Laupäev, november 15, 2025

SOOME UUDISED

Soome klient maksis Eestis tegutsevale ilukliinikule 14 000 eurot, aga jäi ilma teenuseta

NordenBladet — Eelmise, 2022. aasta suvel otsustas Oulu naine Hanna minna iluoperatsioonile. Ta oli varem kannatanud enesehinnangu probleemide käes ja tahtis elada kehas, mida ta pidas ilusaks.

Naine maksis ulatusliku iluoperatsiooni eest üle 14 000 euro. See hõlmas muu hulgas rasvaimu ja rindade suurendamise operatsiooni Eestis. Ta ostis operatsiooni koos kohalesõiduga firmalt The Look Clinic, mis on Soomes tuntud eelkõige Tiina Jylhä firmana, vahendab Yle.

Pärast arve tasumist on operatsiooni edasi lükatud kolm korda.

Augustis tõi ettevõte põhjuseks laboritulemuste väikese kõrvalekalde. Oktoobris öeldi, et põhjuseks oli kirurgi isiklik puhkus.

Kolmas planeeritud aeg jäi ettevõtte „organisatsiooniliste muudatuste” tõttu ära veebruaris, vaid kolm päeva enne kokku lepitud aega. Algselt pidi seegi aeg olema samal nädalal varem.

Mõtlesin, et pagan ei, see ei saa enam õige asi olla, ütleb Hanna. Ta arvab, et põhjused on välja mõeldud ja nõuab raha tagasi.

Olen andnud neile juba kolm võimalust ja oodanud minu arvates ebamõistlikult kaua.
Hanna pole ainus. Sama on Soome Yle uurimise põhjal juhtunud ka kümnete teiste The Looki klientidega.

The Look on üks Soome vanimaid ja tuntumaid ilukirurgia valdkonna ettevõtteid. See reklaamib end aktiivselt ja tema tegevust on tutvustatud tõsieluseriaalides. Ettevõtte andmetel on tal igal aastal sadu kliente.

Ettevõte pakub oma klientidele esteetilise kirurgia operatsioone ehk iluoperatsioone. Ta nõustab ja korraldab operatsioone partnerina tegutsevas kliinikus. Sageli sisaldab pakett reisipileteid ja saatjat. The Looki kodulehe andmetel tehakse operatsioone lisaks Eestile ja Lätile ka Kreekas, Türgis ja Tais.

Helsingi naine Minna nägi sotsiaalmeedias The Looki reklaami ning otsustas lasta Eestis teha rasvaimu ja tuharate tõstmise. Otsuse tegi lihtsamaks see, et operatsioon lubati teha selgelt odavamate hindadega kui Soomes.

Minu meelest oli see imeline, nüüd saan lõpuks jõuda protseduurini, mida olen kaua oodanud, räägib naine.

Alguses oli teenindus hea. Kuid siis lükati operatsioon edasi üks kord, teine ​​ja kolmas kord – ja lõpuks lõpetas ettevõte sõnumitele vastamise. Minna oli võtnud operatsiooniks palgata puhkuse. See ajab vihale ja tekitab raevu, et keegi võib nii käituda, märgib ta.

Soome konkurentsi- ja tarbijakaitseamet (KKV) on viimase kolme aasta jooksul saanud The Looki kohta ligi 40 kaebust. Paljudel juhtudel kordub sama muster, mis Minna ja Hanna puhul: klient maksab, operatsioon jäetakse viimasel hetkel ära ja raha ilma võitluseta tagasi ei anta. Mõned kliendid on oma raha tagasi oodanud juba aastaid.

Üks rahulolematutest klientidest on Soome naine Suvi. Ta sai soovitud operatsiooni The Looki kaudu, kuid alles pärast ettevõtte mitme tühistamise pärast kohtusse kaebamist. Kõik oli makstud ja kokku lepitud, järsku ei saanud enam kedagi kätte, räägib naine. Hakkas tunduma, et see on tõeline või täielik pettus, ütleb ta.

Paljud The Looki kliendid kahtlustavad, et ettevõte pole operatsioonide ärajäämise põhjuste kohta tõtt rääkinud.

Näiteks sai Minna tagantjärele teada, et The Look polnud tema operatsiooni osas haiglaga kunagi kokku leppinud. Ettevõte oli talle teatanud, et tühistamise põhjuseks oli töötajate koroonakarantiin.

Oulu naine Maiju aga otsustas vahetult enne oma teist operatsiooni aega otse haiglaga ühendust võtta. Kirurg vastas talle, et broneeritud aega polegi.

Yle-ga vestelnud The Looki endise töötaja sõnul on ettevõte samamoodi tegutsenud juba aastaid.

