NordenBladet — Korteri üürimine, lasteaed ja kodukindlustus – paljud asjad muutuvad keeruliseks, kui pole veebipanga koode. Soomes sündinud Ayla läks 11 aastat tagasi Pariisi elama, aga nüüd otsustas naasta. Ta tuli enda arvates tagasi endisesse Soome, aga põrkas vastu digimüüri, vahendab Yle.

Naine räägib, et oli šokis, kui sai aru, et Soomes ei saa normaalselt elada ilma veebipanga koodideta.
Sarnanes olukorras on ligi pool miljonit soomlast.

Põhjus on selles, et pea kõigi avalike ja mõnede kommertsteenuste puhul nõutakse nn tugevat autoriseerimist. Kõige levinum viis selleks on veebipanga koodid. Aylal neid polnud.

Soomes peetakse iseenesest mõistetatavaks, et tuludeklaratsiooni, elektrilepingu ja koroona vastu vaktsineerimise aja broneeringu saab ära teha kodusel diivanil. Ayla aga pidi selle asemel seisma asutustes järjekorras või kasutama telefoni. Ta tundis, et on teise järgu kodanik.

Soomes puudutab see probleem ligi 450 000 inimest.

Kõige tavalisem autoriseerimise viis on veebipanga koodid. Mobiil-ID-d, kaardilugejas kasutatavat ID-kaarti või biomeetrilist autoriseerimist kasutatakse Soomes väga vähe. Samas näiteks Eestis kasutatakse põhiliselt ID-kaarti.

Digitaalse diskrimineerimise ohus on lisaks puudega inimesed, vangid, narkomaanid, kodutud ja sisserändajad. Näiteks arengupuudega inimestest on veebipanga koodid vaid igal neljandal.

Soomes võib tekkida probleeme Kela-ga asjaajamisel ning uue ID-kaardi tellimisega, kui pole telefoni, arvutit ega veebiühendust. Veebipanga koodid võimaldavad juurdepääsu teenustele.

Prantsusmaal on vaja lasteaiakoha, parkimiskoha või üürikorteri saamiseks esitada palju dokumente. 27 Euroopa Liidu digiarengu võrdluses on Prantsusmaa 12. kohal, Soome on juba kolmandat aastat esimene (Eesti on 9. kohal). Prantsusmaal takistab digiteenuste arengut rahvas ise, kes on vastu.

Ayla pääses teenuste juurde, kui sai pärast kolmenädalast ootamist omale veebipanga koodid. Nüüd on tal lihtne asju ajada.

NordenBladet — Ukrainlaste kogutud raha eest osteti Soomest satelliit, millega on võimalik teha kõrge kvaliteediga pilte. Kogu asjaajamine võttis aega paar kuud. Asi sai alguse Bayraktari droonidest. Ukrainas koguti raha nelja drooni ostmiseks, 600 miljonit grivnat ehk 16 miljonit eurot. Droonid aga saadi tasuta, tänu millele see raha vabanes. Raha annetanud inimesed hakkasid muretsema, et kuhu see raha nüüd läheb, vahendab Iltalehti.

Heategevusfondi annetajad on tavalised ukraina inimesed. Lapsed müüsid näiteks kirsse, et koguda raha droonide ostmiseks. Satelliidi ostust kohe teada ei antud, aga hiljem, kui asi avalikustati olid annetajad sellega päri.

Soomes valmistatud satelliit on juba taevasse lennutatud ja ukrainlased hakkavad sellelt pilte saama kohe, kui dokumendid on Soome ja Ukraina vahel allkirjastatud. Satelliidi pilte hakkab kasutama Ukraina sõjaväeluure.

Ukraina jaoks on piltide saamine oluline, kuna seni saadi vaid neid pilte, mis tulid välismaistelt toetajatelt. Nüüd saab Ukraina ise otsustada, millest pilti teha.

Soomelt osteti juba olemasolev sateliit. Teine võimalus oleks olnud lennutada taevasse täiesti uus satelliit, aga see oleks võtnud ega aasta lõpuni. Satelliiti taheti saada kohe.

NordenBladet — Soomes tutvustati sügisel algavat energiasäästu kampaaniat „Astetta alemmas” (tõlkes: kraad vähemaks), mis kutsub üles jahedusega harjuma. Kampaania veebis on avaldatud video, kus mees mõnuleb jääaugus.

