ja öö jooksul.
Häälte ülelugemine toimub ringkonnakomisjonides valimispäevale järgneval esmaspäeval, 3. aprillil. Ringkonnakomisjonid kinnitavad kolmapäeval, 5. aprillil lõplikud valimistulemused.
Valitud parlament alustab tööd teisipäeval, 11. aprillil.
Teave parlamendivalimiste kohta on saadaval mitmetes keeltes
Veebilehel Vaalit.fi on info parlamendivalimiste kohta erinevates keeltes (soome, rootsi, koltani, inari saami, põhjasaami, soome ja soome-rootsi viipekeel ning mitmed enimkasutatavad võõrkeeled, nt inglise, araabia, eesti ja vene keel).
Justiitsministeeriumi YouTube’i kanalilt leiab ka lihtsas ja viipekeeles hääletamise videoid. Brošüürid on saadaval soome ja rootsi keeles. Valimised kuulutatakse välja ka vaegnägijatele sobivas vormingus.
Valimiste rahastamisest teatamine
Valitud saadikud ja nende asendusliikmed peavad oma valimiste rahastamisest aru andma riigikontrollile. Teade tuleb esitada hiljemalt 5. juuniks 2023. a. Rohkem infot valimiste rahastamise teadete kohta www.vaalirahoitus.fi.
NordenBladet — World Happiness Report 2023 andmetel on Soome taas maailma kõige õnnelikum riik. Tundub, et koroona- ja kriisiaastad ei ole globaalsel tasandil mõjutanud inimeste rahulolu oma eluga.
Maailma õnnelikumad riigid, TOP 10
The World Happiness Report 2023 / Sustainable Development Solutions Network1. Soome2. Taani3. Island4. Iisrael5. Holland6. Rootsi7. Norra8. Šveits9. Luxemburg10. Uus-Meremaa
Tänavu on õnnelikumate eesotsas uustulnuk, esmakordselt 20 õnnelikuma hulka pääsenud Leedu. Leedu on 20. kohal. Väikse Balti riigi õnn on tõesti hüppeliselt tõusnud, sest Leedu on alates 2017. aastast tõusnud enam kui 30 koha võrra.
Võrdluseks, Eesti on tabelis 31. kohal, Läti 41. kohal.
Kõige õnnetumad riigid on Lähis-Ida konfliktidest ja korruptsioonist räsitud Liibanon ning Kesk-Aasias asuv vaesunud Afganistan, mida valitseb Talibani äärmusliikumine.
ÜRO initsiatiivil loodud mittetulundusühingu Sustainable Development Solutions Network avaldatud maailma õnne aruanne seab maailma riigid õnnelikkuse järjekorda.
Reiting on koostatud riiklike õnnelikkuse uuringute tulemustest, mis on kombineeritud näitajatega, mis räägivad riikide elukvaliteedist, nagu SKT ja oodatav eluiga.
Edetabeli autorid tõstavad selle aasta aruandes esile inimkonna vastupidavust. Kuigi alates 2020. aastast on maailma raputanud nii koroonapandeemia, Venemaa ründesõda Ukrainas kui ka globaalne inflatsioon ja põhikaupade hinnatõus, on positiivsed tunded kaks korda tavalisemad kui negatiivsed.
Kriisid on muutnud inimesed isegi hoolivamaks. Teaduri Lara Aknini sõnul on igapäevased heateod nagu võõraste abistamine või heategevuseks annetamine muutunud tavalisemaks juba kaks aastat järjest ja on nüüd üle pandeemia-eelse taseme.
Raportist selgub ka, et Venemaa sõda on ukrainlaste heaolule negatiivselt mõjunud, kuid üllatavalt vähem kui Krimmi annekteerimisel 2014. aastal. Samal ajal on ukrainlaste vastastikune usaldus ja ühtsus tõusnud rekordiliselt kõrgele.