Tühistamise tegelik põhjus oli tema sõnul see, et ettevõte müüs rohkem operatsioone kui suutis korraldada. Kogu klientide teavet ei edastatud kunagi haiglatele. Lisaks ei soovinud osa kirurge The Looki kliente opereerida, räägib üks endine töötaja.
Yle on näinud The Looki sisemisi e-kirju ja kuulnud töötajate poolt klientidele tehtud telefonikõnesid. Nende põhjal on ettevõte ise teadlik, et kaebusi tuleb küllaga – ja seda sageli ettevõtte enda süül. Vigu on klientidele põhjendatud muuhulgas omanike isikliku eluoluga.

Yle küsis ka Soome Plastikakirurgide Seltsilt hinnangut juhtumitele, kus The Look on kliendi verenäitude kergetele kõrvalekalletele viidates operatsioonid tühistanud. Ühingu hinnangul tunduvad tühistamised erandlikud võrreldes Soome praktikaga selles valdkonnas.

Tiina Jylhä ei soovinud The Looki tegevust puudutavate süüdistuste kohta Yle-le intervjuud anda. Oma e-kirjas ütles ta, et äritegevus läheb täielikult üle „suurele operaatorile”. Kindlasti jätkan mõnes rollis ka tulevikus, kirjutab ta.

Jylhä oma sõnumis ei tunnista, et firma müüb operatsioone rohkem kui suudab korraldada. Ta kirjutab, et operatsioonid jäid koronaperioodil venima, kuid väidab, et tühistamistel on alati olnud mõjuv põhjus. Enamikule oleme kokku leppinud uued operatsiooniajad. Üksikuid võimalikke järelejäänud tagasimakseid tehakse kevade jooksul, märgib ta.

Yle uuringu põhjal on Jylhä ettevõtte taga olevad ärilised ja pangaseosed väga segased. Ettevõte turundab küll The Look Clinicu nime all, kuid praktikas on tegemist Eesti firmadega.

Üks klient on maksnud näiteks Eesti kinnisvaramaakleri ja teine ​​logistikafirma arvele. Eesti äriregistri põhjal ei paista osal neist ettevõtetest päris äri olevat.

Samas on Tiina Jylhält mõistetud kuritegude tõttu välja raha. Täitemenetlus peatati 2022. aastal Jylhä maksejõuetuse tõttu.

The Looki nime all tegutsevad mitmed väikeettevõtjad, kellel kõigil on oma ettevõtted, mille põhitegevus võib olla märgitud millekski muuks, kommenteeris Jylhä Yle-le e-posti teel.

Vähemalt viis The Looki klienti on operatsioonide ärajäämise kohtusse andnud. Seaduse kohaselt on kliendil õigus leping üles öelda ja raha tagasi nõuda, kui teenuse osutamine viibib põhjendamatult.

Veebruaris nõustus The Look kohtu poolt kinnitatud kokkuleppega kahele kliendile raha tagasi maksma koos intresside ja õigusabikuludega.

Osa kliente on seisukohal, et The Looki tegevust peaks uurima ka politsei. Üks neist on Helsingi naine Annina, kes on püüdnud oma raha tagasi saada alates 2020. aastast.
Tema operatsioon jäi ära, ilma et ta oleks kunagi põhjust teada saanud: The Look ei saatnud kokkulepitud sõidupileteid ega vastanud kontaktidele. Ettevõte saatis hiljem e-kirja, milles lubas raha tagastada. Annina on seda oodanud juba üle kahe aasta.
Alguses ei tahtnud ma sellest kellelegi rääkida, sest kartsin tagajärgi. Kuid nüüd mõistan, et see on süsteemne pettus, mis on kestnud juba pikka aega, ütleb naine. Ta esitas kuriteoteate, kuid politsei hinnangul on tegemist lepinguvaidluse, mitte kuriteoga.
Kui Oulu naisel Hannal veebruaris järjekordselt operatsioon ära jäi, hakkas tema telefon helisema.

Looki klienditeenindaja vabandas viivituse pärast ja pakkus veel ühe operatsiooniaja. Kompensatsiooniks lubati „homöopaatilist ravi ja kvaliteetseid iluhooldustooted”.
Hanna mõtles sellele, kuid keeldus. Ta ütleb, et broneeris soovitud operatsiooni kodumaises kliinikus. Olen selle tõttu juba kaks oma puhkust ära rikkunud ja ei usalda neid enam, ütleb ta.

Pärast neljandat telefonikõnet lubas The Look Hanna makstud enam kui 14 000 eurot aprilli lõpuks tagastada.