Kampaaniaga seoses edastas valitsus järgmise sõnumi:
Venemaa rünnak Ukrainale on muutnud energiaolukorda Euroopas. Energia kättesaadavus ja hind avaldavad mõju iga soomlase igapäevaelule. Seetõttu käivitavad Motiva, Energiaamet, Töö- ja Majandusministeerium, peaministri büroo, Keskkonnaministeerium ja Sitra oktoobris energiasäästunädala raames energiasäästukampaania.

Kampaania Astetta alemmas julgustab kõiki soomlasi energiat säästma. Eesmärk on saavutada märkimisväärne energiasääst. Organisatsioonid ja kogukonnad saavad väljakutse teha oma energiategusid ning energiasäästuga tegeleb ka riik. Senaatti Group alustab ulatuslikku energiasäästuprogrammi riigi kinnisvara osas.

„Sügisel ja talvel on vaja konkreetseid energiasäästuaktsioone kõigilt – ettevõtetelt, kogukondadelt ja eraisikutelt. Kui iga soomlane teeb oma igapäevaelus väikseid muudatusi, on koosmõju suurepärane. Lisaks kodanikukampaaniale kutsun ettevõtteid ümarlauale, kus mõtiskleme ettevõtete konkreetsete kohustuste üle sügisel toimuvatel energiasäästukõnelustel,“ ütles majandusminister Mika Lintilä.

Energiasäästuga tuleks alustada kohe. Kampaania algab täies jõus 10. oktoobril 2022, mil ilmad jahenevad ja algab kütteperiood.

Kraad vähemaks – harjuda jahedusega
Kampaanias julgustatakse soomlasi oma energiatarbimist ühe kraadi võrra madalamaks reguleerima. See tähendab igapäevaseid toiminguid energia, näiteks elektri ja kütuse säästmiseks. Nende toimingute hulka kuuluvad näiteks liikluses väiksema kiirusega sõitmine, toatemperatuuri madalamaks seadmine või sooja tarbevee säästmine.

Kampaania eesmärk on panna vähemalt 75 protsenti soomlastest energiat säästma. Pikaajaline eesmärk on püsivalt väiksem energiatarbimine ja väiksemad elektritarbimise tipud.

Energiasäästul mitu põhjust
Energia hind tõuseb sügisel ja talvel veelgi. Energiat säästes saab mõjutada oma elektri- ja gaasiarve suurust. Isegi kõige väiksemate energiasäästumeetmete tähtsus suureneb, kui neid koos teha. Kliima seisukohast on energiasääst ja energiatõhususe parandamine hädavajalikud.

NordenBladet — Soomes on levinud ootamatu areng, kus energiafirmad müüvad elektrit soodsa hinnaga vaid omas piirkonnas. Osa ettevõtteid on lõpetanud elektri müügi väljapoole, nagu tegi Seinäjoen Energia. Praegu müüb firma elektrit vaid Seinäjoki piirkonnas olevatele klientidele, mujale ei müüda enam üldse, vahendab MTV.

Seinäjoki rahvas on rahul. Linna elanikud saavad osta elektrit hinnaga 6,8 senti kWh. See hind on Soomes üks madalamaid.

Oktoobri algusest tõstab firma hinda kohalikele elanikele 10,20 senti peale kWh. Seegi on veel üsna soodne hind.

Paljud Soome elektritootjad kuuluvad omavalitsustele. See tähendab, et toetatakse kohalike elanike soodsa hinnaga elektri saamist.

Kokkolas lõpetati olemasolevad elektrilepingud ning mindi üle kvartaalse arvestuse peale. See oleks aga tõstnud elanike jaoks elektri hinna 46 senti peale kWh eest. Kohalikud otsustajad kogunesid asja arutama. Kokkolan Energia on teinud ettepaneku müüa oma inimestele elektrit odavamalt. Nii tehakse ka mitmel pool mujal Soomes. Elektri müüja võib kehtestada eri piirkondadele eri hinna.

Soomes on omavalitsuste energiafirmad seega naasmas oma inimeste teenindamise juurde. Soome energiaamet peab seda uueks nähtuseks. See meenutab vana, vabale turule üleminekule eelnenud aega.

Samas ei peeta seda nähtust valeks. Elektrituru seadus võimaldab seda. Eriti rahul ollakse Seinäjokil, sest Soomes on tarbijatel keskmine elektri hind üle 30 sendi kWh eest.

Soomes ollakse uhked piirkondliku toimetuleku üle, kus kohalikud firmad pakuvad soodsa hinnaga teenuseid. Seinäjoki on selle kohta hea näide.