NordenBladet — Tallinki kruiisilaev Silja Symphony kaldus Soome lahel Hanko lähistel oma tavapäraselt kursilt kõrvale. Kruiisilaev väljus Helsingist neljapäeva, 23. märtsi pärastlõunal Stockholmi. Hiljem õhtul kaldus laev Hanko lähistel kursilt kõrvale, vahendab Iltalehti.
Kruiisilaeva kurss ja sellest kõrvalekaldumine on näha ka mereliiklust reaalajas jälgivas veebiteenuses Marine traffic.
Soome lahe piirivalve teatas Iltalehtile, et laev kaldus kursilt kõrvale merepäästega seotud meditsiinitranspordi ülesande tõttu.
Piirivalve teatas, et kruiisilaeval on palutud liikuda mandrile lähemale.
NordenBladet — Parlamendivalimised toimuvad Soomes 2. aprillil 2023. Valimistel hääleõiguslikud Soome kodanikud valivad neljaks aastaks 200 parlamendiliiget.
Soome on parlamendivalimisteks jagatud 13 ringkonnaks. Valitavate saadikute arv ringkonna kohta sõltub sellest, kui palju Soome kodanikke elab ringkonnas kuus kuud enne valimisi. Ahvenamaa ringkonnast valitakse aga alati üks saadik.
Parlamendivalimistel on õigus hääletada igal Soome kodanikul, kes saab hiljemalt valimispäeval 18-aastaseks. Hääleõiguse teatis saadetakse Digi- ja rahvastikuinfo ametilt kas kirjana koju või elektrooniliselt Suomi.fi teenusesse. Teade saadetakse elektrooniliselt neile, kes on tellinud teenuse Suomi.fi ametlikud teadaanded.
Hääletamisõiguse teatises märgitakse hääletamiskoht valimispäeval. Lisatud on ka valimisringkonna eelhääletamise kohtade loetelu.
Parlamendivalimistel saab hääletada kas valimispäeval, pühapäeval, 2. aprillil või eelhääletamise perioodil 22.–28. märtsil. Hääletada saab ainult isiku poolt, kes kandideerib hääletaja ringkonnas. Hääletaja valimisringkond on märgitud hääleõiguse teatises.
Valija peab esitama isikut tõendava dokumendi nii valimispäeval hääletamisel kui ka eelhääletamisel. Oma isikut saab tõendada ametliku fotodokumendiga, näiteks juhiloa või politsei väljastatud isikutunnistuse ja passiga.
Eelhääletus Soomes ja välismaal
Hääleõiguslik isik saab eelhääletada mis tahes üldises eelhääletamise kohas Soomes või välismaal.
Kolmapäeval, 22. märtsil algab Soomes parlamendivalimiste eelhääletamine ja lõpeb teisipäeval 28. märtsil. Välismaal toimub eelhääletamine ajavahemikus 22.-25. märts, kuid paljudes välismaistes eelhääletamise kohtades on hääletusperiood sellest lühem.
Soome ja välismaiste eelhääletamise kohtade aadressid ja lahtiolekuajad valimiste info ja tulemuste teenusest. Infot leiab ka Digi- ja rahvastikuinfo ameti valimisjaoskonnateenusest aadressil www.aanestyspaikat.fi (avatakse märtsikuu jooksul). Eelhääletamise kohti saab küsida ka tasuta valimisteenuse numbrilt:
Kodus saab eelhääletada isik, kelle liikumis- ja tegutsemisvõime on nii piiratud, et ta ei pääse ilma raskusteta valimispäeval eelhääletamise ruumi või hääletamisruumi. Kodus hääletamiseks tuleb end registreerida omavalitsuse keskvalimiskomisjonis hiljemalt 21. märtsil enne kella 16. Kodus hääletamisega seoses saab teatud tingimustel hääletada ka samas leibkonnas elav hooldaja.