Maiju on saanud The Lookilt sama tähtaja raha tagastamiseks. Enne seda teatas firma, et lõpetab temaga lepingu. „Nad ütlesid, et olen neid halba valgusesse seadnud,” ütleb Maiju.
Põhjuseks võivad olla Maiju kriitilised sõnumid suletud WhatsAppi grupis. Maiju valiti The Looki turunduskampaania modelliks. Kui ta ei saanud soovitud operatsiooni, rääkis ta sellest modellide grupis. Lisaks saatis ta firmale sõnumeid, kus nõudis raha tagasi. Avalikkuses ei olnud ma nende kohta midagi halba öelnud, kinnitab naine.

Selle artikli jaoks on Yle läbi vaadanud kokku 11 The Looki kliendi juhtumit.

 

 

Soome: Bussijuhtide streik lõppes kollektiivleppega, transporditöötajate palk tõuseb ligi 6%

NordenBladet – Soome transporditöötajate ametiühing ja tööandjad jõudsid reede hilisõhtul (03. märts) kokkuleppele. Kollektiivleppe sõlmimisega sai lõpu kolmapäeval alanud bussijuhtide streik, mis pidi algselt kestma 10 päeva.

Uus kollektiivleping kehtib 2025. aasta jaanuari lõpuni. Transporditöötajate palk tõuseb lepinguga ligikaudu kuus protsenti.

Palka nõuavad juurde ka Soome raudteelased. Soome avaliku- ja heaoluteenuste sektori liit JHL andis esmaspäeval streigihoiatuse, kavaga hakata streikima 6. märtsil. Esialgse kokkuleppe järgi ei minda aga streigile täies mahus.

Avafoto: Helsingi (NordenBladet)

Soome: Eile alustati Imatra piiripunkti juures Venemaa piirile tara ehitamist

NordenBladet – Soomel on Venemaaga umbes 1300 kilomeetri pikkune maismaapiir. Plaanitava piiritara kogupikkus saab olema umbes 200 kilomeetrit. Tööd algasid puude mahavõtmisega mõlemal pool Imatra piiripunkti. Kõigepealt kerkib kolmekilomeetrine proovitara lõik. Valitsus katsetab, kas tara peab vastu lumekoormusele ja talvekülmadele, vahendab Yle.

Märtsis algab tee ehitus ja piirdeaia ehitamine, seejärel paigaldatakse tehniline seiresüsteem. Imatra tara peaks valmis saama juuni lõpuks, kolmekilomeetrine lõik läheb maksma umbes kuus miljonit eurot.

Rajatava tara äärde ehitatakse tee, mida mööda saavad liikuda piirivalvurid. Samuti hakatakse teed kasutama hooldustöödeks. Lisaks ehitavad võimud veel spetsiaalsed väravad, et metsloomad saaksid jätkata piiri ületamist.

Avafoto: Unsplash

Soome ettevõtte juhilt peteti selle skeemi abil läbi Whatsappi sõnumi välja 100 000 eurot

NordenBladet — Helsingi politsei viib läbi eeluurimist juhtumi osas, kus ettevõtte tegevjuhilt peteti välja umbes 100 000 eurot. Politsei teatas sellest pressiteate vahendusel. Politsei teatel oli tegevdirektor saanud „firma peadirektorilt” võltsitud Whatsappi sõnumi, mille alusel ta tegi isikliku garantiimakse enda pangakontolt, vahendab Iltalehti.

Tegemist oli umbes 100 000 euro suuruse garantiiga ettevõtte nimel tehtud ostule.
Kui tegevjuht sai aru, et tegemist on pettusega, püüdis ta rahavoogu peatada.

See on tüüpiline nn tegevjuhi pettus, selline, millega politsei tihti tegeleb. Ohver saab usaldusväärse üksuse nimel sõnumi, milles palutakse arve tasuda või raha üle kanda.

Sõnumid võivad näida ehtsad ja tunduda usaldusväärsed, ütleb uurimise juht, kriminaalinspektor Jukkapekka Risu.

Politsei teatel tegutsevad petturid enamasti välismaalt ning raha suunatakse samuti välismaistele pangakontodele.

Kahtlustatavad võivad pettuses abistamiseks kasutada näiteks e-posti või kiirsõnumit või helistada telefoninumbritelt, mis näivad usaldusväärsed.

Petturil võib olla ettevõtte personali kohta teavet, mis võib olla saadud avatud allikatest, näiteks veebilehtedelt.

Tegemist on rahvusvahelise, professionaalse ja organiseeritud kuritegevusega. Viimase kolme kuu jooksul on Helsingis uurimise all olnud kolm sarnast juhtumit, kus koondkahju on 750 000 euro ringis, ütleb kriminaalinspektor Risu.

Aasta alguses asus politsei uurima kahtlustatavat jämedat kelmust, milles pettur esines ettevõtte tegevjuhina. Ettevõtte finantsdirektor tegi väidetava tegevjuhi tungival nõudmisel väljamakse umbes 40 000 eurot.

