NordenBladet — Karastusjookide aktsiisis sisalduvat tervisejuhist suurendatakse. Karastusjookide maks astmestatakse joogi suhkrusisalduse alusel senise kahe maksukategooria asemel kuue maksukategooriaga.

Madalaima maksukategooria maksuga maksustatakse suhkruvabad joogid nagu praegugi. Suhkruvabade jookide maks langeb seniselt 13 sendilt 9 sendile liitri kohta. Suhkrustatud jookide maksusumma on 16, 24, 32, 40 või 48 senti liitri kohta, olenemata sellest, kas jookidele on lisatud suhkrut või on tegemist looduslikku suhkrut sisaldavate jookidega.

Maksumuudatuste eesmärk on suunata tarbimine ja tootmine kõrge suhkrusisaldusega jookidelt väiksema suhkrusisaldusega jookidele. Eesmärk on aga ka maksutulude säilitamine.

Pakendamata joogid on maksust vabastatud

Karastusjookide maksubaas muutub reformiga. Magustamata ja maitsestamata vee ning mineraalvee maksustamine muutub selliselt, et karastusjoogimaksuga hakatakse maksustama ka üle viieliitrisesse jaepakendisse pakendatud jooke. Teiseks jäetakse maksu kohaldamisalast välja tahked joogi koostisosad.

Kolmas maksubaasi muudatus lisati seadusesse parlamendi istungil. Parlament jättis maksu alt välja pakendamata joogid, mis valmistatakse toidu kätteandmise kohas kohe müügiks. Pakendamata jookide osas on seaduses viidatud toidualastele õigusaktidele, mille kohaselt on pakendamata toit „lõpptarbijale mõeldud toit kui selline, mille tarbija ise pakendab, mis pakitakse tarbija soovil joogi kätteandmise kohas või toit, mis on toidu koheseks müügiks kätteandmise kohas pakendatud või mida serveeritakse lõpptarbijale tarbimisvalmina toidu kätteandmise kohas”. Maksuvabastuse tingimuseks on, et pakendamata tooted antakse üle samast toidu kätteandmise kohast, kus need toodeti.

Muudatus jõustub pärast riigiabi heakskiitmist

Parlament kiitis heaks seaduse karastusjookide maksu muutmiseks. Valitsuse ettepanekul kinnitab seaduse Vabariigi President. Karastusjoogimaksu muudatused jõustuvad hiljem valitsuse määrusega määrataval ajal alles pärast seda, kui Euroopa Komisjonilt on saadud riigiabi andmise menetluse muudatustele heakskiit. Seni maksustatakse karastusjooke senisel viisil.

Karastusjoogimaksu reform lähtub peaminister Sanna Marini valitsuse programmist. 2022. aasta eelarveläbirääkimiste suuniste kohaselt on reform esimene samm tervisepõhise maksu ettevalmistamisel.

NordenBladet — Soome uue tuumaelektrijaama Olkiluoto 3 valmimine tähendab pika ootamise lõppu. Jaama 3. reaktor pidi algselt valmima juba 2009. aastal.
Täna neljapäeval, 13. aprillil kell kuus hommikul lõppes Olkiluoto tuumaelektrijaama kolmanda ploki viimane katse-etapp. Jaama haldava ettevõtte Teollisuuden Voima (TVO) teatel läks katsetus hästi, mis tähendab, et tavapärane elektritootmine võib alata esmaspäeval.

Viimasel Olkiluoto 3 katsel vähendati jaama võimsust kiiresti 1600 megavatilt alla 500 megavatini. Seejärel taastus tootmine uuesti täismahus. Katses testiti, kas jaama võimsust saab kiiresti vähendada näiteks hooldustöödeks.

Kõik läks plaanipäraselt, ütles TVO kommunikatsioonijuht Johanna Aho. Samas ei öelnud Aho veel, et kõik on nüüd valmis.

Võib-olla ootaksin hetkeni, mil algab regulaarne elektritootmine, aga me oleme praegu päris viimastel meetritel. Nädalavahetusel tehakse mõned väikesed kohandused, kuid tegelikke teste enam ei tehta, rääkis Aho.

Olkiluoto 3 tavapärase elektritootmise alustamine 17. aprillil tähendab seda, et testperiood on lõppenud ja jaam töötab edaspidi täisvõimsusel.

Olkiluoto 3. reaktor katab esmaspäeva seisuga ligikaudu 14 protsenti riigi elektritoodangust. Kui võtta arvesse kaOlkiluoto 1 ja Olkiluoto 2 üksused, toodetakse jaamas kokku umbes 30 protsenti Soome elektrienergiast.