Välisriigist saavad posti teel hääletada need, kes elavad või viibivad välismaal kogu eelhääletamise aja ja valimispäeva jooksul. Hääleõiguslik isik, kes soovib hääletada kirja teel, peab eelnevalt tellima välismaale posti teel hääletamise dokumendid, pärast nende kättesaamist hääletama ja lõpuks oma hääle postitama omavalitsuse keskvalimiskomisjonile Soomes. Kirja teel antud hääl peab jõudma õigesse keskvalimiskomisjoni hiljemalt valimispäevale eelneval reedel, 30. märtsil enne kella 19.00.
Hääletamine valimispäeval, 2. aprillil
Valimispäeval on kõik valimisjaoskonnad avatud kella 9.00-20.00.
Valimispäeval saab hääletada ainult hääletamisõiguse teatises märgitud hääletamisruumis. Digi- ja rahvastikuinfo ameti valimisjaoskonnateenuses aadressil www.aanestyspaikat.fi (avatakse märtsikuus) oleva aadressi alusel saate otsida ka oma valimispäeva hääletamisruumi.
Tulemuse arvutamine
Eelhäälte lugemine algab juba siis, kui on käimas valimispäeva hääletus. Häälte lugemine valimispäeval algab kohe pärast jaoskondade sulgemist. Eelinfo häältelugemise kohta avaldatakse alates kell 20.00, mil eelhäälte lugemine peaks lõppema. Valimiste esialgsed tulemused selguvad õhtu ja öö jooksul.
Häälte ülelugemine toimub ringkonnakomisjonides valimispäevale järgneval esmaspäeval, 3. aprillil. Ringkonnakomisjonid kinnitavad kolmapäeval, 5. aprillil lõplikud valimistulemused.
Valitud parlament alustab tööd teisipäeval, 11. aprillil.
Teave parlamendivalimiste kohta on saadaval mitmetes keeltes
Veebilehel Vaalit.fi on info parlamendivalimiste kohta erinevates keeltes (soome, rootsi, koltani, inari saami, põhjasaami, soome ja soome-rootsi viipekeel ning mitmed enimkasutatavad võõrkeeled, nt inglise, araabia, eesti ja vene keel).
Justiitsministeeriumi YouTube’i kanalilt leiab ka lihtsas ja viipekeeles hääletamise videoid. Brošüürid on saadaval soome ja rootsi keeles. Valimised kuulutatakse välja ka vaegnägijatele sobivas vormingus.
Valimiste rahastamisest teatamine
Valitud saadikud ja nende asendusliikmed peavad oma valimiste rahastamisest aru andma riigikontrollile. Teade tuleb esitada hiljemalt 5. juuniks 2023. a. Rohkem infot valimiste rahastamise teadete kohta www.vaalirahoitus.fi.
NordenBladet — World Happiness Report 2023 andmetel on Soome taas maailma kõige õnnelikum riik. Tundub, et koroona- ja kriisiaastad ei ole globaalsel tasandil mõjutanud inimeste rahulolu oma eluga.
Maailma õnnelikumad riigid, TOP 10
The World Happiness Report 2023 / Sustainable Development Solutions Network1. Soome2. Taani3. Island4. Iisrael5. Holland6. Rootsi7. Norra8. Šveits9. Luxemburg10. Uus-Meremaa
Tänavu on õnnelikumate eesotsas uustulnuk, esmakordselt 20 õnnelikuma hulka pääsenud Leedu. Leedu on 20. kohal. Väikse Balti riigi õnn on tõesti hüppeliselt tõusnud, sest Leedu on alates 2017. aastast tõusnud enam kui 30 koha võrra.
Võrdluseks, Eesti on tabelis 31. kohal, Läti 41. kohal.
Kõige õnnetumad riigid on Lähis-Ida konfliktidest ja korruptsioonist räsitud Liibanon ning Kesk-Aasias asuv vaesunud Afganistan, mida valitseb Talibani äärmusliikumine.
ÜRO initsiatiivil loodud mittetulundusühingu Sustainable Development Solutions Network avaldatud maailma õnne aruanne seab maailma riigid õnnelikkuse järjekorda.