Suhtlemine toimus meili teel ning kahtlused tekkisid siis, kui nn tegevjuht enam sõnumitele ei vastanud.

Politsei hinnangul saab tegevjuhi pettust lisaks kelmusele uurida identiteedivargusena ja andmekuriteona.

Eelmise, 2022. aasta lõpus teatati politseile juhtumist, kus ettevõtte Soome juhilt peteti välja 600 000 eurot.

Pettur esines meilides ja telefonis ettevõtte tegevjuhina, samuti sai kannatanu kinnituskõne väidetavalt teiselt firma töötajalt. Juhtumit uuritakse kui jämedat kelmust ja identiteedivargust.

Politsei soovitab alati telefoni teel või silmast silma kontrollida, kas maksetaotlus on ehtne.
Telefoni teel kinnitamine eeldab, et telefoninumber on juba teada. Petturid võivad luua ka võltsitud veebisaite, ütleb uurimisdirektor Risu.

 

 

Soomes avalikustati karm statistika: noorte kuritegevus pea kahekordistunud

NordenBladet — Sise-Soome politsei avaldas šokeerivad arvud: nelja aastaga on alla 18-aastaste kuritegude arv kasvanud 80 protsenti. Aastal 2018 oli noorte kuritegusid 421, eelmisel, 2022. aastal 759. Alla 15-aastaste laste puhul on kasv veelgi drastilisem: 213-lt kuriteolt 425-le. Praeguse aja märk on tänavatele kogunemine kümnete, isegi sadade noorukite jõukudena mopeedide, jalgrataste ja autodega, vahendab Iltalehti.

Inimesed on langenud suurtel massiüritustel röövide sihtmärgiks, eriti pimedal ajal. Tegemist on alaealiste kuritegudega täiskasvanute ja samaealiste inimeste vastu. Tänavaröövid muutusid trendiks eelmisel suvel ja sügisel. Populaarne saak on kaubamärgitooted ja isegi tänavakingad.

Kuritegude eripäraks on olnud alandamine, mida on sooritatud näiteks telefoniga video tegemisega ja seejärel on seda levitatud, ütles Sise-Soome politseijaoskonna politseijuht Mikko Masalin pressikonverentsil.

Jaoskonna politsei juhtkond teatas, et kõigele vaatamata on hädaabikõnede arv püsinud stabiilsena ning piirkonnas on olnud suhteliselt rahulik.

Politsei tegevuses on tunda ka koroona-aega, massiüritusi ja Ukraina sõja mõjusid. Kiireloomuliste ülesannete puhul on reageerimisaeg on umbes 10 minutit. Uurimisperioodi on lühendatud 147 päevale, kuid juhtkond peab seda siiski liiga pikaks. Avastamise määr on varasemalt 53 protsendilt langenud 48 protsendile.

Paljude kuritegude uurimisega seotud erinevad tehnilised vahendid on mitmekesised ja aeglased. Ülekuulamise roll väheneb, ütles politsei juhtkond ja lisas, et selle tõttu on politsei töökoormus suurenenud.

Suurenenud on politseijõudude läbipõlemine.

Lastevastased vägivalla- ja seksuaalkuriteod toimuvad sageli ridamisi, kurjategijad on kolinud internetti ja kannatanuid on palju. Pirkanmaa kohus menetleb praegu juhtumit, kus kannatanuid on üle saja.

Interneti kaudu tehtud kuritegude puhul võib ühe kurjategija kohta olla märkimisväärsel hulgal kannatanuid, kuriteo toimepanemine aga ei eelda füüsilist kontakti lapsega. Teod toimuvad kiirete tsüklitena, kannatanuid on päevas mitu, ütles politseiülema asetäitja Antero Rytkölä.

Interneti kaudu pannakse toime ka füüsilisi kuritegusid. Kohtumised lepitakse kokku interneti teel. Sageli kujutab laps ette, et nõustub sündmustega ega tunne ära kuritegu ja selle kulgu.

Narkokuritegevuses on kuritegude toimepanemine lihtsam ning ei eelda eelnevat kogemust ega kontakte. On mitmeid hämaraid online-kauplemisfoorumeid ja sageli tehakse kaupa ilma eelnevate kontaktideta. Kauplemine on jultunud ja julge.

Politsei juhtkond rõhutas, et narkoäri võlgade sissenõudmine on sageli jõhker ja sageli on vägivallakuritegude motiiv seotud just narkoäriga.

Hulgimüüjatel on aga sageli oma allorganisatsioon ja just seda võlgade sissenõudmisel kasutataksegi. Narkovõlgade sissenõudmise meetodid on sageli jõhkrad, teatas politsei juhtkond.