Olkiluoto 3 testperioodi lõppemine tähendab 14-aastase ootamise lõppu, kuna algselt pidi 3. reaktori kasutamine tavapäraseks elektritootmiseks algama juba 2009. aastal. Seda on edasi lükatud põhiliselt jaamas avastatud vigade tõttu.

Olkiluoto kolmas tuumaelektrijaama plokk ühendati elektri põhivõrku eelmise, 2022. aasta märtsis. Esimest korda saavutas reaktor täisvõimsuse septembri lõpus.

NordenBladet — Telekomioperaator Elisa hakkab oma Soome klientidelt e-posti arvete eest raha küsima. Edaspidi on e-posti teel saadetava arve hind 0,99 eurot ühiku kohta. Elisa pressiteate kohaselt saab edaspidi tasuta arve OmaElisa teenuse kaudu.

Elisa teenindusdirektori Jukka Lehto sõnul soovib ettevõte suunata oma kliente paremate arveldusmeetodite juurde, vahendab Iltalehti.

E-posti arved põhjustavad võrreldes teiste arveldusmeetoditega kuus korda rohkem arvete kaotsiminekut, viivitusi ja unustamist.

Teenindusdirektori sõnul on kliendid muudatusse suhtunud nii positiivselt kui ka negatiivselt.

Näiteks Elisa klienditeenindus ei ole saanud tavapärasest rohkem kontakte. Täielikult ei loobuta ka e-posti arvetest.

Need kliendid, kes soovivad tasuta arveldusele üle minna, saavad seda teha paari klõpsuga OmaElisa teenuses. Need, kes soovivad siiski e-kirjaga arvet, ei pea muudatusi tegema.
Kõik muud arveldusviisid jäävad Lehto sõnul muutumatuks. Ta näeb muudatuses ka võimalike pettuste kõrvaldamist.

Samal ajal viidi OmaElisa teenusesse mitmekülgsemad arvete vaated. Seal saab klient olla kindel, et arve tuleb õigest allikast ning potentsiaalseid pettusekatseid ei teki.

NordenBladet — Lõuna-Pohjanmaa mees Tuomas imestab temaga toimunud juhtumi üle, kus lennufirma Finnair müüs teenust, mida polnud olemas. Tuomas broneeris veebruarist märtsini sinna- ja tagasilennu Taisse. Ta kulutas 136 eurot lisateenusele, kus istekohad olid reserveeritud avariiväljapääsu kõrvale, sest jalaruumi on seal rohkem. Mehele üllatuseks olid tema broneeritud kohad mõlemal lennul teiste klientide poolt hõivatud, vahendab Iltalehti.

Mees räägib, et asjal on pettuse maik juures.
Pärast reisi uuris ta võimalust saada hüvitist lisateenuse eest, mida ta ei saanud. Hüvitise puhul tehti otsus, et midagi ei tagastata, kuna istekoha tasu ei ole tagastatav teenus.

Pärast otsust võttis Tuomas ühendust Finnairi chat-teenusega, kus talle anti täita teistsugune hüvitise vorm. Klienditeeninduse info kohaselt oli algne hüvitise vorm selles asjas vale. Tuomas peab uut otsust ootama järgmised 3–4 nädalat.

Tuomas räägib, et on sotsiaalmeediast uurinud, et ka paljudel teistel on Finnairi istumiskohtadega probleeme olnud, nii et ta pole sellega üksi.

Mees rõhutab, et juhul, kui teenust ei osutata, peaks hüvitamisega tegelema teenusepakkuja. Ta ei ole rahul sellega, kui raske on olnud kliendil hüvitise taotlemine.
Finnairi kodulehel on kirjas, et reserveeritud istekohti garanteerida ei saa, kuna muudatusi võidakse teha muu hulgas turvalisuse kaalutlustel. Istekoha broneerimistasu ei tagastata, kui klient loobub lennust, istekoht viiakse kõrgemasse reisiklassi või ei ole täidetud broneeritud istekohale nõutavad tingimused. Tagastamise juhtudel suunatakse täitma tagasimakse vormi.

Tuomas imestab ka Finnairi chat-teenuse üle, kus välismaise klienditeeninduse vastused tekitasid segadust.

Algul rääkis mees chat-teenuses vestlusrobotiga, kuid peale pooletunnist ootamist tuli liinile päris inimene, kes ütles, et kasutab automaattõlke rakendust, et saaks pakkuda soomekeelset klienditeenindust.

Klienditeenindaja vastused olid ebaviisakad ja tekitasid arusaamatusi.
Tuomas räägib, et tal paluti mingi karp avada. Ta ei saanud aru, mis karbist räägiti.

Tuomas on kogenud lennureisija ja tal on ka varem Finnairiga probleeme olnud, kuid need on lahenenud lihtsamalt. Ta kahetseb, et Soome tipplennufirma tegevus on allamäge läinud.