Reiting on koostatud riiklike õnnelikkuse uuringute tulemustest, mis on kombineeritud näitajatega, mis räägivad riikide elukvaliteedist, nagu SKT ja oodatav eluiga.
Edetabeli autorid tõstavad selle aasta aruandes esile inimkonna vastupidavust. Kuigi alates 2020. aastast on maailma raputanud nii koroonapandeemia, Venemaa ründesõda Ukrainas kui ka globaalne inflatsioon ja põhikaupade hinnatõus, on positiivsed tunded kaks korda tavalisemad kui negatiivsed.
Kriisid on muutnud inimesed isegi hoolivamaks. Teaduri Lara Aknini sõnul on igapäevased heateod nagu võõraste abistamine või heategevuseks annetamine muutunud tavalisemaks juba kaks aastat järjest ja on nüüd üle pandeemia-eelse taseme.
Raportist selgub ka, et Venemaa sõda on ukrainlaste heaolule negatiivselt mõjunud, kuid üllatavalt vähem kui Krimmi annekteerimisel 2014. aastal. Samal ajal on ukrainlaste vastastikune usaldus ja ühtsus tõusnud rekordiliselt kõrgele.
NordenBladet — Madalrõhkkond tõi Soome lõunaossa soojemat õhku, aga seda pole kauaks. Talv tuleb järgmisel nädalal tagasi. Kuuprognoosi järgi tuleb märtsi viimane nädal keskmisest külmem. Kehva sõiduilma on oodata, kui sadu liigub nädala jooksul Soome lõunaosast riigi keskosasse, vahendab MTV.
Soome põhjaosas on külm õhuvool, seal paugub pakane, ütleb meteoroloog Jenna Salminen.
Hetkel on näha pehmemaid perioode, kuid üldpilt on väga külm.
Märtsi lõpus võib veel sadada rohkelt lund Soome keskosas. Kohati muudab ilma soojenemine sademed veeks ja lörtsiks, mis tähendab, et lumistel aladel sajab ka lörtsi. Temperatuur langeb kohati isegi lõuna pool alla nulli, mis omakorda külmutab niisked pinnad.
Lumesaju piirkonnas on halb nähtavus ja libe, hoiatab Salminen.
Kevad on viimase nädala jooksul oma märke näidanud ja viimastel päevadel on Soomes soojakraade nauditud. Salmineni sõnul on ees ootamas ilma külmenemine.
Külmad ööd ja vähem külmad päevad. Kevade tulek hilineb, järgmisel nädalal saab rääkida ka talve naasmisest, ütleb Salminen.
Aprilli alguse prognoos on endiselt hägune, kuid üldpilt näitab külma ilma.
NordenBladet — Teiste seas Alepa, S-marketi ja Prisma poode haldav S-grupp teatas, et langetab alates homsest kolmapäevast, 22. märtsist kõigi oma peaaegu 400 Xtra toote hinda. Xtra on S-grupi oma kaubamärk, mis on peamiselt keskendunud madala hinnaga importtoodetele. Allahindluse suurus on tooteti erinev.
Hinnamuutused on enam kui kümnelt protsendilt kolmele ja keskmiselt veidi üle viie protsendi, rääkis S-grupi toiduosakonna direktor Sampo Päällysaho väljaandele Taloussanomat.
Tootesarjade lõikes on varieeruvus, sest tootekomplektis on ligi 300 toodet toiduosakonnas ja ligi 100 toodet tarbekaupade osakonnas.
Olenevalt toote varasemast hinnast võib soodustus olla näiteks mõni senti või euro.
S-grupi hinnangul on hinnaalandused võimalikud, kuna kett kärbib oma juurdehindlust.
Alates aasta algusest on hakatud Xtra tooteid veelgi enam riiulite otstesse paigutama, sest S-grupi tähelepanekute kohaselt on tarbijad soovinud osta soodsamaid tooteid.
S-grupi omabrändid on veel kodumaistele toodetele keskenduv Kotimaista ja importtoodetele spetsialiseerunud Rainbow. Ka Xtra tooted on valdavalt imporditud välismaised tooted.
